← Eesti

2-20-12256/20

Obsah (9)§ 175§ 444§ 173§ 168§ 174§ 477§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse aeg ja koht 11.02.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12256 Tsivii

§ 175

lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Tulenevalt sellest, et hageja lepinguline esindaja Liis Leedo oli menetlustoimingute tegemise ajal hageja töötaja, siis ei saa hageja nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist

§ 175lg 2 2 tulenevalt.

Ei ole eluliselt usutav, et Liis Leedo olles hageja juristiks pidi esindama hagejat muu kui töölepingu alusel. 7. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine

§ 168lgs 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

9.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

  1. Hageja esindaja on 25.11.2020.a esitanud menetluskulude nimekirja. Selle kohaselt on hageja menetluskuludeks menetluses riigilõiv summas 125 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu summas 20,00 eurot ning õigusabikulud summas 400 eurot. 03.02.2021.a teavitas hageja, et loobub menetluskulude nõudes 100,00 euro ulatuses, ning seega on hageja õigusabikulud 300 eurot.
  2. Kostja vaidleb hageja õigusabikuludele vastu ning leiab, et hageja lepinguline esindaja on tegelikult hageja töötaja ning

§ 175

lg 2 tulenevalt ei ole töötajat käsitleda lepingulise esindajana menetluskulude väljamõistmisel. 12. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). 13.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 14. Kohus on kontrollinud Maksu-ja Tolliametist infosüsteemist on tuvastanud, et hageja esindajana märgitud Liis Leedo on olnud Flagito OÜ töötaja ning saanud väljamakseid. Sarnale asjaolule viitab Liis Leedo ka LinkedIn profiilil (www.linkedin.com), mis on avalikult internetis kättesaadav. Ühtlasi on 12.10.2020.a üldvolitus kohtus esindamiseks antud volikirja kohaselt STS Consulting OÜ-le ja Liis Leedole, mitte Liis Leedole, kui STS Consulting töötajale. 15.

§ 175

lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Eeltoodu alusel ei kuulu lepingulise esindaja kulud käesoleval juhul hüvitamisele. 16. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud kokku riigilõivu kokku 125 eurot. Tegemist on menetluskuluga

§ 138lg 2 mõttes.

Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 17. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude kogusumma on 125 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 18.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse 3 menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.