lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud Aarne Tiiki poolt narkootilise või psühhotroopse aine (amfetamiini) tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta ning väikeses koguses narkootilise aine amfetamiini omamine. Tunnistaja A. S. ütlustega (tl 19-20) on tõendatud, et 04.02.2020 oli ta patrullteenistuses koos patrullpolitseinik T. L.iga. Kella 01.10 paiku said nad väljakutse xxxx, kus elukaaslane tuli kallale emale, helistaja oli poeg. Kohale saabudes antud aadressile oli maja ees avaldaja K. S. ja piirivalveametnikud. K. S. avas korteri ukse nr xxxx. Kui nad sisenesid korterisse, tuli korteri esikusse naisterahvas, kellel oli silma all sinakas hematoom, naisterahvas oli politsei vastu ja hakkas karjuma, miks nad korterisse sisenesid. Nad märkasid köögis kahte meesterahvast, kes istusid pimedas. Nad andsid korralduse ükshaaval meestel välja tulla köögist, mehed selle peale ägestusid ning hakkasid neid ebatsensuursete sõnadega solvama. Üks meestest, kes hiljem kontrollimise käigus osutus Aarne Tiikiks, hakkas tulema köögist välja, kuid hoidis paremat kätt selja taga. Ta andis talle korralduse käsi selja tagant ette tuua ning siis näitas Aarne Tiiki, et tal on nuga käes. Ta andis Aarne Tiikile korduvaid seaduslikke korraldusi nuga käest ära panna eesti ja vene keeles, mille peale Aarne Tiiki pani noa kapi servale. Korduvate korralduste peale köögist välja tulla solvas ja ähvardas Aarne Tiiki politseiametnikke. Mingi moment õnnestus Aarne Tiiki köögist välja tõmmata korteri esikusse, kus patrullpolitseinik T. L. ja piirivalveametnikud jõu kasutamise käigus panid Aarne Tiikile käerauad peale, kuna Aarne Tiiki osutas tugevat vastupanu. Aarne Tiiki toimetati Rakvere politseijaoskonda, kus ta turvakontrolli käigus avastas tema jope paremast taskust minigrip kotikese, milles oli läbipaistev kollakas aine, hõbedases pakendis valge aine ja süstal. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 28) nähtub, et 04.02.2020 on vaadeldud Aarne Tiiki jope taskust turvakontrolli käigus avastatud oranži värvi korgiga plastmassist valget värvi süstalt, läbipaistvas minigrip kotis kollast värvi tahket ainet ja fooliumkilesse pakendatud valget värvi pulbrilaadset ainet. Menetlusalune isik Aarne Tiiki keeldus ütluste andmisest (tl 21). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 17) nähtub, et 04.02.2020 kell 17.13 Rakveres F. R. Kreutzwaldi 5a allutati kontrollile Aarne Tiiki ning kasutades indikaatorvahendit Drug Control DOA Urine Cup Secure 1 008LC1015-190513, mille kehtivusaeg/kasutamisaeg on 2021-08 oli indikaatorvahendi näit positiivne. Indikaatorvahend reageeris ainetele: AMP, THC, MDA. Kontrollitaval esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused, uriiniproov edastatakse riiklikule meditsiiniasutusele. Kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused: süstejäljed vasakul käel, silmade punetus, viimase 24 tunni sündmusi mäletab osaliselt. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja uuringuaktist 315T (tl 16) nähtub, et 04.02.2020 kell 17.13 Aarne Tiikilt analüüsiks võetud uriinis tuvastati amfetamiin. Ekspertiisiaktist nr 20E-AN0328 (tl 14) nähtub, et ekspertiisiks esitati tühi 1 ml plastsüstal; ainejälgede ja filtritükiga soonsulguriga kilekott; valge pulber massiga 0,016 g fooliumpakendis. Uurimistulemusena selgus, et plastsüstlas on amfetamiini jäljed; soonsulguriga kilekotis on amfetamiini ja tõenäoliselt 4-metamfetamiini (4-metüülamfetamiin; 4-MA) jäljed; pulber 5 sisaldab amfetamiini, mille protsentuaalset ekspertiisimaterjali vähesuse tõttu. sisaldust polnud võimalik määrata Eelpool kirjeldatud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik Aarne Tiiki rikkus NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtule esitatud kaebuses ei ole Aarne Tiiki väärteo toimepanemist vaidlustanud.
lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Aarne Tiiki toime tahtlikult, sest tarvitades narkootilist ainet amfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta ning omades väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiin peab isik teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtma või vähemalt möönma seda. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Aarne Tiiki teos ei esine. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 9.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Aarne Tiiki.
lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Aarne Tiiki puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seega peaks Aarne Tiikile NPALS § 151 lg 1 järgi määratav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on NPALS § 151 lg 1 alusel määranud Aarne Tiikile karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot, milline on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning Aarne Tiiki pani väärteo toime tahtlikult, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd väikeseks pidada. 6 Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine
§-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ega
§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist (tl 30) nähtub, et Aarne Tiikil on 5 kehtivat väärteokaristust, neist 2 karistust on samuti määratud NPALS § 151 lg 1 alusel, seega on tegemist isikuga, keda on ka varasemalt karistatud analoogsete väärtegude toimepanemise eest. Isikule karistuseks määratud rahatrahvid on tasumata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud väärteo eest Aarne Tiikile määratud karistus, rahatrahv sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, ei kuulu vähendamisele, sest isikule määratud karistus on, arvestades tema süü suurust ja isiku varasemat karistatust, isegi leebe. Menetlusalune isik on kaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamisel taotlenud talle määratud rahatrahvi tühistamist täies ulatuses või selle asendamist arestiga. Kohus leiab, et rahatrahvi tühistamiseks alus puudub ning selle asendamine arestiga ei ole samuti võimalik. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Sellest tulenevalt ei ole võimalik tühistada kohtuvälise menetleja otsust karistuseks määratud rahatrahvi osas ning karistada isikut arestiga. Samuti ei ole käesolevas menetlusetapis võimalik rahatrahvi asendamine arestiga, seda saab sissenõudja (s.o kohtuväline menetleja) taotleda kohtult siis, kui süüdlane talle määratud rahatrahvi ei tasu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et NPALS § 151 lg 1 alusel Aarne Tiikile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot, on põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.
lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohtuväline menetleja on oma otsusega võimaldanud menetlusalusel isikul tasuda määratud rahatrahv hiljemalt 11.10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.