Obsah (5)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-3222 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi G. T. hagi A. T. vastu elatise vähendami

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101

lg 1).

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
3. Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (nt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6608, p 18;
6. detsembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10;
8. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17 ). Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga.
9. 22.02.2008.a kohtuotsuse (tsiviilasi nr xxx) tegemise ajal lähtus kohus sellest, et kostja G. T. tunnistas elatise nõuet täies ulatuses. Riigikohtu seisukohtade kohaselt on mõjuvaks põhjuseks elatise muutmiseks kas isiku töövõimetus või teise lapse/laste olemasolu. G. T. ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal oleks tuvastatud töövõimetus, seega võib ainsaks mõjuvaks põhjuseks olla teise/teiste laste olemasolu.
10. Kohus tegi 17.05.2021 päringu Maksu- ja Tolliametile (tl. 38). Maksu- ja Tolliameti 18.05.2021 vastuse kohaselt moodustas G. T. neto-sissetulek ajavahemikul 01.05.2020.a. kuni 30.04.2021.a. 6 354.80 eurot, so keskmiselt 529,57 eurot kuus (tl. 101-102). Hageja esitas kohtule väljavõtte enda laste kohta, millest nähtub, et tal on 3 last (tl. 9) ja Eesti Energia AS ja xxx xx KÜ poolt väljastatud arved elamiskulude kohta aadressil xxx xx-xx, xxx (tl. 18-23). Hageja on hagis märkinud temaga koos elava lapse kuludeks kokku 331,50 eurot (seega moodustab ½ 165,75 eurot). Hageja on märkinud, et kostja A. T. kulud on osaliselt kaetud ka peretoetusega.
11. Maksu ja Tolliameti 18.05.2021 vastuse kohaselt moodustas kostja seadusliku esindaja J. T. neto-sissetulek ajavahemikul 01.05.2020.a. kuni 30.04.2021.a. 11 432,87 eurot, so keskmiselt 952,74 eurot kuus (tl. 103-116). Kostja seaduslik esindaja esitas kohtule pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad Sotsiaalkindlustusameti poolt elatisabina tehtud väljamkased, Eesti Haigekassa poolt tehtud töötöövõimetushüvitised kui ka xxx xxx pooltt ehtud palgamaksed (tl. 42-99). Kostja seaduslik esindaja esitas kohtule ka Eesti Töötukassa tõendi, millest nähtub, et hageja abikaasa A. T. on töötuna arvel alates 23.02.2021 ja tema töötutoetuse päevamäär moodustab 9,42 eurot, so keskmiselt 282 eurot kuus (tl. 118-119). Hageja väitel tema abikaasa töötab, kuid hageja ei ole oma väite kinnituseks tõendeid esitanud.
12. Kohus teostas päringud hageja ja kostja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Kohus tuvastas, et sõidukid G. T.l puuduvad, samas on ta kantud liiklusregistrisse 6 sõiduki, millest 2 kuuluvad tema enda firmale xxx xxx-le; 2 kuuluvad xxx xxx-le; ning 2 kuuluvad tema abikaasale A. T.le, kasutajaks. Kinnisvarast kuulub hagejale korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx. Hagejale kuulub xxx xxx, hageja on nii asutajaks, osanikuks kui ka juhatuse liikmeks. Äriregistri väljavõttest tulenevalt on osaühingus 1 töötaja, kelleks on samuti hageja. J. T.le kuuluvad sõiduautod Volkswagen Jetta, reg.märgiga xxxxxx, 2006.a. väljalase ja Opel Insigina Sports Tourer, reg.märgiga xxxxxx, 2010.a. väljalase. Kinnisvara kostja seaduslikul esindajal puudub.
13. Kohus peab vajalikuks anda hinnangu elatise vähendamise aluseks olevatele asjaolude muutumisele ja mõjuva põhjuse olemasolule või selle puudumisele. Asjaolude muutumisena ja mõjuva põhjusena arvestab kohus seda, et pärast 2008.a. otsuse tegemist on 10.06.2019 kohtuotsusega nr xxx tuvastatud xxxx. aastal sündinud poja põlvnemine hagejast ning et xx.xx.xxxx on hagejal sündinud veel 1 laps, kes elab koos hagejaga ja kelle ülalpidamise kohustus hagejal on. Samas nõustub kohus Viru Maakohtu 13.05.2019 kohtuotsuse nr xxx, millega jäeti G. T. hagi A. T. vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata, põhjendava osa p. 16 kolmandas lõikes väljendatud seisukohaga, et: „Kohus nõustub kostja esindajaga selles, et G. T. on kahe või enama lapse vanemaks saamisega võtnud endale vastutuse ja kohustuse ning peab endale aru andma, et kõiki lapsi tuleb ka ülal pidada vähemalt kehtestatud miinimumulatuses olenemata sellest, kas vanem elab lapsega koos või mitte ning tegema kõik endast oleneva hankimaks endale sissetulek, mis võimaldab kõiki lapsi võrdväärselt ülal pidada.“ Kohtu poolt on tuvastatud, et hageja on kohustatud andma ülalpidamist kolmele lapsele, hageja väitel moodustab tema neto-töötasu 550 eurot kuus. Kohtul on kahtlus selles, et xxx xxx-l puudub võimalus hagejale tasu maksmiseks suuremas ulatuses, kuna tegemist on
14. aastal asutatud ettevõttega ning hageja on ettevõtte ainuomanikuks, seega kõikide küsimuste korraldamise/lahendamisega tegeleb hageja ise, so ainuisikuliselt. Xxx xxx käive
15. majandusaastal moodustas 34 870 eurot, kasum 12 777 eurot ning ettevõttele kuulub 2 sõidukit – seega on kohus arvamusel, et hagejale kuuluv ettevõte on võimeline maksma hagejale suuremat, kui miinimummääras, palka. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kuigi hageja enda nimele ei ole sõidukeid registreeritud, siis võib hageja abikaasale kuuluvate sõidukite (Hyundai Santa FE, reg.märgiga xxxxxx, 2009 väljalase ja Volvi XC90, reg.märggia xxxxxx,
16. väljalase) puhul olla tegemist hageja ja tema abikaasa ühisvaraga, kuna mõlemad sõidukit on soetatud pärast abielu sõlmimist (abielu sõlmitud 03.07.2019, sõidukid soetatud 10.09.2019 ja 11.02.2021). Seega leiab kohus, et hageja ei ole esitanud tõeseid andmeid enda tegeliku majandusliku olukorra kohta, näidates varalise seisundi väiksemana, kui see tegelikult on. Kaudselt on hageja enda võimalusi anda lastele ülalpidamist kinnitanud oma väljaütlemistega eelnevates kohtumenetlustes. Kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel on käesolevaks hetkeks 2 last (sh kostja). Kostja seaduslik esindaja nõustus elatise vähendamisega, kuid mitte hageja poolt palutud ulatuses, vaid 180 euroni kuus, so 112 euro võrra.
17. Vastavalt Riigikohtu seisukohale võib mõjuvaks põhjuseks olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps (nt Riigikohtu
18. oktoobri
19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18;
20. detsembri
21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10;
22. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr xxx puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras ning kostja nõustus hagiga. Hagejale kuulub vara, mille müügi arvelt oleks hagejal võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita.
23. Hageja väitel tuleks võtta arvesse kostja seadusliku esindaja poolt saadavaid toetusi (peretoetus 1 lapse kohta moodustab käesoleval ajal 60 eurot kuus). Tartu Ringkonnakohus on 29.04.2021 kohtuotsuse nr. 2-20-7259 põhjendava osa p. 9 märkinud: „Ringkonnakohtu hinnangul võib olla põhjendatud võtta riiklik lapsetoetus

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuva põhjusena mh arvesse elatise olulisel vähendamisel alla miinimummäära, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda tingivad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja praeguses asjas toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise poole lapsetoetuse võrra. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt vähendada. Elatise vähendamisel saab riikliku peretoetuse võtta mõjuva põhjusena arvesse koostoimes muude asjaoludega (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Ringkonnakohus ei ole asja materjalidest tuvastanud ühtki sellist muud asjaolu, mille tõttu tulnuks praeguses asjas alust elatist poole riikliku lapsetoetuse võrra vähendada. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendab“. Kohus ei leia, et hageja oleks antud menetluses toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise poole lapsetoetuse võrra. Pealegi on sama toetusega kaetud ka hagejaga koos elava lapse vajadused. 15.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, milleks käesoleval aastal on 292 eurot. Hageja on nõus maksma elatist summas 102 eurot kuus, kostja seaduslik esindaja nõustus elatise määraga 180 eurot kuus.

1. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja laste vajadusi, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 22.02.2008.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr xxx) väljamõistetud elatiste suurust, kuid mitte hageja poolt märgitud ulatuses, vaid kostja seadusliku esindaja poolt pakutud suuruses, so 180 eurot kuus. Kohus võtab arvesse mitte ainult hageja töötasu, vaid hageja varalist seisundit üldiselt (kinnisvara olemasolu, ettevõtte olemasolu, ettevõttele kuuluvad sõidukid ja hageja perekonnale kuuluvad sõidukid), kuna elatist võib täita mitte ainult otsese sissetuleku, vaid ka hagejale kuuluva vara arvelt. Kohus, võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, vähendab väljamõistetud elatise summat 180 euroni kuus.
2. Kohus mõistab hagejalt G. T.lt välja poja A. T. kasuks elatise alates 02.03.2021 summas 180 eurot kuus, kuni A. T. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so. kuni xx.xx.xxxx. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt alates 02.03.2021 elatisena makstud summasid või muul viisil antud elatist.
3. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjal suurendamist. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
5. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik