← Eesti

2-21-1749/17

Obsah (9)§ 630§ 187§ 442§ 436§ 438§ 445§ 173§ 163§ 174

2-21-1749 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1749 Tsiviilasi Tsiviilasja

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

  1. 03.02.
  2. a esitasid hagejad K.B ja K.B lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja K.B'i vastu. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis alaealistele lastele K.B'ile ja K.B'ile alates 03.02.
  3. a summas 175 eurot (iga lapsele 175 eurot, kokku 350 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni, kandes elatise üle iga kuu
  4. kuupäevaks K.K arveldusarvele. Hagiavalduse kohaselt hagejate vanemad ei ela koos alates
  5. aastast. Hagejate seaduslikul esindajal oli kostjaga kohtuväline kokkulepe elatise tasumise osas, kuid kostja seda korralikult ei täida.
  6. 15.03.2021.a esitatud vastuses märgivad hagejad, et hagejate seaduslik esindaja pöördus kohtu poole, kuna kostja ei ole täitnud suusõnalist kokkulepet, milleks oli maksta elatist 200.- igal kuul kokkulepitud kuupäevaks. Lisaks tasuda suuremate kulutuste (laagrid, jalanõud, riided jms) puhul pool summast. Ebaregulaarseid makseid kinnitavad ka kostja ülekanded hageja kontole, kus ei ole näha korrapäraseid igakuiseid elatise kandeid. Laste kontole kantud raha on olnud enamasti taskuraha, mida hageja ja kostja on omavahel kokku leppinud maksta lisaks elatisele 20.- kuus ühele lapsele. K (hageja 2) kontole kandis kostja 100.- saabaste ostuks ja sünnipäevaks. K (hageja 1) kontole on laekunud raha näiteks telefoni ekraani parandamise eest. Hageja ei nõustu nende summade liigitamisega elatise maksmise alla. Samuti ei ole hageja nõus väitega, et laste isa veedab kõik koolivaheajad lastega. Kindlasti viibivad lapsed osa vaheaegadest kostja ema ehk hagejate vanaema juures. Kui kostjal on sellel ajal vahetu ülalpidamise näol kulutused, siis palub hageja seda tõendada. Kostja juures kodus Tallinnas on viimase poole aasta jooksul käinud ühe korra vaid üks lastest. Kostja poolt viidatud tabel ei tugine mitte ühelegi kuludokumendile ning annab õiguse esitatud andmete õigsuses kahelda.
  7. Laste kulutused hageja kontoväljavõtete põhjal on viimase poole aasta jooksul olnud keskmiselt kokku 650.- kuus. 09.04.2021.a esitasid hagejad kohtule tõendite analüüsi, milles hagejad märgivad, et hagejale 1 tehtud kulurea tõukeratas, võib kulude nimekirjast välja arvestada, kuna selgus, et ratas sai ostetud hageja 1 isikliku raha eest. KOSTJA VASTUVÄITED
  8. 02.03.
  9. a esitas kostja kirjaliku vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi õigeks ei võta ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole hagejate ülalpidamiskohustust rikkunud ning selliselt puudub alus elatise hagi esitamiseks ja elatise kostjalt väljamõistmiseks. Kuivõrd hagejate vanematel on olnud kokkulepe lastele elatise 200 eurot kuus tasumises, mida kostja on täitnud, siis on hagi esitamine olnud alusetu. Kostja on isegi suuremas summas, kui vanemate elatise kokkulepe, elatist täitnud. Perioodil 2020.a. jaanuarist kuni 2021.a. veebruarini on kostja tasunud elatist rahas hagejate ema arvelduskontole kokku 2525 eurot ning lisaks K arvelduskontole 70 eurot ja K arvelduskontole 100 eurot. Samuti on laste isapoolne vanaema lastele kandnud raha, mida hagejate ema kannab edasi enda kontole ja seda raha tuleb seega lugeda samuti laste ülalpidamiskulude kandmiseks kostja poolt. Lisaks elatise tasumisele rahas on kostja osalenud laste ülalpidamises ka poja telefoniarve tasumise teel 15 eurot kuus, kokku 2 2-21-1749 summas perioodil 2020.a. jaanuarist kuni 2021.a. veebruarini 210 eurot. Samuti lastele muude vajalike esemete soetamise teel. Kostja on lastele ostnud telefonid – 2020.a. veebruaris tasunud K telefoni ostmisel 332,50 eurot ja sellele eelnevalt telefoni 4 osamakse arvet summas ca 80 eurot ja 2021.a. veebruaris taganud tütrele telefoni, väärtusega vähemalt 200 eurot. Lisaks kannab kostja lastega seoses kulusid ka vahetu suhtlemise ajal, kuna lapsed viibivad isaga vähemalt ühe nädalavahetuse kuus (vahel ka rohkem) ja ka kõik koolivaheajad, mil isa kannab seega igakuiselt lastega seoses vahetult kulusid ja tasub ka lastele vajalike esemete eest. Laste isa on 14 kuu jooksul perioodil 01.01.2020.a. kuni 28.02.2021.a. kokku osalenud laste ülalpidamises vähemalt summas 4724,64 eurot ehk keskmiselt ca 337,47 eurot kuus otseselt elatise ja kulude kandmise teel ning vahetut ülalpidamist arvestamata. Seega on kostja laste ülalpidamises osalenud suuremas mahus kui oli vanemate kokkulepe ning ilmselt ka suuremas mahus, kui on kostja osa laste ülalpidamiskulude kandmisel.
  10. Hagejate emale tasutakse peretoetust 520 eurot, milles sisaldub lasterikka pere toetus 300 eurot kuus lisaks lastele makstavatele lastetoetustele kokku 120 eurot kuus, on ilmne, et hagejate osa lasterikka pere toetusest on 200 eurot 300-st eurost ning lisaks 120 eurot lastetoetused. Kokku saab hagejate ema seega hagejate kulude kandmiseks igakuiselt 320 eurot riiklikke toetusi, mis on märkimisväärne summa ning mida PKS § 102 lg 2 kohaselt tuleb laste ülalpidamiskohustuse arvestamisel ning kostjalt elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Kostja palub asja lahendamisel seega lastele makstavaid riiklikke toetusi arvestada elatise väljamõistmisel ja lugeda, et hagejate kulud on igakuiselt summas 320 eurot kantud riiklike toetuste arvelt, mis PKS § 102 lg 2 kohaselt on koosmõjus sellega, et hagejate kulud on väiksemad kui PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäär mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.
  11. Hagejate ema on teatanud kostjale, et tema sissetulek kuus on 580 eurot. Kui arvestada sellega, et hagejad nõuavad kostjalt 175 eurot kuus, siis peaks olema hagejate ema võimeline samuti 175 eurot kuus ühe hageja ülalpidamiseks panustama. Hagejate emal on kokku kolm last, seega peaks hagejate ema kõiki lapsi kohtlema võrdselt. Selliselt on hagejate ema kohustatud kolmele lapsele ülalpidamist andma kokku 525 (=175*3) eurot kuus, mis hagejate ema enda kulude katteks jätab ainult 55 eurot kuus.
  12. Kostja leiab, et hagis nõutud summas elatise väljamõistmisel ei ole arvestatud kostja osa, riiklikke toetusi ega ka seda, et hagejate ema peab panustama võrdselt kostjaga hagejate ülalpidamiskulude kandmisesse, mistõttu ei vasta hagis esitatud elatise nõue kostja ülalpidamiskohustuse suurusele. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et kostja ei ole enda ülalpidamiskohustust hagejate ees rikkunud, vaid on hagejate ülalpidamiskulusid kandnud isegi suuremas ulatuses, kui on kostja osa hagejate ülalpidamiskuludes. Kostja palub hagi rahuldamata jätta ja menetluskulud jätta hagejate kanda.
  13. 30.03.2021.a esitatud seisukohas märkis kostja, et ka hagejate poolt kohtule esitatud täiendavad selgitused ja tõendid laste väidetavate keskmiste kulude osas summades 274,28 eurot ja 391,29 eurot (millega kostja küll sellises määras ei nõustu), kinnitavad, et kostja on enam kui piisavalt laste ülalpidamises osalenud ja hagis nõutav elatis ületab kostja osa hagejate kulude kandmisel.
  14. Hagejad on esitanud tõendina hagejate ema konto väljavõtte perioodi 01.09.2020.a. kuni 05.03.2021.a. kohta, millest tuleneb, et peretoetusi on kokku tasutud 3’350,16 eurot. Kui arvestada, et hagejate ema saab riiklikke peretoetusi 3 lapse pealt ning kokku on 6 kuu jooksul saadud toetusi 3’350,16 eurot, siis on ühe lapse kohta makstud kuus riiklikke peretoetusi vastavalt 186,12 eurot. Kahele hagejale seega kuus kokku 372,24 eurot. Kui arvestada seda, et hagejate ema enda arvestuste kohaselt on keskmine laste ülalpidamiskulu kuus kokku 665,57 eurot (=274,28+391,29), millest riiklike toetuste arvelt on kantav 372,24 eurot, jääb mõlema lapsevanema osaks mõlema lapse kulude kandmisel 293,33 eurot (665,57-372,24) ning kummagi vanema osaks seega vastavalt 146,67 eurot (=293,33/2) kuus kahele lapsele kokku. Järelikult ei ole hagis nõutav elatis ega ka kompromissina kostja poolt pakutud 200 eurot asjakohane elatis ning kostja võtab enda kompromissettepaneku tagasi. Kostja leiab, et asjaolusid arvestades on 3 2-21-1749 kostja osa hagejate kulude kandmisel maksimaalselt 150 eurot kuus ning sisaldab kõiki laste kulusid, sh tütre treeningukulusid, ja kostja ei pea täiendavalt midagi juurde maksma, sest treeningukulud on juba keskmiste kulude sisse arvestatud
  15. Lisaks sellele märgib laste isa, et hagejate ema on tabelis märkinud järgmised kulud, mida ei saa käsitleda laste kuludena või ei saa sellisel kujul kasutusea pikkuse tõttu käsitleda lapse keskmise kuu kuluna, nagu on tabelis märgitud: Tupperware 216,50 eurot, Realiseerimiskeskus 236,58 eurot, laualamp, peegel, laud, riiul, kummut, batuudikate, tõukeratas, kõlar. Osade nende kulude seos lastega on täielikult küsitav ning teiste esemete kasutusiga ei ole kindlasti kuu, nagu on tabelis arvestatud kulu periood, vaid oluliselt pikem periood, mis tähendab, et laste keskmise kulu arvestus on sellisel kujul esitatuna selgelt väär ning ülepaisutatud. Samuti on osa nendest kuludest kantud kostja poolt, nagu näiteks taskuraha, samuti lastele soetatud esemed, mistõttu puudub alus kohustada kostja kandma topelt sama kulu nii vahetult kui ka elatisena
  16. 17.05.2021.a esitas kostja enda lõplikud seisukohad. Kostja leiab, et praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et vanemad peavad kandma hagejate ülalpidamiskulusid võrdsetes osades ja hagis nõutud summa puhul vanemad enda võrdset osa kanda varalise seisu tõttu ei suuda. Seda, et hagejate seaduslik esindaja suudab võrdselt hagejate ülalpidamises osaleda on hagejad kinnitanud 15.03.2021.a. esitatud seisukoha p-s
  17. Selliselt leiab kostja, et põhjust vanemate varalise seisu osas igaks juhuks tõendeid koguda, kui tõendeid ei ole asja sisuliseks lahendamiseks vaja, puudub.
  18. Lapsed viibivad isaga vähemalt ühe nädalavahetuse kuus (vahel ka rohkem) ja ka kõik koolivaheajad. Nimetatud kostja selgitusi ei ole hagejad vaidlustanud. Hagejate 15.03.2021.a. seisukoha p-s 7 ei ole nädalavahetuse kohtumiste osas hagejad üldse vastuväiteid esitanud. Koolivaheaegade osas on hagejate vastuväide viidatud punktis olnud, et osaliselt on koolivaheaegadel hagejad olnud kostja ema juures. Kostja vanemate juures viibimine on kostja hinnangul samuti kostja osa ülalpidamisest, sest sel ajal kannavad kostja vanemad kostjaga kokkuleppel hagejate kulusid ning hagejate seaduslikul emal sel ajal ju laste ülalpidamiskulud puuduvad. Eelnev kinnitab laste isa poolt selgitatut, et laste isa osaleb laste kasvatamisel ning laste kulude kandmisel ja ka seda, et lapsed on isaga kuus vähemalt ühe nädalavahetuse, kuid kui võimalik ka rohkem, ja ka koolivaheaegadel. Üldjuhul on suvel lapsed isaga koos rohkem, sest õppeperioodil on Tallinna ja Saaremaa elukohtade vahemaa tõttu suhtlemine tavapärasest keerulisem. Laste isa hinnangul viibivad lapsed keskmiselt isaga vähemalt 7 päeva kuus ehk vähemalt 23% ajast keskmiselt kuus, kui arvestada terve aasta jooksul laste isaga koos viibitud aega.
  19. Laste isa leiab, et laste isa juures vahetu ülalpidamiskulu puhul kannab isa kulusid eluasemele, toidule, transpordile (seda kinnitab ka eelnev selgitus, et isa korraldab laste transpordi), hügieenile ning meelelahutusele, millised kulud on hagiavalduses hagejate igakuiste püsikuludena arvestatud. Osa nendest kuludest sõltub sellest, kui palju lapsed viibivad aega kummagi vanemaga – näiteks eluasemekulud, toidukulud - ning osade kulude puhul ei oma vanemate juures viibitud aeg laste püsikulude osas tähendust – näiteks sidekulud ja riidedjalanõud. Laste isa leiab, et lapse püsikulude osas, mida saab vanemate juures viibitud ajale tuginevalt arvestada, nagu toidu- ja eluasemekulud, puhul on võimalik lähtuda hagis märgitud kuludest ning arvestada proportsionaalselt isa poolt nende kulude kandmisel osalemisega.
  20. Laste isale teadaolevalt on vanematel olnud senini üksmeel selles, et laste isa on lastele taganud mobiiltelefonid ning kandnud ka muid kulusid vahetult, nagu näiteks tütrele trennisusside, balletisusside ja kurikate ning soenguvahendite ostmine, lastele riiete ja jalanõude ostmine, kooliasjade ostmine. Selliselt on hagejate seadusliku esindaja poolt 10.05.2021.a. esitatud seisukoht, mille kohaselt vanematel telefonide kostja poolt ostmiseks kokkulepet ei olnud, vastuolus tegelike asjaoludega. Seda, et hagejate seaduslik esindaja on nõus, et kostja poolt lastele tagatud telefonid on laste kasutuses, kinnitab ka vanemate sõnumivahetus 10.05.2021.a., 4 2-21-1749 milles hagejate seaduslik esindaja kinnitab, et ta ei soovi lastele uusi telefone osta ja need telefonid, mille kostja on lastele taganud võivad jääda laste kasutusse
  21. Kostja leiab, et hoolimata 09.04.2021.a. esitatud täiendavatest selgitustest ja eelnevalt esitatud lisade modifitseerimisest ei ole laste kulud igakuiselt hagejate endi väidete kohaselt ka koos kõikide nende kostja poolt vaidlustatud ja ka kostja poolt kantavate kuludega suuremad kui pojal 274,28 eurot kuus ja tütrel 391,29 eurot kuus. Kui laste hagis märgitud kulud kokku arvestada, siis on mõlema lapse ülalpidamiskulu kokku 665,57 eurot. Riiklike toetuste mahaarvestamisel jääb vanemate ülalpidamiseks kokku 345,57 (=665,57-320) eurot mõlema lapse osas, mis jaguneb vanemate vahel võrdselt ja seega oleks kostja maksimalne ülalpidamiskulu mõlema lapse osas kokku 172,79 (=345,57/2) euro
  22. Kostja on kohtule esitatud dokumentides selgitanud, et osaleb laste ülalpidamises ja kulude kandmisel vahetult ning tasub lisaks ka elatist rahas. Samuti seda, et kõik riiklikud toetused laekuvad hagejate emale ning kui arvestada hagejate ema poolt esile toodud laste kulusid ja riiklikke toetusi, siis on kummagi vanema osa laste ülalpidamises oluliselt väiksem, kui on hagis nõutud ning senini olnud ka laste isa panus. Seda, et laste vajadused või kulud on jäänud täitmata või hagejate ema on pidanud tegema suuremaid kulutusi, ei ole hagejad selgitanud ega tõendanud. Selliselt tuleb järeldada, et laste isa on laste ülalpidamises osalenud kohaselt ja vähemalt vastavalt laste isale langevale ülalpidamiskohustusele ning elatise väljamõistmine laste isalt on seega alusetu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
  23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub: hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud 09.09.2008 poeg K.B (dtl 9) ja abielust 20.01.2011 tütar K.B (dtl 8); • hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielu on lahutatud ja alates
  2. aasta lastevanemad koos ei ela (dtl 12-14); • hagejad jäid pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde; • hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel oli suusõnaline kokkulepe, mille kohaselt kostja maksab laste ülalpidamiseks elatist kokku 200 eurot kuus ning lisaks tasub suuremate kulude puhul pool summast; • vanemad peavad kandma hagejate ülalpidamiskulusid võrdsetes osades.
  3. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis alla seadusjärgse miinimummäära summas 175 eurot kuus kummalegi hagejale alates 03.02.2021.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  4. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (I) kostja on hagejate ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud ja seda isegi suuremas ulatuses kui vanemate kokkulepe oli; (II) hagejad viibivad kostjaga 23% ajast, mil kannab kostja nende kulusid vahetult; (III) arvestada tuleb ka laste emale makstavate lastetoetusega; (IV) hagejate ema peab panustama võrdselt kostjaga hagejate ülalpidamiskulude kandmisesse; (V) hagejate põhjendatud kulude suurus on väiksem kui hagis nõutud elatise summa. • 5 2-21-1749
  5. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). Esmalt teeb kohus kindlaks hagejate igakuised vajadused lähtuvalt hagejate ja kostja poolt esitatud tõenditest. 21.
  6. Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning sellest nähtub, et hageja I kulud on 274,28 eurot ja hageja II kulud on 391,29 eurot kuus (dtl 122-126). Kuigi kostja on nende suurusele vastu vaielnud, märgib kohus, et hagejad on esitatud konto väljavõtetega, esitatud arvetega ja nende analüüsidega tõendanud ja see on ka kohtu jaoks usutav, et hagejate igakuised kulud nende ema juures on vastavates suurusjärkudes. Vastavad kulud ei ole kohtu hinnangul ülepaisutatud ja tegemist on mõistlike kuludega. Laste vajaduste rahuldamiseks tuleb soetada ja kasutada mh köögitarbeid, lampe jne, mistõttu jätab kohus kostja vastavad vastuväited tähelepanuta. Hagejad on selgitanud laste eluaseme kuludega seonduvalt ja kohtul puudub kahtlus selgituse tõele vastavuses. 09.04.2021.a esitatud tõendite analüüsis märgib hagejate seaduslik esindaja, et hagejale 1 tehtud kulurea tõukeratas võib kulude nimekirjast välja arvestada, kuna selgus, et ratas sai ostetud hageja 1 isikliku raha eest. Seega tuvastab kohus hageja I igakuiste kulude suuruseks ema juures 248,32 eurot ja hageja II kulude suuruseks 391,29 eurot. 21.
  7. Kostja on esitanud 15.03.2021 vastuse lisana enda koostatud dokumendi, millest nähtuvalt on kostja hagejatele perioodil jaanuar 2020-veebruar 2021 teinud kulutusi kokku summas 4724 eurot (dtl 38). Hagejad on seisukohal, et laste kontole kantud raha on olnud enamasti taskuraha, hageja 2 kontole kandis kostja 100.- saabaste ostuks ja sünnipäevaks, hageja 1 kontole on laekunud raha näiteks telefoni ekraani parandamise eest. Hageja ei nõustu nende summade liigitamisega elatise maksmise alla. Kohus nõustub hagejatega selles, et kostja (ka vanavanemate) poolt laste kontole kantud raha lugemist ülalpidamiskohustuse täitmise hulka, ei saa pidada põhjendatuks. Tulenevalt pikaajalisest kohtupraktikast, on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Kostja vastusele lisatud telefoniarvetest nähtub, et kostja tasub igakuiselt hageja 1 telefoni kulusid summas 15 eurot kuus (dtl 39-44). Hagejad ei ole kostja vastavale väitele vastuväiteid esitanud. Kostja poolt 17.05.2021 esitatud seisukohas toodud kirjavahetusest nähtuvalt puudub käesoleval ajal ka vanemate vaheline vaidlus sellest, et kostja on lastele telefonid soetanud ja lapsed neid kasutavad, mistõttu jätab kohus hagejate vastavad vastuväited tähelepanuta. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et kostja on perioodil jaanuar 2020-veebrurar 2021 teinud otseseid kulutusi hageja 1 vajaduste rahuldamiseks kokku summas 939,67 eurot, seega ühe kuu keskmiseks kuluks on 72,28 eurot ning hageja 2 vajaduste rahuldamiseks summas 486,66, seega ühe kuu keskmiseks kuluks on 37,43 eurot. Kohus ei arvesta laste igakuiste vajaduste tuvastamisel kostja makseid hagejate seaduslikule esindajale, kuivõrd tegemist on elatise summaga, mille eest hagejate seaduslik esindaja rahuldab hagejate igakuiseid vajadusi. 21.
  8. Eeltoodust tulenevalt on hageja 1 põhjendatud ja vältimatult vajalikud kulud kalendrikuus kokku 320,60 eurot ja hageja 2 kulud 428,72 eurot.
  9. Eelkõige kostja, on pannud palju rõhku küsimusele sellest, kas laste ema enda ülalpidamiskohustust laste ees täidab või mitte ja kuidas laste ema suudab üleval pidada enda kolmandat last ning saadavat elatist kasutab. Kohus märgib, et jätab kõik vastavad väited ja seisukohad tähelepanuta, kuivõrd need ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest (dtl 65) nähtuvalt omab hagejate seaduslik esindaja 6 2-21-1749 sissetulekuid, tal on ka vara (dtl 84, 87). Kuidas on ülalpidamiskohustus hagejate seadusliku esindaja kolmanda lapse osas lapse isaga jagatud, kas vahetu ülalpidamise andmise näol või muul viisil, ei puutu käesolevasse vaidlusesse.
  10. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). Hagejad taotlevad elatise välja mõistmist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
  11. Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus.
  12. Tuginedes asjaolule, et kohus on eelpool tuvastanud, et laste kulud ei ole miinimummmääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, hagejad ei taotle ka miinimummääras elatise välja mõistmist, kostja osaleb hagejate ülalpidamisel, leiab kohus, et lastele riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot lapse kohta, lisaks saab laste ema lasterikka pere toetus 300 eurot kuus ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale I tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 160,60 eurot kuus (320,60 - 100 - 60) ja hagejale II tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 268,72 eurot kuus (428,72 - 100 - 60). Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja I põhjendatud kulutusi summas 80,30 eurot kuus (160,60 / 2) ja hageja II põhjendatud kulutusi summas 134,36 eurot kuus (268,72 / 2).
  13. Kostja märgib, et on hagejate ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud esmalt kokkuleppel elatist tasudes. Kohus märgib, et kostja väide ei pea paika. Kohus analüüsib kostja väidet alljärgnevalt. Hagejad nõuavad elatis alates 03.02.
  14. Kostja on kohtule esitanud tõendid, millest nähtuvalt on ta perioodil alates 30.01.2020 kuni 10.02.2021 tasunud hagejatele elatist kokku 2525 eurot (dtl 55). Seega nähtub, et kostja on küll elatist rahas maksnud, kuid laste põhjendatud ja vajaliku kulude suurust arvestades ei ole nimetatud maksed piisavad. Eelpool nimetatud perioodi jooksul oleks kostja pidanud elatist tasuma, arvestades laste põhjendatud ja vajalike kulude suurust, kokku 2790,58 eurot. Lisaks on tasutud elatisemaksete suurus ning tasumise kuupäevad varieeruvad, mis juba iseenesest annavad aluse märkida, et kostja on laste ülalpidamiskohustust rikkunud. Elatist tuleb tasuda piisavas ja kindlaksmääratud ulatuses, regulaarselt, kindlal kuupäeval ning järgmise kuu eest ette. Nõue on esitatud alates 03.02.2021.a, millise osas on kostja tõendanud ülalpidamiskohustuse täitmist osaliselt üksnes veebruari kuu osas. Vaatamata asjaolule, et kohus on menetluses andnud tähtaegu tõendite esitamiseks, ei ole kostja menetluse kestel rohkem tõendeid ülalpidamiskohustuse täitmise osas kohtule esitanud. Vastupidi, kostja on 30.03.2021.a esitatud seisukohas teatanud, et ta võtab enda kompromissettepaneku tasuda elatist 200 eurot kuus, tagasi.
  15. Kostja märgib, et täidab hagejate ülalpidamiskohustust kandes nendega seotud kulusid vahetult. Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, 7 2-21-1749 sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista (vt Riigikohtu
  16. jaanuari
  17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  18. märtsi
  19. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  20. jaanuari
  21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  22. juuni
  23. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema.
  24. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  25. jaanuari
  26. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13, p 13;
  27. juuni
  28. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
  29. Esmalt selgitab kohus välja, mil määral on hagejate viibimiskoht olnud kostja juures. Kostja märgib, et lapsed viibivad isaga vähemalt ühe nädalavahetuse kuus (vahel ka rohkem). Laste isa hinnangul viibivad lapsed keskmiselt isaga vähemalt 7 päeva kuus ehk vähemalt 23% ajast keskmiselt kuus, kui arvestada terve aasta jooksul laste isaga koos viibitud aega. Hagejad ei ole selgesõnaliselt vaidlustanud kostja väiteid sellest, et nad viibivad kostjaga keskmiselt ühe nädalavahetuse kuus, so 3 päeva kalendrikuus (s.o ca 10% ajast). Hagejad märgivad, et nad ei ole nõus kostja väitega, et laste isa veedab kõik koolivaheajad lastega. Hagejad märgivad, et kindlasti viibivad lapsed osa vaheaegadest kostja ema ehk hagejate vanaema juures. Kostja juures kodus Tallinnas on viimase poole aasta jooksul käinud ühe korra vaid üks lastest. Nimetatud olukorras oli kostjal kohustus tõendada, et lapsed veedavad temaga rohkem aega kui 3 päeva kalendrikuus. Kostja ei ole nimetatud asjaolu kohaselt tõendanud. Kohtu ette ei ole toodud konkreetseid andmeid sellest, missugustel koolivaheaegadel ja mitu päeva kostja lastega koos viibib. Seega on kohus seisukohal, et hagejate omaksvõtuga tuleb lugeda tuvastatuks, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 3 päeva kalendrikuus. Kuivõrd vahetult antavat ülalpidamist tuleb arvestada üksnes juhul, kui lapsed viibivad lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, siis käesoleval juhul on kohus seisukohal, et 3 päeva kalendrikuus on proportsionaalselt ebaoluline aeg ning seda ei saa elatise väljamõistmisel arvestada. Lastel ei ole ka vahelduvat elukohta (s.o lapsed elavad nt pool aega ühe vanema juures ning pool aega teise vanema juures). Hinnangut „oluline osa ajast“ tuleb sisustada selliselt, et elatise väljamõistmisel tuleb laste viibimisega kostja juures arvestada siis, kui lapsed on vähemalt 25% ajast kostjaga. Kõik, mis jääb alla eelnimetatud määra, on sedavõrd ebaoluline, et ei kuulu arvestamisele.
  30. Kuivõrd kohus on ülal tuvastanud, et hageja I igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud on 160,60 eurot kuus ja hageja II põhjendatud kulud on 268,72 eurot kuus, leiab kohus kokkuvõttes, et kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suuruseks on hageja I puhul 80 eurot kuus ja hageja II puhul 134 eurot kuus, kokku 214 eurot kuus. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel lisaks laste vajadustele asjaoluga, et laste isa on seni siiski 3 päeva kuus vahetult lapsi üleval 8 2-21-1749 pidanud ning soetanud neile vajalikke asju ja teeb seda ka edaspidi. Eelnimetatud summas elatise maksmine on kostjale tema sissetulekuid arvestades jõukohane, samas tagab hagejatele piisava ülalpidamise ka kostja poolt, arvestades tema osalust laste ülalpidamisel ja kasvatamisel. Kohus leiab, et miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel on käesoleval juhul laste igapäevased vajadused väga suures ulatuses rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud ka läbi erinevate lastele suunatud riiklike toetuste. Juhul kui toetuste suurus väheneb või laste vajadused suurenevad, on laste seaduslikul esindajal võimalus kohtu poole pöörduda elatise suuruse muutmise nõudega.
  31. Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et kostja on kohustatud tasuma elatise iga jooksva kuu

  1. kuupäevaks K.K arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „elatis“.
  2. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 34.

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 35.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 36.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.