Obsah (7)

§ 122§ 162§ 174§ 175§ 132§ 177§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2021, Tallinn, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-20-13084 Tsiv

§ 122lg 1, § 123, 132 lg 1, 5, § 133 lg 1 kohaselt on hind 3520 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 25.

§ 162

lg 1, 2 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175lg 1 järgi kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust.

4 26. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohtu 06.05.2015 määruses nr. 3-2-1-4-15 leiti, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel kõikides rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leidis nimetatud asjas, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Kolleegium on ka märkinud, et lepingulise esindaja kulu ei pea alati siduma tsiviilasja hinna ulatusega. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.

1. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu kokku 684 eurot, koos käibemaksuga 820,8 €, millele hageja vaidleb vastu, leides, et need on ülepaisutatud. Hageja arvates ei ole veenev, et kohtu korraldustega tutvumiseks kulus 5,7 h. Vaidluses oli küsimus oli vaid 21,47 € üle ja nii pole põhjendatud kasutada menetluses sellises ulatuses õigusteadmistega isikut nagu tegi seda kostja.
2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga.
3. Kohus on arvamusel, et sellises ulatuses nagu 820,8 €, mida kostja soovib hagejalt saada, ei ole võimalik hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja mõista. Kohtu arvates ei saa kostja menetluskulude põhjendatud suuruse kindlaksmääramisel lähtuda vaid sellest, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hind ise on

§ 132

lg 1, 5 mõttes 3500 € ja millele lisandub võlanõue 20 €

134 lg 1 (nõuete liitmine), kokku 3520 €. Nimelt oli asjas esitatud vaid hagi ja nendega koos mõned tõendid. Hagi sisu piirdus vaid mõne faktiväitega, lisaks esitas hageja vaid lühikese arvamuse kostja vastusele, kostja vastus oli selge ja lühike ja sisaldas samuti vaid mõningaid vastuväiteid, kostja esitas vaid ühe tõendi, kohus oli teinud asjas vaid menetlusse võtmise määruse, kirja ja kirjaliku menetluse määruse, ülejäänud asja materjalid oli vaid seotud hageja menetlusabi taotlusega. Arvestades riigikohtu praktikat, eeltoodud asja materjalide hulka, sundtäimise vaidlust 21,47 € üle ja nõuet 20 € tagastamiseks, leiab kohus, et

§ 175lg 1 järgi on kostja põhjendatud õigusabikulud 120 € + käibemaks, kokku 144 €.

Kohtu arvates pidi hageja ette nägema, et kostjal tekivad selles ulatuses kulud, kui ta kasutab vaidluses õigusabi. Nimelt on hageja ise arvestanud oma esindaja kuludeks 2 tunni eest kokku 80 eurot, jättes siinkohal arvestamata kostja vastuse, kohtule vastamise ja muu materjalidega tutvumise aja. Seega on hageja kantud esindaja kulud üldjoontes võrreldavad kostja esindaja kuludega, mida kohus peab põhjendatuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et

§ 162

lg 1, 2 alusel jäävad kostja menetluskulud 144 € hageja kanda ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulu 144 € (koos käibemaksuga).

1. Mis puudutab hageja väiteid, et kostja esindajal kulus aega asjaga tegelemiseks alusetult 5,7 h ja et see on ülepaisutatud, siis ei ole selline aeg põhjendamatu. Kostjal kulus aega kogu 5 materjalidega tegelemiseks alla ühe tööpäeva (8-tunnise tööpäeva arvestuse juures), mis ei ole ebamõistlikult palju. Asjaolu, et hageja pole ise arvestanud oma esindaja töömahu hulka kostja vastuse, tõenditega tutvumise, oma vastuse koostamise ja kohtu dokumentidega tutvumisega aega, ei tähenda, et teise poole esindaja pole sellist tööd teinud ja aega selleks kulutanud. Samas ei oma need väited tähtsust, sest kohus määras kostja põhjendatud kulud kindlaks ülalpool toodud motiividel.
2. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus hagejalt menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb viivis välja mõista võlgnetavatelt kuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 32. Hageja esindaja kulud olid 2 tunni eest kokku 80 €, mida kohus peab

§ 175

lg 1 järgi põhjendatuks, kuna on kooskõlas asja materjalidega, kuid need kulud jäävad

§ 162lg 1, 2 alusel hageja enda kanda.

33.

190 lg 4

1. lause sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja, lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
2. Kohus vabastas 24.09.2020 määrusega (menetlusabi andmine) hageja hagi esitamisel riigilõivu 375 € tasumisest. Kohtul ei ole andmeid ja alust arvata, et hageja varanduslik olukord oleks muutunud, mistõttu tuleb hageja kooskõlas

§ 190

lg 7 vabastada lõivu 375 € tasumisest riigituludesse ja see lõiv jääb riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 6