lg 1 järgi
, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 5 kuud 27 päeva katseajaga 1 aasta kuni 24.11.2021 Tõkend: vahistamine alates 08.03.2021.a kahtlustatavana kinnipidamine 06-07.03.2021.a. süüdistuses
lg 2 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Viktor Abram
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuu 27 päeva, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.03.2021.a karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada Viktor Abram’i kinnipidamisest, s.o alates 06.03.2021.a. Viktor Abram’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Viktor Abram’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot; Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
lg 1 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 06.03.2021 kella 23:30 ajal Tallinnas Aru 8 maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1.53 mg/l laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l (lõplik lugem 1,39 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise tegevusega pani Viktor Abram toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
2 POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Viktor Abram tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et kui kohus otsustab talle määrata vanglakaristuse, siis määrata see minimaalmääras ja kui kohus otsustab vangistuse asendada üldkasuliku tööga, siis palus, et teda vabastataks kohtusaalist. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Viktor Abram’i süüditunnistamist
MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.11.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta, 7 kuud 27 päeva vangistust.
lg 5, § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 1 aasta, 7 kuud 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 597 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise ajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Viktor Abram’i üldkasuliku töö tegemisel järgima
Arvestades süüdistatava isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, palus prokurör määrata
Prokurör palus eelvangistuses viibitud aja arvestada karistusaja hulka ning pidas põhjendatuks tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Ka palus prokurör süüdistatavalt välja mõista sundraha summas 876 eurot. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära süüdistatava, prokuröri seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis, leiab, et Viktor Abram’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
Viktor Abram’i süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü isikliku omaksvõtule ka kohtuistungil järgnevalt avaldatud materjalid: - süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /tl 42/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et 06.03.2021.a päeva jooksul külas olles jõi ta alkoholi (viina, õlut) ning õhtul plaanis koju sõita, kuna vahemaa ei olnud suur, ta sõitis teisele sõidukile sisse, kuna auto rool kiilus kinni, kahetseb tehtut; - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga /tl 2-3/, millest nähtuvalt peeti Viktor Abram kinni 06.03.2021.a. kell 23:54 ajal Aru 8, Tallinn, seoses kahtlustusega selles, et tema 06.03.2021.a. kella 23:30 ajal juhtis joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,39 mg/l) Aru 8, Tallinn maja juures mootorsõidukit xxxx reg. nr. xxxx, tegu pandi toime korduvalt; - õiguste-kohustuste allkirjalehega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, väljatrüki, taatlustunnistuse, mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitustunnistuse, SAP väljavõttega /tl 5, 6-7, 811/, millede kohaselt isik nõustus alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning 07.03.2012.a. kella 00:06-00:12 ajal tuvastati aadressil Kolde pst 65, Tallinn, tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE nr. ARKM-0084 Viktor Abram’il väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,53 mg/l, laiendmääramatuse 0,14 mg/l juures oli lõplikuks 1,39 mg/l. Mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastas esitatud nõuetele, mõõtja oli läbinud tõendusliku alkomeetri koolituse; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega /tl 12/, mille kohaselt kõrvaldati Viktor Abram sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel 06.03.2021.a kell 23:54; - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga /tl 14-29/, millest nähtuvad avariis osalenud sõidukite ja sündmuskoha andmed, nähtub, et mootorsõidukil xxxx reg. nr xxxx on 3 kahjustatud vasak külg ja vasak esinurk, sõidukil xxxx reg. nr xxxx on kahjustatud vasak külg, sõidukil xxxx reg. nr xxxx on kahjustatud vasak külg, mootorsõidukil xxxx reg. nr xxxx on kahjustatud vasak külg, - tunnistaja M R ütlustega /tl 30/, mille kohaselt 06.03.2021.a kella 23:30 ajal viibis tunnistaja kodus, aadressil xxxx ning kuulis tugevat pauku. Tunnistaja läks õue enda sõiduki (reg. nr xxxx) juurde ning nägi, et temale autole oli otsa sõitnud sõiduk (reg. nr xxxx), kelle juht avas ukse, kes oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Tunnistaja kutsus politsei ning mõni minut peale politseisse helistamist üritas sõidukijuht (reg. nr xxxx) sündmuskohalt lahkuda, kuid tunnistaja võttis võtmed ära ja andis politseile üle; - tunnistaja G J ütlustega /tl 31-32/, mille kohaselt olles 06.03.2021.a patrullis koos politseinik J B’iga said nad kutsungi Aru 8 tänavale, kus toimus liiklusõnnetus ning teataja sõnul oli liiklusõnnetuse põhjustanud joobes juht. Kell 23:54 märkasid nad Aru 8 maja ees joobetunnustega meesterahvast, kelleks osutus Viktor Abram, isik peeti kinni ja viidi politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati joove 1,39 mg/l; Kohtuistungil avaldati ka muud, iseloomustavad materjalid: - isiku läbiotsimise protokoll /tl 4/, millest nähtuvad Viktor Abram’ilt 07.03.2021.a kell 03:08 ära võetud esemed; - sõiduki hoiukohta teisaldamise akt /tl 13/, millest nähtuvalt teisaldati mootorsõiduk xxxx reg. nr. xxxx 07.03.2021.a kell 00:51 Rahumäe tee 6/1, Tallinn parklasse; - õiend /tl 40/, mille kohaselt on sõiduki xxxx reg. nr.xxxx omanikuks M K. Viktor Abram’il puudub kehtiv juhtimisõigus ning tema 2020.a deklareeritud sissetulek pärast tulumaksu mahaarvamist oli 1979 eurot; - väärteomenetluse lõpetamise määrus /tl 53/, millest nähtuvalt alustati väärteoasjas nr. 2302,21,002675 menetlus 06.03.2021.a LS § 223 lg 1 alusel Viktor Abram’i suhtes ning lõpetati 10.03.2021.a VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel; - karistusregistri väljavõte, kohtuotsus /tl 44-46, 47-49/, millede kohaselt on Viktor Abram’il 4 kehtivat kriminaalkaristust, samuti on ta korduvalt väärteokorras karistatud, viimati karistati teda 25.11.2020.a
lg 1 alusel vangistusega 5 kuud 27 päeva, mis jäeti
lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga, kohaldati ka
lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust; - kohtueelne ettekanne /tl 56-58/, millest nähtuvalt kriminaalhooldaja ettepaneku kohaselt tuleks Viktor Abram’i karistus pöörata täielikult täitmisele; - süüdistatava taotlus lisadega /tl 60-75/, millest nähtuvalt elab süüdistatav koos oma elukaaslase, elukaaslase ema ja lastega ning elukaaslase ema on liikumisvõimetu ning elukaaslasele on 2 lapse osas määratud hooldajatoetust. Nähtub ka, et Viktor Abram töötab alates 28.01.2021.a AS xxxx ning tema iseloomustus on positiivne. Kohus leiab, et Viktor Abram’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Viktor Abram’i poolt antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on Viktor Abram’i süü kuriteo, mis seisneb korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Viktor Abram pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi pärast alkoholitarvitamist sõidukit juhtima asudes pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (sõiduki juhtima asumist juhile keelatud joobeseisundis) ja seda ka vähemalt möönma. Kohus ei tuvastanud süüdistatava puhul süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatavat näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga. KARISTUS 4 Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav Viktor Abram pani kaudse tahtlusega toime teise astme kuriteo. Kohus rõhutab, et
lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud ette karistusena ainsa karistusliigina vangistuse kuni 4-aastat, mis väljendab riigi suhtumist antud kuriteosse. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava Viktor Abram’i suhtes karistusena vangistust. Kohus peab karistuse mõistmisel muuhulgas arvestama ka asjaolu, et isikul on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning viimati karistati Viktor Abram’i kriminaalkorras Harju Maakohtu 25.11.2020.a. otsusega
lg 1 alusel vangistusega 5 kuud 27 päeva, mis jäeti
lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga.
lg 2 p 2 alusel kohustati isikut käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Seega saab järeldada, et Viktor Abram olles varem toime pannud samalaadse kuriteo, mille eest mõistetud vangistus jäeti täielikult tingimisi täitmisele pööramata, ei ole isikule mõju avaldanud. Isik pani uue kuriteo toime katseajal, vaid vähem kui 4 kuu möödudes peale eelmist kohtuotsust. Ka tuleb kohtu hinnangul karistuse mõistmisel arvestada isikul tuvastatud joobeseisundit. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et tuvastatud joove oli joobeseisundi sedastamiseks vajalikust minimaalsest tasemest oluliselt suurem (alkoholisisaldus 1,39 mg/l vs 0,75 mg/l väljahingatavas õhus) (tl 6-7). Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada asjaolu, et isik põhjustas liiklusõnnetuse ja asjaolu, et isikul puudub juhtimisõigus (tl 40). Kohus peab vajalikuks, arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamal määral. Samas peaks mõistetav vangistus karistuse eesmärkide saavutamiseks ületama eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse määra. Kohus peab põhistatuks karistada Viktor Abram’i vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 6 kuud vangistust), seega on Viktor Abram’ile mõistetavaks karistuseks 1 aasta 5 vangistust. Vastavalt
65 lg 2-le peab kohus vajalikuks mõista liitkaristuse 25.11.2020.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 06.03.2021.a karistusaja hulka ning karistusaja algust tuleb arvestada Viktor Abram’i kinnipidamisest, s.o alates 06.03.2021.a. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades, et isik olles varasemalt karistatud 5 kuu ja 27 päeva tingimusliku vangistusega, pani uue süüteo toime katseajal, ei ole tingimuslik karistus pikemaajalist mõju avaldanud. Seega leiab kohus, et Viktor Abram’i väärtushinnangute muutmiseks, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise kokkusobimatuse mõistmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine, on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (käesoleva kuriteo toimepanemine samalaadse kuriteo eest mõistetud tingimusliku vangistuse katseajal, suur joove, liiklusõnnetuse põhjustamine). Seonduvalt vangistuse asendamise üldkasuliku tööga märgib kohus järgmist: kohus ei pea võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus, sealhulgas samalaadse kuriteo eest ning asjaolu, et eelmine tingimuslik vangistus ei avaldanud pikemaajalist mõju, kuivõrd isik pani käesoleva kuriteo toime katseajal. Ka märgib kohus, et isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning ühel juhul on vangistus asendatud ka üldkasuliku tööga. Kõike eelnevat arvestades on ilmne, et eelmiste karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke ja need ei oleks enam saavutatavad ka käesoleval hetkel vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Süüdistatava taotlusel on kriminaalasja materjalidele lisatud tööleping, iseloomustus milledest nähtuvalt alates 28.01.2021.a töötab ta AS xxxx, iseloomustus positiivne; tema elukaaslase laste passikoopiad ja hooldajatoetuste määramise dokumentatsioon, millest nähtuvalt on tema elukaaslasele makstud kahe lapse eest hooldajatoetust. Samuti on isik selgitanud, et ta elab koos oma elukaaslase, elukaaslase laste ja emaga, elukaaslase ema on liikumisvõimetu. Süüdistatav soovib karistust, mis võimaldaks tal kiirelt koju naasta, kuivõrd ta aitab elukaaslasel lapsi kasvatada. Kohus märgib, et kõik eelnimetatu oli süüdistataval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal, kuid see ei takistanud tal kuritegu toimepanemast. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus märgib, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud ja kes katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada 6 süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui Viktor Abram peeti kinni vahetult peale kuriteo toimepanemist ja ta viibib hetkel vahi all, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks jätta tõkendina kohaldatud vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Sel põhjusel tuleb
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Viktor Abram’i kinnipidamisest, s.o alates 06.03.2021.a. Kohus ei tuvastanud reaalse vangistuse kandmist takistavaid asjaolusid, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Mis puudutab asjaolu, et Viktor Abram peab ülal pidama ja kasvatama elukaaslase lapsi (tl 60), märgib kohus, et kuivõrd lapsed elavad oma emaga, ei jää lapsed järelevalveta. Menetluskulud Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 876 eurot, mis kuulub Viktor Abram’ilt väljamõistmisele. Arvestades, et isik mõisteti käesoleva kohtuotsusega vangistuslikku karistust kandma, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 127, § 130 lg 41, § 175, § 179, § 180; § 306, § 311-313, § 315, § 318319. Merle Parts kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.