Obsah (10)

§ 5§ 230§ 436§ 445§ 162§ 164§ 138§ 144§ 146§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-137475 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi C S hagi S K S vastu elatise välj

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

Kohus selgitas seda pooltele 12.02.2021 kirjas. Kostja jäi hoolimata kohtu selgitustest vaid üldsõnaliste vastuväidete juurde. Kohtul ei ole seega võimalik tuvastada kostja soovitud asjaolu, s.o tema võimetust hagejale ülalpidamist anda.

1. Hageja väitel on kostjal tegelikult piisavalt raha, kuna ta on teinud endale kalli tätoveeringu (dtl 90). Kostja ei ole hageja väitele vastuväiteid esitanud. Kohus märgib, et ainuüksi tätoveeringust tehtud foto alusel ei saa kohus teha järeldusi kostja majandusliku seisundi kohta, ega ka tätoveeringu maksumuse kohta. Kohus leiab aga, et kuna hageja ei pidanud tõendama kostja võimet hagejale ülalpidamist anda, ei oma see asja lahendamisel sisulist tähtust.
2. Elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ei anna alust ka kostja üldine viide maailma majanduslikule olukorrale, Justiitsministeeriumi tellitud uuringule miinimumelatise kohta ega elatise süsteemi muutmiseks välja töötatud seaduseelnõule. 5 Kohus pöörab tähelepanu sellele, et PKS § 101 lg 1 ja PKS § 102 lg 2 tulenevad elatise määramise põhimõtted kehtivad vaatamata Riigikohtu varasemale kriitikale miinimumelatise suuruse määramise kehtiva korra kohta (vt selle kohta ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 34). Hageja nõue on kooskõlas perekonnaseaduses sätestatuga ja kostjal oli võimalik esitada nõudele seaduses sätestatud vastuväiteid ja need tõendada. Kostja ei ole seda teinud. Kohus selgitab, et määrab ülalpidamiskohustuse ulatuse kindlaks kehtiva seaduse alusel käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades. Hüpoteetilised viited maailmamajandusele, kehtiva korra muutmisele ja statistilistele uuringutele, ei võimalda kohtul teha järeldusi konkreetselt hageja ja kostja olukorra kohta.
3. Vastuseks kostja viidetele hageja seadusliku esindaja madala sissetuleku kohta märgib kohus järgmist. PKS § 105 lg 3 kohaselt on vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema enda sissetuleku ja varalise seisundiga. Ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega teise vanema sissetulekust või varalisest seisundist ja vanem ei vabane ülalpidamiskohustuse täitmisest põhjendusel, et teine vanem oma kohustust ei täida või ei täida seda piisavalt. Samuti ei saa vähendada teise vanema ülalpidamiskohustust üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks suuteline pidama last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust see, millised on hageja seadusliku esindaja sissetulekud ja varaline seisund. Kuna hageja elab emaga koos, kannab ema tema vajadused vahetult. Hageja nõuab käesolevas menetluses ülalpidamist kostjalt, mitte oma emalt ja ema majanduslik olukord ei mõjuta seega käesoleva asja lahendust.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja igakuised vajadused vastavad eelduslikult seaduses sätestatud määrale ja kostja ei ole tõendanud ühegi asjaolu, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, samuti ei ole kostja tõendanud hagejale ülalpidamise andmist, on kostja oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust rikkunud. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest 12.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
5. Kohus määrab

§ 445

lg 1 alusel hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tuleb tasuda hageja esindaja arvelduskontole iga kuu 15 kuupäevaks. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus 27.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastuseks kostja taotlusele märgib kohus, et ülalpidamisnõue ei ole abielu- ega põlvnemisasi. Seega ei kohaldu käesolevas asjas kostja viidatud

§ 164

lg 1, mille kohaselt kannab abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 28.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (

§ 144

). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (

§ 146lg 1 p 3).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali alusel (

§ 174lg 1).

Hageja ei esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlust. Kulusid ei nähtu ka asja materjalist. Kohus jätab seetõttu hageja 6 menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata ja menetluskulud kostjalt välja mõistmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 7