ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette selgituse või vastuväidete küsimist isikult, kelle suhtes otsustatakse sooritatavaks toiminguks luba anda, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (
Seega on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue võlglase ettemaksukontole.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus.
lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab
5.1 Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on alustanud 12.04.2021 korralduse nr 12.2-3/055439-1 ja 29.04.2021 korralduse nr 12.2-3/055439-3 alusel X käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil detsember 2020 kuni märts
lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Taotluses on piisavalt põhjendatud kahtlust, et X võib kontrolli lõppemisel muuta maksuotsusega määratava rahalise nõude (74 836,40 eurot) hilisema sissenõudmise võimatuks ning peale enammakse – s.o 11 934,89 euro – vabastamist ettemaksukontole, ei ole selle võimaliku määratava maksusumma tasumine X poolt tagatud. Taotluse kohaselt puudub X-l registervara, millele sissenõuet pöörata. Äriühing ei ole alates oma tegutsemise algusest kuni tänaseni deklareerinud maksustatavat käivet ning puuduvad töötajad, mis annab alust kahtluseks, et tegemist ei ole reaalselt tegutseva ettevõttega. Olukorras, kus 2 maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. 5.4 Taotluses väljatoodud asjaoludele tuginedes saab pidada põhjendatuks maksuhalduri soovi arestida X ettemaksukonto äriühingu poolt deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 11 934,89 eurot. Ettemaksukonto arestimise tagajärjeks on see, et X-le ei tagastata (ega tasaarvestata muude maksukohustustega) vastava summa ulatuses maksudeklaratsioonides deklareeritud enammakstud summasid. Selline täitmist tagav meede ei muuda äriühingu senise tegevuse jätkamist võimatuks ega too kaasa mingisuguseid muid pöördumatuid tagajärgi. Antud juhul kaalub avalik huvi maksusummade laekumisele üles äriühingu huvi ettemaksukontole laekuvate käibevahendite kasutamiseks. 5.5 Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu on ära langenud või X esitab maksuhaldurile
lg 1 p 3 ja § 121 kohase tagatise suuruses 11 934,89 eurot, valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 sätestatud loetelule. Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 11 934,89 eurot. 6. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.