← Eesti

2-21-5106/14

Obsah (10)§ 444§ 468§ 173§ 168§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177

2-21-5106 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuotsuse aeg ja koht 14. mai 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kuna kostja esitas Euroopa maksekäsu kiirmenetluses hageja nõudele vastuväite, mistõttu pidi hageja esitama oma nõude hagimenetluses, siis on kohtu arvates andnud kostja oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. 5.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 6. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 500 eurot ning lepingulise esindaja kulud 480 eurot. 7.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 139lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav 2

(3)2-21-5106 rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

8.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu summas 480 eurot osaliselt põhjendamatu. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 200 eurot (kahe tunni ulatuses arvestusega 100 eurot tunnis). 9. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka lepingulise esindaja kulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks, kokku summas 700 eurot (500+200), välja mõista. 10.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.