) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5.
lg 4 teisest lausest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib kahju hüvitamist, mis on talle väidetavalt põhjustatud vangla tegevusega 24.11.2020 ja 25.11.2020, kui vangla ametnikud ei toonud kaebajale madratsit karterikambrisse ega lubanud kaebajal ilma maski kandmata madratsit kambrisse ka ise tuua. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud, et soovib ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (
lg 2 p 6), nähtub kaebusest kaebaja tahe / soov saada vangla tegevusega tekitatud kahju eest rahalist hüvitist. Haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud hüvitamisnõudega, st hüvitamisnõude lahendamisel tuleb kohtul hinnata ka vangla tegevuse õiguspärasust. Seega on kohtu hinnangul võimalik tõlgendada kaebust selliselt, et kaebaja palub hüvitada talle Tallinna Vangla tekitatud mittevaraline kahju (
Lisaks palub kaebaja kohustada vanglat maksma tema liigesehaiguse ravi eest (
6. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja hüvitamiskaebus tagastada
lg 1 p 3 alusel.
lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebaja on esitanud samasisulise hüvitamiskaebuse kohtule ka 03.05.2021 haldusasjas nr 321-930. Ka selles asjas taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist, kuna ta väidetavalt haigestus 24.11.2020 ja 25.11.2020 kartserikambris madratsi puudumise tõttu. Seega on tegemist korduva hüvitamiskaebusega
7. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja kohustamiskaebus tagastada
lg 2 p 1 alusel.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Vangistusseaduse § 491 kohaselt rahastatakse tervishoiuteenuseid ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamist riigieelarvest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud mahus, tingimustel ja korras. Seega ei tule vanglas olles tasuda tervishoiuteenuse osutamise eest. Kaebaja ei ole kaebuses ka märkinud, et vangla on kaebajat kohustanud maksma tervishoiuteenuste osutamise eest. Seega ei nähtu kohtule kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ja kaebaja kohustamiskaebus tuleb talle tagastada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.