) § 182 lg 1 ja
lg 2 p 4, 8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lily Sandel Süüdistatav Elar Jaaniste, isikukood 39303305734; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; tel: XXX; e-post: XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX; 1 kehtiv kriminaalkaristus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.07.2018 otsusega nr 1-18-6008 karistatud
lg 1 alusel 6 kuu vangistusega tingimisi,
Tõkendit ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Elar Jaaniste
Süüdi tunnistada Elar Jaaniste
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda Elar Jaaniste kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada Elar Jaanistele mõistetud 10 (kümne) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.07.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista Elar Jaanistele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus 478 (neljasaja seitsmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel määrata, et Elar Jaaniste on üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas − XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel arvutikelmuse eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, tungis ajavahemikul 15.09.2019 – 18.09.2019 sisse XXX asuvasse elamusse, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära M. J.le kuuluva tööriistakomplekti Makita Combokit 18V 2x5,0Ah Li-ion, väärtusega 1506,55 eurot. Varastatud tööriistakomplekti pantis Elar Jaaniste XXX asuvas pandimajas T. Q. P. 155 euro eest. Seega pani Elar Jaaniste toime
lg 2 p-de 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Samuti süüdistatakse Elar Jaanistet selles, et tema, täisealise isikuna, kallutas nooremaid kui kaheksateistaastaseid isikuid alkoholi tarvitamisele järgmiselt: - 12.04.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise alkoholi tarvitamisele. Kokkuleppe sisu
lg 2 p-de 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Elar Jaanistele karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Elar Jaanistele karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada Elar Jaanistele mõistetud 10 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.07.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõista Elar Jaanistele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada 1 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus 478 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel määrata, et Elar Jaaniste on üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama 4 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1597,20 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 211,20 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 510 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb Elar Jaaniste, et kohus vähendaks menetluskulusid selliselt, et isik tasub 100 eurot kaitsjatasu ja 300 eurot sundraha. Ülejäänud menetluskulude osa – ekspertiisikulu 510 eurot, kaitsjatasu 111.20 eurot ja sundraha 576 eurot, jätta riigi kanda. Lisaks taotleb Elar Jaaniste, et kohus annaks temale võimaluse tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Elar Jaaniste aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Elar Jaaniste süüdi tunnistada
lg 1,
Kohtu seisukoht menetluskulu osas Elar Jaaniste menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 211,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisikulu 510 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kokku on menetluskulude summa 1597,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 5 Elar Jaaniste avaldas, et ta on XXX, tal on XXX ning tema ainus sissetulek on XXX, millest Elar Jaaniste saab kätte ca 300 eurot kuus. Elar Jaaniste üürib korterit, mille kuludest kannab ta kuus 80 eurot ning ülejäänud hüvitab riik sotsiaaltoetusena. Eeltoodud põhjusel taotleb Elar Jaaniste väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Elar Jaanistele, arvestades asjaolu, et ta on XXX ja tema ainus sissetulek on XXX ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Elar Jaaniste varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha 576 euro võrra, ekspertiisitasu 510 euro võrra ja kaitsjatasu 111,20 euro võrra ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Elar Jaanistelt sundraha 300 eurot ja kaitsjatasu 100 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 400 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Elar Jaaniste kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 33.33 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.