) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Priit Tõnisson Süüdistatav Anita Seppa, isikukood 46205052718; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; elukoht: XXX; tel: XXX; e-post: XXX; töökoht: XXX, XXX; kehtivad väärteokaristused puuduvad, 1 kehtiv kriminaalkaristus: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 27.07.2020 otsusega karistatud
lg 1 järgi 4 kuu vangistusega, mis jäeti
Kahtlustatavana kinni peetud 07.05.
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada Anita Seppa´le mõistetud 1 (ühe) aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 27.07.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista Anita Seppa´le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud ning 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 07.05.2021.a – 07.06.2021.a, s.o 1 (üks) kuu karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus 447 (neljasaja neljakümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel määrata, et Anita Seppa on üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata, et Anita Seppa on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata, et Anita Seppa on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel süüdlasele määratud üldkasuliku töö tunnid võib kuni ühe neljandiku ulatuses lugeda kaetuks sotsiaalprogrammis (so. uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes) osalemisega.
75 lg 4 alusel kohustada Anita Seppa registreerima ennast hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele SA TÜK Kliinikum (SA TÜK Psühhiaatriakliinik Riia 167, Tartu, tel 7319100). Ravikabineti poole pöördumise kohta tuleb esitada kriminaalhooldajale vastavasisuline tõend.
lõike 4 alusel määrata Anita Seppa´le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pärast kohtuotsuse jõustumist 30 päeva jooksul ning edaspidi kuni üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (Tartus Tartu kliiniline labor, Teguri 37b, I korrus ja Tasku verevõtupunkt, Turu 2, IV korrus (Tasku Tervisekeskus), 2 tel 17123). Anita Seppa on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 33,30 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Anita Seppa ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema jätkuvalt normi piires.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Anita Seppa´lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 15.07.2021.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, juhtis uuesti 07.05.2021 kella 22.48 paiku Tartus Narva mnt 98 juures mootorsõidukit Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,35 mg/l. Lisaks põhjustas Anita Seppa liiklusavarii, kui sõitis otsa kahele mootorsõidukile. Sellise käitumisega rikkus Anita Seppa liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Anita Seppa toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis ehk
Kokkuleppe sisu
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Anita Seppa´le karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 27.07.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra ning mõista Anita Seppa’le liitkaristuseks 1 aasta, 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel Anita Seppa oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all (07.05.2021 kuni 07.06.2021) ehk kokku 1 kuu. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 1 aasta, 2 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada ärakandmata karistus, 1 aasta, 2 kuud ja 27 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 447 tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Anita Seppa’t 4 üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja- kohustusi vastavalt
lg 1 p-des 1-6 sätestatule, nimelt: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustub Anita Seppa üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustub Anita Seppa osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni ühe neljandiku ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
lg 4 alusel võtab Anita Seppa endale kohustuse registreerida ennast hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele SA TÜK Kliinikum (SA TÜK Psühhiaatriakliinik Riia 167, Tartu, tel 7319100). Ravikabineti poole pöördumise kohta tuleb esitada kriminaalhooldajale vastavasisuline tõend.
lg 4 alusel võtab Anita Seppa endale kohustuse pärast kohtuotsuse jõustumist 30 päeva jooksul ning edaspidi kuni üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (Tartus Tartu kliiniline labor, Teguri 37b, I korrus ja Tasku verevõtupunkt, Turu 2, IV korrus (Tasku Tervisekeskus), tel 17123). Anita Seppa on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 33,30 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Anita Seppa ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema jätkuvalt normi piires.
Liiklusseaduse § 127 alusel on Anita Seppa kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Mootorsõiduk Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX ), mis asub parklas asukohaga XXX , Tartu – vabastada aresti alt ja tagastada Anita Seppa’le. 5 Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1133 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjatasu kohtueelses menetluses 243 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu 1133 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Anita Seppa aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Anita Seppa süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulu osas Anita Seppa menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 243 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kokku on menetluskulude summa 1133 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 24.05.2021.a Tartu Vangla poolt esitatud kohtueelse ettekande kohaselt töötab Anita Seppa ettevõttes XXX XXXna. Isiku ainsaks sissetulekuks on igakuiselt teenitud palk. Kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohta oli Anita Seppa 2020 aastanetosissetulek XXX eurot. Maksekohustustena on isikul järelmaksud ja laenud. Eeltoodud põhjusel taotleb Anita Seppa väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. 6 Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Anita Seppa´le, arvestades asjaolu, et tal on järelmaksud ja laenud, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Anita Seppa varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Anita Seppa´lt joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu 243 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1133 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Anita Seppa kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 94,42 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.