1-21-3584/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-21-3584 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kriminaalasi Jugan Aboltõni süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. mail 2021 lühimenetluse sätete järgi tehtud otsus Apellant kaitsja Urmas Simon Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Jugan Aboltõn kiirmenetluses Ik: 35712140212; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidusega; pensionär; elukoht: Xxx Tõkend: vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud
3. mail 2021 kell; varem karistatud Harju Maakohtu 29.oktoobri 2019 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi RESOLUTSIOON
4. Jätta Jugan Aboltõni kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.
5. Määrata Advokaadibüroo Simon OÜ-le vandeadvokaadi Urmas Simoni poolt Jugan Aboltõnile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 81 eurot.
6. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista Jugan Aboltõnilt riigieelarvesse välja talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud 81 eurot. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Jugan Aboltõnile eraldi dokumendina. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohus tegi
8. Mail 2021 otsuse, millega mõistis J. Aboltõni süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse sätete alusel, vähendas kohus mõistetud vangistust 1/3 võrra, st 1 aasta 2 kuuni. Maakohus vahistas J. Aboltõni otsuse kuulutamisel ja määras KarS § 68 lg 1 alusel, et karistuse kandmise algust tuleb lugeda J. Aboltõni kinnipidamisest
9. mail
10. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võttis kohus Jugan Aboltõnilt lisakaristusena üheks aastaks ära sõiduki juhtimisõiguse. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeris kohus Jugan Aboltinile kuuluva Volkswagen Passati registreerimismärgiga xxx. Maakohus mõistis J. Aboltõni KarS § 424 lg 2 järgi süüdi selles, et ta juhtis
11. mail 2021 kella 14:31 ajal Harju maakonnas, Saue vallas, Riisiperes, Metsa tn 16 maja juures sõiduautot Volkswagen Passat joobeseisundis olles, kusjuures tal oli juba kehtiv karistus mootorsõiduki juhtimise eest joobes olles. J. Aboltõni vere etanoolisisalduseks mõõdeti 2,96±0,06 mg/g. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et peab J. Aboltõni süüd suureks. Kohus põhjendas oma seisukohta sellega, et J. Aboltõni vere etanoolisisaldus ületas kriminaalvastutuse piirmäära oluliselt, sisuliselt kahekordselt. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna J. Aboltõni puhtsüdamlikku kahetsust, kuid leidis, et see ei anna põhjust karistust oluliselt vähendada. Kohus leidis, et kanget alkoholi tarvitanud J. Aboltõnil ei olnud alust arvata, et ta on kaine. Ka ei olnud ta võtnud õppust oma varasemast kogemusest. Lõpuks tõi kohus välja, et kohtuistungil süüdistatav vaid tunnistas oma süüd ja kõige olulisemaks oli tema jaoks see, et auto alles jäetaks. Kohus asus seisukohale, et kuna J. Aboltõn pani uue kuriteo toime peatselt pärast katseaja lõppu, ei olnud eelmise otsusega mõistetud karistus talle vajalikku mõju avaldanud. Seega ei olnud lühiajaline reaalne vangistus ja järgnenud käitumiskontroll uute kuritegude ärahoidmisel efektiivsed. Kohus pidas liikluskorra kaitsmise huvides vajalikuks, et ohtlikud ja kõige elementaarsemaid keelde rikkuvad juhid kõrvaldatakse liiklusest ja neid karistatakse rangelt. Kuna J. Aboltõn pani uue kuriteo toime peatselt pärast katseaja lõppu, ei pidanud kohus võimalikuks jätta mõistetud karistust osaliselt täitmisele pööramata. Lisakaristuse kohta märkis kohus, et selle kohaldamine on vastavalt KarS § 424 lg 4 p-le 2 kohustuslik. Arvestades süü suurust ja kergendava asjaolu olemasolu, leidis kohus, et lisakaristuse võib mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. J. Aboltõni auto konfiskeerimist põhjendas kohus sellega, et J. Aboltõni eelmine karistus, s.h lühiajaline vangistus, käitumiskontroll ja juhtimisõiguse karistusena äravõtmine ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab liikluse samalaadset ohustamist.
12. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Aboltõni kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse ja auto konfiskeerimise osas. Kaitsja palub mõista J. Aboltõnile kergem karistus ja jätta J. Aboltõni vara konfiskeerimata. Kaitsja märgib, et J. Aboltõn talle mõistetud karistusega ei nõustu ja leiab, et see on ülemäära range. Ta on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Kohus ei ole arvestanud, et ta on pensionär ning elab maal. Seetõttu on tal raskendatud liikumine kasvõi poe ja kodu vahel, rääkimata muude ametiasutuste külastamisest. J. Aboltõn nõustub, et ta on toime pannud kuriteo. Ta ei teinud seda aga tahtlikult, sest ta tundis enne rooli istumist ennast kainena. Süüdistatav nõustub ka sellega, et ta peab karistatud saama, kuid leiab, et Harju Maakohtu poolt mõistetud 1 aasta 9 kuu pikkune reaalne vangistus on liiga range. Tema meelest piisaks tema karistamiseks paarikuuse reaalse vangistusega, millest ülejäänud osa jäetaks tingimisi katseajaga kohaldamata. J. Aboltõn on veendunud, et selline karistus täidaks oma eesmärgi, sest rohkem ta enam vanglasse sattuda ei taha mitte kunagi. Ta on oma tegudest ja nendele järgnevatest tagajärgedest juba aru saanud. Samuti leiab J. Aboltõn, et tema juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks on liiga range karistus. Arvestades tema puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et ta on pensionär, piisaks juhtimisõiguse äravõtmisest 6 kuuks. Konfiskeerimist vaidlustab kaitsja põhjendusega, et sellekohast taotlust ei olnud süüdistusaktis kirjas. Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõigust. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab süüdistuse tekst sisaldama kõiki faktilisi asjaolusid, mis on eelduseks isiku süüditunnistamisele. Süüdistatav, olles tutvunud süüdistusaktiga, oli veendunud, et prokurör ei nõua tema sõiduauto konfiskeerimist. Talle tuli üllatusena prokuröri kohtuvaidlustes esitatud taotlus auto konfiskeerida ning maakohtu nõustumine sellega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Kohtukolleegium on üksmeelel, et apellatsiooni põhjendused ilmselgelt ei anna alust apellatsioonis esitatud taotluste rahuldamiseks. Seega on apellatsioon perspektiivitu.
14. Selle kindlaks määramiseks, milline karistus vastab konkreetsele kuriteole, ei ole ette nähtud mingit konkreetset valemit ja karistuse mõistmisel on kohtul üsna suur otsustamisruum. Kõrgem astme kohtul on alust sekkuda juhul, kui karistus on toimepandud kuritegu ja süüdistatava isikut arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalne või kui kohus on rikkunud mingeid seaduses ette nähtud karistuse mõistmise reegleid (nt jätnud arvestamata kergendavad asjaolud). Selliseid asjaolusid esitatud apellatsioonist ei nähtu. Maakohus on mõistetud karistust otsuses põhjalikult selgitanud, põhjendades hinnangut süü suurusele ning tuues välja nii eri- kui üldpreventsiooniga seonduvaid argumente. Kaitsja väide, et J. Aboltõn ei pannud kuritegu toime tahtlikult, sest ta tundis enne rooli istumist ennast kainena, ei anna ilmselgelt alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Tegemist on väitega, mida maakohus ei lugenud tõendatuks (vastasel juhul ei oleks kohtul olnud alustki J. Aboltõni süüdimõistmiseks tahtlust eeldava KarS § 424 lg 2 järgi). Kohus leidis J. Aboltõnil mõõdetud vere etanoolisisaldust arvestades, et J. Aboltõn pani kuriteo toime kavatsetult. Kohtu järelduste kohaselt sai J. Aboltõn aru, et ta on purjus, kuid tal oli sellest ükskõik ja tema jaoks oli tähtis vaid suvemajja sõitmine. Kaitsja ei ole esitanud apellatsioonis argumente selle kohtu järelduse ümberlükkamiseks. Maakohus on karistust põhistades osutanud sellele, et J. Aboltõn on oma teoga rikkunud üht kõige elementaarsemat mootorsõiduki juhile kehtivat keeldu ning tema toimepandud tegu oli ohtlik. Ka maakohus leidis, et ohtlikke liiklusrikkumisi toime panevaid juhte tuleb karistada rangelt ja kõrvaldada nad pikemaks ajaks liiklusest. See maakohtu seisukoht on kooskõlas üldise kohtupraktikaga. Neid maakohtu seisukohti ei saa kaaluda üles apellatsiooni argumendid, et J. Aboltõn on pensionär ja elab maal. Maakohtu otsusega mõistetud karistuse tühistamiseks ei saa anda alust ka apellatsiooni viide J. Aboltõni puhtsüdamlikule kahetsusele. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus J. Aboltõni puhtsüdamlikku kahetsust kergendava asjaoluna arvestanud. Seadus ei näe ette, millisel määral puhtsüdamliku kahetsuse korral karistust kergendada tuleb; selle üle otsustamine on kohtu pädevuses. Maakohus on esitanud põhjendused, miks ei anna avaldatud kahetsust alust J. Aboltõni karistuse oluliseks kergendamiseks. Nendele argumentidele apellatsioonis vastuväiteid esitatud ei ole. Seda, et kohus on karistust kergendavat asjaolu tõesti arvestanud, näitab see, et maakohus on J. Aboltõni joobe raskusest hoolimata karistanud teda sanktsiooni keskmise määra lähedase, kuid siiski sellest kergema karistusega. Ka lisakaristuse puhul kehtib eespool öeldu, et seadusega ei ole kehtestatud mingit skaalat ega valemit, mille järgi tuleks lisakaristuse pikkust arvestada. Maakohtu kohaldatud lisakaristus on vaid 1/3 maksimaalsest võimalikust lisakaristusest. Arvestades seda, et maakohus luges J. Aboltõni süüd suureks, on kohus olnud seega lisakaristuse mõistmisel vägagi leebe. Kohus on ka seda põhjendanud, miks ta peab just sellise lisakaristuse mõistmist põhjendatuks.
15. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei saa anda alust ka konfiskeerimise vaidlustamiseks esitatud argumendid. Kaitsja leiab, et kohus ei oleks tohtinud J. Aboltõni autot konfiskeerida, sest süüdistuses ei olnud seda, et auto konfiskeeritakse, märgitud. See argument on ilmselgelt põhjendamatu. See, mis peab süüdistusaktis kirjas olema, on kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud. KrMS § 154 ei näe ette, et süüdistuses peaks olema info selle kohta, et prokurör taotleb konfiskeerimise kohaldamist. Ekslik on kaitsja seisukoht, nagu tuleneks nõudest, et süüdistusaktis peavad olema kajastatud kõik süüdistuse aluseks olevad faktilised asjaolud ja etteheite õiguslik sisu, et süüdistusaktist peaks nähtuma ka konfiskeerimine. Konfiskeerimine ei ole faktiline asjaolu ega õiguslik hinnang, millel süüdistus põhineb, vaid toimepandud kuriteo puhul kohaldatav õiguslik järelm. Seoses kaitsja väitega, et kui süüdistusaktis pole konfiskeerimist kajastatud, ei ole süüdistataval võimalik seda ette näha, juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et süüdistusakti ei märgita ka teisi õigusjärelmeid, sh taotletavat karistust.
16. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
17. J. Aboltõni kaitsja on esitanud taotluse osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest makstava tasu suuruseks 81 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Taotluses märgitud ajakulud on põhjendatud ning tasu määr vastab riigi õigusabi tasustamist reguleerivas koras sätestatule. Kuna apellatsioon on edutu, jääb apellatsioonimenetluse kulu vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 süüdistatava kanda. Allkirjastatud digitaalselt