KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- aprill 2021 1-19-2173 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Ahmed-Aga Gašimovi (isikukood 35506230101) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- märtsi
- a määrus Kaitsja Indrek Põder (kokkuleppel) Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Ahmed-Aga Gašimov RESOLUTSIOON Jätta Ahmed-Aga Gašimovi kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu
- märtsi
- a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Ahmed-Aga Gašimov kannab 10 aasta ja 17 päeva pikkust vangistust, mis talle mõisteti Harju Maakohtu
- detsembri
- a otsusega KarS § 255 lg 1 järgi. Karistuse kandmise algus
- jaanuar 2016 ja lõpp
- veebruar
- Viru Vangla esitas maakohtule materjalid kinnipeetava A.-A. Gašimovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta.
- Viru Maakohus jättis A.-A.Gašimovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
- Kohus märkis, et A.-A.Gašimovi vabastamist toetavad positiivsed asjaolud on keeleõppes osalemine, vestlused psühholoogi ja kriminaalhooldusametnikuga, distsiplinaarkaristuste puudumine ning kindla elu-ja töökoha olemasolu vabanemisel.
- Samas aga märkis kohus, et inspektor-kontaktisiku ja psühholoogiga toimunud vestlused paljastavad A.-A. Gašimovi samastumise kriminaalse subkultuuriga. Nimelt oli ta
- märtsist 2017 kuni 63-aastaseks saamiseni määratud majandustöödele, millest ta aga keeldus. Selline käitumine on omane kriminaalse subkultuuri väärtusi jagavale süüdimõistetule. Majandustööde tegemisest keeldumist kinnitavad nt ka Viru Vangla inspektor-kontaktisikute käskkirjad, mis on lisatud vangla iseloomustusele ja millega A.-A. Gašimovit karistati kartserisse paigutamisega tööst keeldumise tõttu. Kuigi need distsiplinaarkaristused enam ei kehti ja kehtivaid süüdlasel ei ole, saab andmeid kasutada isiku kuritegelikke hoiakute ja kriminaalse subkultuuriga samastamise asjaolu tuvastamiseks. Kuna A.-A. Gašimov keeldus mõjuva põhjuseta korduvalt majandustööde tegemisest, kinnitab see vangla seisukohta kriminaalse subkultuuri toetamisest.
- Kohtuistungil tunnistas A.-A. Gašimov suhtlemist A.M. iga, kes on talle nagu poeg. A.M. on varem karistamata ega ole selle kriminaalasjaga seotud. Kohus luges selle väite Harju Maakohtu
- detsembri
- a otsuses nr 1-19-2173 tuvastatuga vastuolus olevaks. Otsuse järgi süüdistati A.M. it mh kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises, et panna toime KarS § 184 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Kuritegelikku ühendusse kuulus teiste hulgas ka A.A. Gašimov.
- Kinnitamist ei leidnud süüdimõistetu väide, et ta on karistuse kandmise ajal kuritegeliku maailma tegelastega sidemed katkestanud. Harju Maakohtu otsusest nähtub, et A.-A. Gašimov nii enne kui ka pärast karistuse kandmisele asumist osales kuritegeliku ühenduse liikmena selliste probleemide lahendamisel, kus oli vajalik seista nn aserite kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikute eest probleemidele abi saamiseks ja keda kuritegelik ühendus oli nõus abistama ja turvalisust kindlustama. Sellise tegevusega tagas ta „aserbaidžaani“ kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuva kestmise ja kuritegeliku ühenduse püsivuse. Vangistuses viibimise ajal oli A.-A. Gašimovi ülesandeks hoida kuritegeliku ühenduse juhti A.M. it kursis „Aserbaidžaani“ kuritegeliku ühenduse liikmete olukorraga vangistuses ning jagada informatsiooni ka teiste kuritegelike ühenduste vangistuses viibivate liikmete kohta. Samuti oli A.-A. Gašimovi ülesandeks võimaluse piires kinnipidamisasutuses tagada karistus kandma asuvate või vahistatud kuritegeliku ühenduse liikmete turvalisus ja heaolu, et tagada kuritegeliku ühenduse püsivus. Eeltoodugi toetab vangla iseloomustuses toodud arvamust, et ka juba vangistuse kandmise ajal toetas A.-A. Gašimov kriminaalset subkultuuri ning osales kuritegelikus ühenduses.
- A.-A. Gašimovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tal on viis kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas viibib ta neljandat korda. A.-A. Gašimov kannab pikaajalist liitkaristust kuritegelikku ühendusse kuulumise ja narkokuriteo eest. Ka varasemalt on teda korduvalt karistatud narkokuritegude eest. Uue kuriteo pani A.-A. Gašimov toime katseajal. Vangla iseloomustusest nähtuvalt oli A.-A. Gašimovit karistusest vabastatud, kuid ta jätkas kohe kuritegude toimepanemist. Seega varasem käitumiskontroll oma eesmärki ei täitnud. Harju Maakohtu
- juuli
- a otsusest nähtub, et Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega mõistetud karistus asendati ÜKT-ga, kuid A.-A. Gašimov pani toime uusi kuritegusid, s.o sisuliselt kõige raskema kriminaalhoolduse nõuete rikkumise. Kohtul puudus veendumus, et vabaduses ei hakka A.-A. Gašimov uusi kuritegusid toime panema.
- Kui isikut on juba mitmendat korda karistatud, ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui esmakordselt karistatute puhul. Korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele, kui isiku lubadused. Kohtul ei tekkinud veendumust, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. Kuriteo toimepanemise asjaoludest (A.-A. Gašimov kannab karistust esimese astme narkokuritegude ja kuritegeliku ühendusse kuulumise eest) ja isiku varasemast käitumisest (eelnev kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, kriminaalhooldusel ja vangistuses olles uute esimese raskusastme kuritegude toimepanemine) lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses võib A.-A. Gašimov jätkata kuritegude toimepanemist ja seda ka elektroonilise valve all olles. 2
(4)- Maakohtu arvates annab A.-A. Gašimovist lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid. Seda ohtu suurendab kuritegelikku ühendusse kuulumine, mis mh on seotud kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisega, kes võivad mõjutada isiku käitumist vabaduses. Praegu vabaneks A.-A. Gašimov samasugustesse tingimustesse nagu enne vangistust. Varasemalt ei takistanud elukoht ega sissetulek uute kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja palub võtta määruskaebuse menetlusse ja tühistada maakohtu
- märtsi
- a määrus ning saata kohtuasi uueks arutamiseks maakohtule. Alternatiivselt teha uus määrus, millega vabastada A.-A. Gašimov vangistusest elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega.
- Kohus on ebaõigesti hinnanud asjaolusid ja analüüsinud sisuliselt vaid A.-A. Gašimovi varasemalt toimepandud kuritegusid. Maakohtu määrus on vastuolus Riigikohtu viimase aja praktikaga ning kaalutlusvigadega, sest määruse põhjendused on üldsõnalised ja konkreetsete asjaoludega seostamata.
- A.-A. Gašimov kinnitas kohtule, et soovib vabaneda ja täidab kõiki elektroonilise järelevalve tingimusi. Ta on teinud varasemast elukorraldusest ja eksimustest järeldused ning soovib oma elu kardinaalselt muuta. Tal on vabanemisel töö- ja elukoht ning toetavad lähedased. Vangistuse ajal on ta suhelnud pere ja lastega ega ole toetanud vangla subkultuuri. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Distsiplinaarrikkumisi ei ole esinenud vähemalt viimase 3 aasta jooksul. See näitab, et A.-A. Gašimov on võimeline elama seaduskuulekalt. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud arvestamist kehtetute distsiplinaarkaristustega. Selgusetuks jääb kohtu järeldus vangla subkultuuri toetamisest. Vastavasisulisi tõendeid ei ole vangla ega prokuratuur esitanud.
- A.-A. Gašimovil on eeldused elukorralduse muutmiseks: toetavad lähedased, kelle juurde elama minna ning garanteeritud töökoht. Vangistuse ajal on ta tegelenud enese arendamisega, sh osalenud programmides, suhelnud järjepidevalt psühholoogi ja inspektor-kontaktisikuga varasemate suhete analüüsimiseks.
- Maakohtu määrus ei arvesta mitmete Riigikohtu seisukohtadega (vt määrus asjas nr 3-1-112-17, p-d 20-21 ja
- veebruari
- a määrus asjas nr 1-14-10087/66, p 33,
- juuni
- a määrus nr 1-14-5339/95, p 12,
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 28,
- märtsi
- a määrus nr 1-09-14104/142, p 22).
- Maakohus on A.-A. Gašimovi vangistusest enne tähtaega vabastamisest keeldunud sisuliselt üksnes kuriteo asjaolude tõttu, sidumata neid arusaadavalt praeguse aja ja süüdimõistetu prognoositava käitumisega.
- Karistusregistri andmetel on A.-A. Gašimovil viis kehtivat kriminaalkaristust. A.-A. Gašimovi karistusregistri arhiivi kantud karistusi ei tohiks arvestada. A.-A. Gašimovi võimaliku varasema, s.o arhiveeritud karistuse tähelepanuta jätmisel pidanuks vangla ja prokuratuur vabastamist toetama. Kohus aga võttis aluseks vangla iseloomustusest nähtuva ohuprognoosi, mis oli koostatud valede lähteandmete alusel, mis viis kohtu eksliku järelduseni.
- A.-A. Gašimovi vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud, sest siis oleks karistuse lõpunikandmisest suurem tõenäosus tulevikus uusi kuritegusid mitte toime panna. A.3
(4)A. Gašimov on teinud karistusest järeldused ning käitub edaspidi õiguskuulekalt. Seda seisukohta toetab ka A.-A. Gašimovi vanus ja tervislik seisund. Lisagarantiina on võimalik kohaldada tema suhtes järelevalvet, mis võimaldab paremini resotsialiseeruda ja tema tegevust kontrollida.
- Maakohus on argumenteerinud süüdlase vabastamata jätmist puudulikult, jättes vaagimata kas uue kuriteo toimepanemise risk oleks maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega. A.-A. Gašimovi tööleasumise või töötuna arvele võtmisega on võimalik tagada tema regulaarne sisse- ja toimetulek. Suhtlemise keelamine kriminaalkorras ja narkootikume tarvitavate ning narkootikume ebaseaduslikult käitlevate isikutega maandaks uute kuritegude riski ja moodustaks A.-A. Gašimovi seaduskuuleka suhtlusringkonna.
- Puuduvad riskid, mida ei ole elektroonilise valvega võimalik maandada ning mis annaksid aluse A.-A. Gašimovi vabastamata jätmiseks. Ennetähtaegne vabastamine annaks A.-A. Gašimovile võimaluse tõestada paranemisteele asumist ning võimelisust järgida seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata tema püüdlusi elu korraldamisel ning kehtivate reeglite ja tavade järgimisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus A.-A. Gašimovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud nii A.-A. Gašimovi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks asjaolude kooshindamise tulemusena ei tekitanud maakohtus veendumust, et A.-A. Gašimovi karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus A.-A. Gašimovi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium ei ole veendunud, et A.A. Gašimov suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 4
(4)