2-21-6539/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6539 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S S vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 7132,09 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: tarvo.ilves@plusplus.ee) Tarvo Ilves (e-post Kostja: S S (isikukood: xxxx elukoht: xxxx; e-post: xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista kostjalt S S`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja hageja vahel 29.05.2018.a sõlmitud võlatunnistusest/kompromisslepingust nr xxxx tulenev põhinõue 3408,62 eurot, enne 29.05.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1230,17 eurot ja viivis põhinõudelt 3408,62 eurot alates 11.01.2019 kuni 26.04.2021 summas 1711,81 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30,00 eurot ja sissenõudekulu 35,00 eurot.
4. Välja mõista kostjalt S S hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (3408,62 eurot) alates 27.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses (so mitte üle 3408,62 euro).
5. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Jätta menetluskulud kostja S S kanda.
8. Mõista kostjalt S S`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 475,00 eurot, lepingulise esindaja kulu 50,00 eurot. 1
9. Välja mõista kostjalt S S`lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Kostja ja hageja sõlmisid kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxx, 29.05.2018.a. Hagejal oli võlgniku vastu nõue väikelaenulepingust nr. xxxx, 22.05.2017, mille alusel kostja võlgnes hagejale 4354,34 eurot ja viivise summas 1448,51 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivisest summas 218,34 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 5584,51 eurot (4354,34+ 1230,17+lepingu sõlmimise tasu 30 eurot). Kostja tasus nõuet summas 975,72 eurot, millest 30,00 eurot arvestati lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 945,72 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv 3408,62 eurot ja 1230,17 eurot. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 475,00, ja õigusabikulud summas 420,00 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 475,00 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 ja õigusabikulud 50,00 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50,00 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka 2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik 3