Obsah (7)

§ 328§ 173§ 162§ 138§ 144§ 175§ 177

2-20-7826 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2021. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 328

lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Hageja käesoleval juhul kohtu hinnangul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Hagiavalduses märgib hageja, et kokkuleppe alusel on kostjal tagastamata võlg pangale summas 55 857,66 eurot. Menetluse käigus on hageja rõhutanud, et tema nõue kostja vastu ei sisalda endas viivise nõuet (tl 50). Kohtuistungil kinnitas aga hageja, et vaidlusaluses kokkuleppes olevad summad on viivise nõuded (tl 185). Kohus nõustub kostjaga selles, et hagiavalduse esitamise eesmärk on käesoleval juhul rikastuda kostja arvelt. Hageja ei ole vaidlusaluste laenude andja, hagejal endal kulutused laenudele puuduvad. Kohtusse pöördumisel puudus hagejal teadmine kui palju on pank laenu välja andnud ning kui palju põhiosa, intressi ning viivise katteks tagasi saanud. Hageja ei suutnud oma nõude kujunemist ka käesolevas menetluses veenvalt tõendada. Kostja on esile toonud, et vaidlusaluste laenulepingute alusel on pank A Kile välja maksnud laenu kogusummas 1 134 801,79 eurot, pangale on tagastatud 1 498 803,45 eurot, millest 128 058,04 eurot on tagastatud viivisenõude katteks (tl 179). Kohtu hinnangul on võlasuhe käesoleval juhul seega VÕS § 186 lg 1 tulenevalt lõppenud.

1. Kohus on seisukohal, et VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Hageja väited oma nõuet maksma pannes on olnud käesolevas menetluses kohtu hinnangul vastuolulised ning hageja on oma nõuet maksma pannes käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu on hageja TsÜS § 86 lg 1 sätestatust tulenevalt kaotanud oma nõudeõiguse kostja vastu.
2. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 26.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 8 27.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 3 322 eurot (sh käibemaks). Kostja esindaja on osutanud teenust 26,1 tundi (tl 190-191). Hageja hinnangul on kostja esindaja ajakulu ülepaisutatud.
2. Kohus leiab, et kostja esindaja tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 132 eurot (sh käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 132 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. 30.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 9