3-20-1581 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi 3-20-1581 10. juuni 2021, Jõhvi Ülle Polluks Andrei Maslennikovi kaebus Eesti Töö

§ 6

lg 5 p 6 tervikuna sõnastatud järgmiselt „isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud

§ 26

lõike 3 punktides 1–2 nimetatud tegevusega.

§ 26

lg 3 p 1-2 kohaselt nemetud tegevus on ka töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel. Kaebaja töötas käsunduslepingu alusel alates 31.12.2019.a kuni 04.06.2019.a, st 181 päeva. Vastustaja Eesti Töötukassa keeldus 17.08.2020 otsusega nr TA20-0114811 kaebaja töötuna arvelevõtmisest, kuna vastutaja arvamuse kohaselt puudub tal õigus töötuna arvelevõtmiseks, kuna Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi

) § 6 lg 5 p 6 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses õppevormis. Samuti vastutaja osutab, et eesti hariduse infosüsteemi poolt 09.01.2020.a esitatud andmetel õpib kaebaja avalduse esitamise ajal Narva Soldino Gümnaasiumis statsionaarses õppes alates 09.09.2018.a ja seetõttu puudub taotlejal õigus töötuna arvelevõtmiseks. Kaebaja taotleb tühistada vastutaja haldusakt, nimelt 17.08.2020.a nr TA20-0114811 töötuna arvelevõtmisest keeldumine otsus; kohustada vastutajat uuesti võta haldusmenetlusele kaebaja taotluse töötuna arvelevõtmiseks, arvestades dokumendid, mis on listatud antud kaebuse juurde; kohustada vastutajat hüvitada kaebalele kõik menetluskulud seoses esitutud kaebusega halduskohtusse: riigilõiv 15 eurot ja muu menetluskulud, mis tekivad mentluse käigus. 4. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 6. Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebaja töötuna arvelevõtmisest

§ 6lg 5 p 6 alusel.

16.

§ 6

lg 5 p 6 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud

§ 26

lg 3 punktides 1-2 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel.

§ 26

lg 3 punktis 2 nimetatud tegevus on töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja teenuse osutamine või kauba müümine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses. 2 3-20-1581

1. Kaebaja tugineb sellele, et ta oli viimase 12 kuu jooksul enne töötuna arvele võtmise taotlemist hõivatud käsunduslepingu alusel töötamisega 31.12.2019.a kuni 04.06.2019.a, st 181 päeva.
2. Vaidlus puudub selles, et kaebaja oli Narva Soldino Gümnaasiumis statsionaarses õppes alates 01.09.
4. Kaebaja on esitanud kohtule 21.11.2019 sõlmitud käsunduslepingu tähtajaga 1.12.20194.06.2020 ja märkinud, et töötamine oli registreeritud töötamise registris.
5. Vastustaja ei ole käsunduslepingu alusel töötamise fakti kahtluse alla seadnud. Seega on tõendatud, et kaebaja töötas käsunduslepingu alusel vähemalt 180 päeva enne 12.08.2020 taotluse esitamist töötuna arvele võtmiseks.
6. Vaidlus seisneb selles, keda

§ 6lg 5 p 6 puudutab.

Sätte esimene pool sätestab üldreegli, mille kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes. Sätte teises pooles on ette nähtud erand, mille kohaselt võetakse töötuna arvele täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik, kes on on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käsunduslepingu alusel töötamisega. Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja on täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik, kellele erand laieneb. 12. Kohus leiab, et vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja ei ole täiskoormusega õppiv isik ega kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 4 lg 8 kohaselt määratakse haridusasutuses kasutatavad õppevormid seadusega või haridusasutuse põhikirja või põhimäärusega. Haridus on ülesannete alusel liigitatud üldhariduseks, kutsehariduseks ja huvihariduseks (HaS § 11-13). Kaebaja õpib Narva Kesklinna Gümnaasiumis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 1 kohaselt on gümnaasium üldhariduskool. PGS § 22 lg 1 sätestab, et koolis võib toimuda statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või nii statsionaarne kui ka mittestatsionaarne õpe. PGS § 22 lg 2 sätestab, et statsionaarne õpe on koolikohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle 4

§ 6

lg 5 p 6 sätestatud erand mainib ainult täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppivast isikust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ei ole kasutatud mõistet „täiskoormusega õpe“ ja sellist mõistet ei ole kasutatud ka Narva Soldino Gümnaasiumi põhimääruses.

1. Kõrgharidusseaduse § 14 lg 1 kohaselt saab kõrgharidustaseme õppes õppida täisvõi osakoormusega. Täiskoormusega õpe on seega kõrgharidust puudutav mõiste. Kaebaja ei õpi kõrgkoolis, mistõttu ei saa ta olla isik, kes õpib täiskoormusega. Kutseõppeasutuse seaduse § 3 3-20-1581 28 lg 1 kohaselt toimub õpe kutseõppeasutuses statsionaarse või mittestatsionaarse õppe vormis.
2. Kaebaja ei ole isik, kes õpib kutseõppes statsionaarses õppes, sest Narva Soldino Gümnaasium ei ole selle põhimäärusest tulenevalt kutseõppeasutus, vaid üldharidusasutus. 17.

-i, töötuskindlustuse seaduse ning riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 SE seletuskirja kohaselt ei võeta üldjuhul töötuna arvele statsionaarses õppes (üldhariduskoolis või kutseõppes) ja täiskoormusega õppivat inimest. Töötuna arvelevõtmise erisuse kohaselt võib arvele võtta täiskoormusega õppes ning kutseõppes statsionaarses õppes õppiva inimese, kui ta on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud. Eelnõu seletuskirjas on seaduse mõjude all eraldi välja toodud, et seadus taastab olukorra, kus kutseõppe õpilased, kelle põhitegevus on õppimine, saavad teatud juhtudel siiski töötuna arvel olla. Seega ei olnud seadusandja eesmärk võimaldada nende isikute töötuna arvelevõtmist, kes õpivad üldhariduskoolis statsionaarses õppes. PGS § 22 lg-st 2 tulenevalt on põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste põhitegevus õppimine, mistõttu ei pea riik tagama neile võimalust töötuna arvelevõtmiseks. 18. Kaebaja on esitanud vastuväite sellele, et vastustaja ei võimaldanud tal tõendeid juurde esitada ja tegi koheselt keelduva otsuse.

§ 6

lg 2² sätestab, et Eesti Töötukassal on õigus nõuda töötuna arvelevõtmist taotlevalt isikult koos avaldusega täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad

§ 6lg 5 punktides 2–7 ja 9–11 loetletud asjaolusid või nende puudumist.

Seega oli vastustajal õigus, mitte kohustus kaebajale täiendavate dokumentide esitamiseks tähtaeg anda. 19. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et vastustaja oli Eesti hariduse infosüsteemi põhjal tuvastanud, et kaebaja õpib Narva Soldino Gümnaasiumis statsionaarses õppes. Kuna

§ 6

lg 5 p-s 6 sätestatud erand ei laiene üldhariduskoolis statsionaarses õppes õppijale, oli vastustajal piisavalt andmeid, et teha kohe keelduv otsus ja kaebajale täiendava tähtaja määramine käsunduslepingu esitamiseks ei oleks taotluse lahendust muutnud.

1. Tähtsust ei oma ka see, et vastustaja nimetas kaebaja taotlust 12.08.2020 avalduseks, sest avalduse ja taotluse eristamine ei oma töötuna arvelevõtmise otsustamisel sisulist tähtsust.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 17.08.2020 otsus nr TA20-0114811 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna otsus on õiguspärane, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töötuna arvelevõtmise taotlus uuesti läbi. Seega jääb kaebus rahuldamata.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4