Obsah (4)

§ 407§ 394§ 468§ 163

2-21-6096 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6096 Tsivi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud formaalsed eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks. Nii on kostjale hagiavaldus nõuetekohaselt kätte toimetatud (tl 19) ning kostja pole talle 22.04.2021 määruses määratud tähtaja jooksul hagile vastanud (tl 11-12) (

§ 407lg 1).

Sealjuures on kohus kostjale määranud nõuetekohase tähtaja hagile vastamiseks – 14 päeva (

§ 394

lg 5 ja § 407 lg 5 p 1) ning kostja pole kohtule teavitanud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks (

§ 407lg 5 p 3).

Hagi menetlusse võtmise määruses, mis on kostjale kättetoimetatud, on kostjat teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest (tl 12) (

§ 407lg 5 p 2).

Samuti on hageja soovinud tagaseljaotsuse tegemist (tl 1 pöördel). 2 2-21-6096 4.

§ 407

lg-st 1 tuleneb, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, st kui hagi on õiguslikult põhjendatud. Õigusalases kirjanduses on osundatud, et hagi õiguslik põhjendatus (veenvus) tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Seejuures saab kohus arvestada üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega ning kohus peab lähtuma eeldusest, et hageja väiteid pole vaja tõendada, sest

§ 407lg 1 teise lause kohaselt loetakse, et kostja on need omaks võtnud (V.

Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn

1. § 407 kommentaarid, lk 832-833). Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks (Riigikohtu 03.05.2017 määrus asjas nr 3-2-1-21-17, p 16). Hagiavalduses esitatud asjaoludel tuleb kohtu hinnangul hagi osaliselt rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
2. Hageja on esitanud kostja kui oma isa vastu täisealisele õppivale lapsele elatis tasumise nõude. Hageja nõude õiguslikuks aluseks võiks seega olla perekonnaseaduse (PKS) § 96 ning § 97 p
3. Nende sätete kohaselt on täisealised esimese astme ülenejad sugulased kohustatud ülalpidamist andma lapsele, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. 5.
4. Kostja on hageja isa, olles seega tema üleneja sugulane (PKS § 80 lg 1). Hageja on 18 aastane ning ta õpib XXXX. Seega omandab ta hetkel keskharidust. Puudub vaidlus, et kostja hageja osas ülalpidamiskohustust ei täida. Järelikult on kostjal hageja ülalpidamiskohustus (PKS § 96 ja § 97 p 2).
5. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et PKS § 97 p-i 2 järgi saab elatise välja mõista lähtuvalt õppimise ajast. Norm näeb ette ka maksimaalse vanusepiiri, milleni saab elatist nõuda, kuid see ei tähenda, et elatist saaks nõuda automaatselt nimetatud vanuseni. Antud juhul pole teada, kas pärast keskhariduse omandamist hageja õpinguid jätkab. Seetõttu tuleb esitatud hagi rahuldada osaliselt ning elatis tuleb välja mõista kuni hageja keskhariduse omandamiseni, mille omandamine tal hetkel pooleli on.
6. Ülalpidamise ulatus on kindlaks määratud PKS § 99 lg-s 1, mis sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagiavalduses on välja toodud hageja vajaduste loetelu ühe kuu kohta. Sellest nähtuvalt kulub hageja vajaduste rahuldamiseks igakuiselt 1256 eurot. Hageja on leidnud, et tema vajadused on rahuldatud, kui kostjalt mõista välja miinimumelatis (PKS § 101 lg 1). Kohus selgitab, et täisealiseks saanud lapse elatise puhul ei kohaldata PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära, vaid see on kohaldatav üksnes alaealise lapse nõudele (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 määrust asjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Kuivõrd hageja on leidnud, et tema vajadused on rahuldatud 292 euro suuruse elatise saamisel, lähtub kohus elatise väljamõistmisel eelöeldust. Kohus selgitab siinjuures, et mõlemal vanemal on lapse ülalpidamiskohustus.
7. Eelöeldust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista selliselt, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks 292 eurot kuus alates 19.04.2021 kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks (so 20.03.2024) saamiseni. 3 2-21-6096 9.

§ 468lg 1 p-i 2 alusel tunnistab kohus käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud 10.

§ 163lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 4