← Eesti

2-21-1929/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 29. juuni 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1929 Tsiviilasi XXi taotlus riigi õ

) § 5 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi osutab advokaat advokatuuriseaduse alusel, arvestades

-i erisusi.

§ 18

lg 1 näeb ette, et advokatuur nimetab viivitamata mh kohtumääruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi, kes kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama.

§ 18

lg 2 järgi puudub kohtul õigus leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises või nimetada riigi õigusabi osutav advokaat.

§ 18

lg 3 esimese lause kohaselt tõendab riigi õigusabi osutamisel advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks advokaadi kinnitus, et teda on nimetatud riigi õigusabi osutama. 9.2. Eelmises alapunktis viidatud normidest tuleneb, et advokaadi esindusõigus riigi õigusabi korras tekib pärast vastava (kohtu)määruse tegemist ja advokatuuri poolt advokaadi määramist. Neid toiminguid ei ole käesoleval juhul tehtud. Samuti ei esitanud esindaja kinnitust

§ 18lg 3 esimese lause tähenduses. 9.3. Esindaja tegutses hagiavaldust ja määruskaebust esitades avaldaja nimel. Ts

MS § 226 lg 1 kolmanda lause alusel advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Seega tuleb eeldada, et esindaja on avaldaja lepinguline esindaja. 10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et põhikohtuasjas hagi esitamine (ja praeguseks ka selle menetlemisest keeldumine) takistab kavandatava õigusvaidluse perspektiivi hindamist käesolevas asjas. Seetõttu tuleb maakohtu põhjendusi muuta. 10.1.

§ 15lg 2 sätestab, et maakohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise Ts

MS-s sätestatud korras. Asjakohane on vaidlustatud määruse põhjendus, et TsMS § 475 lg 1 p 16 järgi on väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine hagita asi, mis vastavalt sama seaduse § 477 lg-le 1 vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega tuleb maakohtul kontrollida väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemise eeldusi. 10.2. Kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, siis võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta avalduse menetlusse võtmata. Väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse puhul tähendab see mh, et kui riigi õigusabi andmine on ilmselgelt välistatud, siis ei pea sellist avaldust menetlusse võtma. Ringkonnakohtu hinnangul on seadusandja jätnud maakohtule kõnealuses osas kaalumisõiguse, kas keelduda avalduse menetlusse võtmisest või jätta see rahuldamata. Käesoleval juhul valis maakohus keeldumise võimaluse. 10.3.

§ 7

lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Seega on ka väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse oluline eeldus, et taotlejal peab olema õigus, mida ta saab riigi õigusabi korras määratava esindaja kaasabil eeldatavasti kaitsta. Kui see eeldus pole täidetud, siis ei saa isikule riigi õigusabi anda. Järelikult on kõnealune eeldus üks neist, mille puudumise korral saab jätta väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotlusega avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. 10.4. Avaldaja tõi esile, et ta on pankrotis ja on määratud haldur. Avaldaja ei põhjendanud avalduses ega kaebuses, et avalduses kirjeldatud nõue liisinguandja vastu rajaneb sellistel õigustel ja kohustustel, mis ei kuuluks TsÜS § 66 ja PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi pankrotivarasse. 3

(4)Pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus osaleda tema asemel pankrotivara puudutavas kohtumenetluses (PankrS § 35 lg 1 p 2). Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes (PankrS § 54¹ kolmas lause). Ühtlasi järeldub eelnevast, et võlgnik ei saa olla pankrotivaraga seotud vaidluse pool (sh hageja). Kokkuvõttes pole avaldajal õigust liisingulepingust tulenevate õiguste kaitseks iseseisvalt hagi esitada. Nii puudub avaldajal õigus, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb. See omakorda tähendab, et riigi õigusabi andmine on ilmselgelt välistatud ja avalduse menetlemisest võib keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. 10.
  1. Eelmises alapunktis kirjeldatud hinnangu andmist ei takista sama küsimuse lahendamine põhikohtuasjas. Seda eelkõige põhjusel, et põhikohtuasjas hagi menetlusse võtmise keeldumise tulemusena loetakse, et hagi ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Nii saaks hageja soovi korral esitada samas nõudes hagi üldjuhul uuesti.
  2. Kokkuvõtvalt keeldus maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest, sest see pole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Avalduse menetlemisest keeldumine ei riku avaldaja põhiõigusi, sest tal pole õigust nõuda riigi õigusabi andmist vaidluses, kus puudub kaitset vajav õigus. Ringkonnakohus märgib, et menetluslikult otstarbekam olnuks avalduse liitmine põhikohtuasjaga ja riigi õigusabi andmise eelduste kontrollimine koos hagiavalduse perspektiiviga. Samas ei muuda liitmata jätmine valeks vaidlustatud määruse lõppjäreldust.
  3. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, sest peale avaldaja teisi menetlusosalisi pole.
  4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.