← Eesti

1-19-6300/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. juuni 2021 Kohtuasja number 1-19-6300 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Kalev Kondrovile (isikukood 35904205219) karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. mai 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Kalev Kondrov Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. mai 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohus kohaldas
  5. mai 2021 määrusega karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 alusel Kalev Kondrovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 7 kuud, millise aja jooksul kohustati K. Kondrovit järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja keelati K. Kondrovil KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel alkoholi tarvitamine ning narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine või tarvitamine. Lühidalt selgub määrusest järgmist. K. Kondrov tunnistati Viru Maakohtu
  6. augusti 2019 otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi tahtliku vägivaldse süüteo toimepanemise eest ning teda karistati 2-aastase vangistusega. Samuti on teda varem karistatud KarS
  7. peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. K. Kondrov peaks vabanema vangistusest pärast karistuse täielikku ärakandmist
  8. juulil
  9. Seega on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed tingimused. K. Kondrovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ta on korduvalt viibinud vangistuses. Kahel korral on K. Kondrovit karistatud oma endise elukaaslase korduva kehalise väärkohtlemise eest. Lisaks on teda karistatud avaliku korra raske rikkumise eest ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Kuna valdav osa kuritegudest on seotud vägivallaga, ei saa välistada, et vabaduses võib K. Kondrov vägivallakuritegude toimepanemist jätkata. Seda eelkõige lähisuhtes. Kuigi endise elukaaslasega, kes on olnud K. Kondrovi kuritegudes kannatanuks, ei plaani K. Kondrov suhtlemist jätkata, ei saa seda vangla iseloomustusest nähtuvalt ka välistada. Veel K. Kondrovi vangistuse alguses suhtles ta selle inimesega ja K. Kondrovi sõnul on nad umbes 20 aastat kokku-lahku elanud. Samuti ei välista K. Kondrov uue kooselu võimalust mõne muu inimesega ning on tõsine oht, et ta jätkab oma senist vägivallaga läbipõimunud käitumismustrit ka uues suhtes. K. Kondrovi peamiseks probleemiks on see, et ta võib kergesti ärrituda, olla impulsiivne ja mitte mõelda oma tegude tagajärgedele. Tal on puudulik probleemide lahendamise oskus ning impulsiivset ja vägivaldset käitumist soodustab alkoholi tarvitamine. Varasemalt tarvitas K. Kondrov liigselt alkoholi ja tal on sellest sõltuvus. Vanglas on K. Kondrov läbinud vestlused vägivaldsest käitumisest ja selle põhjusest ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ta on teadlik, et alkohol on tema vägivaldse käitumise peamine põhjus ja ta soovib alkoholi tarvitamisest loobuda. Ta saab aru, et tegudel on nii positiivsed kui negatiivsed tagajärjed, kuid pole suutnud neid tagajärgi kuritegu sooritades realistlikult analüüsida. K. Kondrov ei tunnista oma süüd viimases kuriteos, leiab, et tegu oli arusaamatusega, elukaaslane provotseeris teda ja tema midagi ei teinud. Ta lubab mitte enam rikkumisi toime panna, viidates enda vanusele ja tervisele, samas ei leia, et oleks varasemaltki olnud mingi seadusrikkuja. Karistusjärgse käitumiskontrolli arutamise kohtuistungil avaldas K. Kondrov, et senist eluviisi ja hinnanguid ümber hinnata on hea, tagantjärgi otsuseid teha on kerge, kuid elus paraku ei lähe kõik nii libedalt. Käesoleva aasta alguses alustas K. Kondrov vanglas sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist, kuid programm jäi läbimata, kuna K. Kondrovil puudus motivatsioon seda teha. Ka karistusjärgse käitumiskontrolli arutamise kohtuistungil avaldas K. Kondrov, et programmi läbimine on mõttetu, programm ei vii mitte kuskile ega aita millelegi kaasa. Lisaks on K. Kondrovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mida ta ise põhjendas teadmatusega. Samas ei tohiks korduvalt kinnipidamisasutuses viibinud isikule vanglareeglid üllatuslikud olla. Vabanedes on K. Kondrovil olemas kindel elukoht ja õe sotsiaalne toetus. Samas plaanib ta esialgu asuda elama samasse piirkonda, kus on juba varem toime pannud kuritegusid ja see võib kuritegeliku eluviisi jätkamist soodustada. Tal on tuvastatud täielik töövõimetus kuni pensionieani ning talle on määratud töövõimetuspension 380 eurot. Vangla andmetel on K. Kondrovil 3879,88 eurot võlgu, vabanemisfondis on tal 111 eurot. Varem on K. Kondrov tarvitanud pika aja vältel regulaarselt narkootilisi aineid ning tal on diagnoositud uimastisõltuvus. Kuigi puuduvad tõendid, mis kinnitaks narkootikumide tarvitamisest tingitud vägivaldset käitumist, võib narkootikumide tarvitamisega jätkamine siiski soodustada uute kuritegude toimepanemist, sest narkootiliste ainete ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid. Arvestades kokkuvõttes nii K. Kondrovi kuritegude toimepanemise asjaolusid, tema isikut, varasemat elukäiku, käitumist vanglas kui ka tema vabanemisjärgseid elutingimusi, on tõenäoline, et K. Kondrov võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega on võimalik tema uute kuritegude toimepanemise riski maandada. Ei ole veendumust, et ilma käitumiskontrolli ja lisakohustusteta oleks ta võimeline jätkama oma elu õiguskuulekalt. Seetõttu on põhjendatud määrata talle karistusjärgne käitumiskontroll koos lisakohustustega, mis aitaksid toetada edasist seaduskuulekust.
  10. K. Kondrov esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märgib järgmist. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on ebaõiglane ja selle põhjused oletuslikud. Näiteks on märgitud, et oht seisneb ebaseadusliku tulirelva omamises ning selle võimalikus kasutamises – see on ulmeline oletus, mis ei kao ka käitumiskontrolli puhul. Samuti on viidatud materiaalsete raskuste tekkimise võimalusele – käitumiskontroll ei lahenda neid raskusi, kuid võib kaasa tuua lisakulud seoses sõiduga jne. Märgitud on, et käitumiskontroll ei ole karistus- ega mõjutusvahend, vaid „meede“. K. Kondrov on töövõimetuspensionär, kes ei tarvitse igapäevastes toimingutes alati iseseisvalt hakkama saada ja vajab sageli kõrvalist abi. Selline „meede“ on talle vägagi karistus. Kuna K. Kondrovil on töövõimetus raske liikumispuude tõttu ja ühistranspordi kasutamine on talle probleemne, on raskendatud isegi kriminaalhooldaja juures käimine. Lisaks sellele, et käitumiskontroll oleks karistus füüsiliselt, oleks see karistus ka vaimselt. 2

(3)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Maakohus leidis õigesti, et KarS § 871 lg 1 järgsed käitumiskontrolli kohaldamise eeldused on täidetud. Muu hulgas saab korrektseks pidada ka KarS § 871 lg 1 p 3 järgset negatiivset retsidiivsusprognoosi. Uute kuritegude ohule viitavad eelkõige K. Kondrovi varasemad korduvad kuriteod, tõik, et senised vangistused pole teda kuritegudelt eemale hoidnud, tema väga suured probleemid narkootikumide- ja alkoholiga, tema mitte töötamine ja sellega kaasnev jõudeelu ning asjaolu, et K. Kondrov soovib minna elama samasse kohta, kus ta on oma senised kuriteod toime pannud – kusjuures on võimalik seegi, et ta jätkab kooselu naisega, keda ta on korduvalt peksnud. KarS § 87 lg 1 alusel pole käitumiskontrolli kohaldamine kohustuslik: kohus võib seda kontrolli kohaldada. Ringkonnakohtu meelest tuleb sellise diskretsioonotsuse langetamisel lähtuda eeskätt kardetavate kuritegude raskusest ja nende aset leidmise tõenäosuse määrast. K. Kondrovilt on tema senist elukäiku silmas pidades oodata eelkõige kehalisi väärkohtlemisi. Need on keskmise raskusega kuriteod. Niisiis ei peaks eeldatavate kuritegude raskus käitumiskontrolli möödapääsmatult tingima. Küll aga õigustab kontrolli seadmist kuritegude toimumise tõenäosus: tulenevalt eelnevalt üles loetletud arvukatest ja kaalukatest ohuteguritest on see tõenäosus ringkonnakohtu hinnangul kõrge. Kontrolli ei saa jätta kohaldamata seetõttu, et kontroll näib K. Kondrovile karistusena. Oluline on see, et karistust kontroll endast tegelikult ei kujuta: see on suunatud – nagu igasugune kriminaalhoolduslik abinõu – uute kuritegude ära hoidmisele ja sealhulgas K. Kondrovi resotsialiseerimisele. Seega jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 Viru Maakohtu
  2. mai 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.