← Eesti

3-21-951/10

Obsah (6)§ 121§ 133§ 111§ 80§ 82§ 2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-951 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvita

§ 121lg 1 p 4 ja lg 2 p 21 alusel.

Kaebajal on määruse tegemise seisuga läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja ka juhul, kui vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisega viivituses, tuleks kaebus tagastada seetõttu, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4. Kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on arestialusel õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8). Vangla peab kahju hüvitamise taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates (RVastS § 18 lg 1). Käesoleval juhul on kaebaja avaldus, kus ta küsib tossupaelade (Adidas nöörid) äravõtmise eest kompensatsiooni, registreeritud 05.04.2021 (vangla 31.05.2021 vastuse lisa 2) ja vangla selgituste kohaselt on kahjunõue veel menetluses. Määruse tegemise hetkeks ei ole vanglas kahjunõude läbivaatamise aeg veel möödunud ja kaebaja seega kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. 1

(3)Kui kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks lugeda sellele kaebaja poolt märgitud 31.03.2021, oleks määruse tegemise hetkeks RVastS § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaeg möödunud ja kohtueelne menetlus tuleks läbituks lugeda. Samas nähtub kohtule vangla 03.06.2021 selgitustest, et kahjunõude lahendamise venimine võib olla tingitud ka kaebaja tegevusest, kuivõrd kaebaja on ainuüksi alates selle aasta algusest esitanud vanglale üle 300 pöördumise, sh oli vastamise seisuga menetluses veel 52 kaebaja kahjunõuet, ja käesoleva asja kahjunõude esitamise täpset aega ei ole võimalik pöördumiste rohkuse tõttu tuvastada,. Seega võib kaebaja olla kahjunõuete massilise esitamisega tinginud ise olukorra, kus vanglal ei ole objektiivselt võimalik neid õigeaegselt lahendada.
  1. Ka juhul, kui kohtueelne menetlus tuleks lugeda läbituks, tuleks kaebus kohtu hinnangul tagastada seetõttu, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebuse eesmärk on saada rahalist kompensatsiooni 60 eurot ja täpsustamata summas mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et kaebajalt võeti 12.10.2020 läbiotsimisel väidetavalt ära tossupaelad, nende tagastamiseks tehtud pöördumine jäeti tähelepanuta ja kaebajal tuli lahtiste jalanõudega käia jalutuskäigul, mille tagajärjel on kaebaja liigesehaigus arenenud kaugele ja vangla ei ole ravi pakkunud. Vastustaja esitatud dokumentide kohaselt võeti 12.10.2020 kaebaja kambri läbiotsimisel temalt ära 4 meetrit nööri, isevalmistatud veekeeduseade ja olemprügi (vangla 31.05.2021 lisa 1). Seega võeti kaebajalt ära nöör, mitte kaebuses väidetud tossupaelad. Nöör ja kaebuses väidetud tossupaelad ei ole samad asjad ja tossupaelade pikkus 4 meetrit ei ole ka eluliselt usutav. Ka juhul, kui kaebaja tossupaelad olid tõepoolest 4 meetrit pikad, oleks nende vanglas omamine vastusolus vangla sisekorraeeskirja § 641 punktiga
  2. Nimetatud sätte kohaselt on vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, sh nöörid. Kaebajal ei ole õigust omada vanglas keelatud esemeid, mistõttu ei saa nende esemete äravõtmine tema õigusi ka intensiivselt riivata.
  3. Kaebaja on hinnanud varalist kahju kuuekümnele eurole ja mittevaralise kahju nõude summa jätnud täpsustamata. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (

§ 133

lg 1), mistõttu tuleb varalise kahju osas pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks. Kohtu hinnangul on väheintensiivne kaebaja õiguste riive ka mittevaralise kahju osas. Kohus mõistab kaebust selliselt, et tossupaelade äravõtmise tõttu on kaebaja väidetav liigesehaigus vanglas süvenenud ja kaebaja seostab mittevaralist kahju RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud tervise kahjustamisega. Vangla esitas kohtule kaebaja haigusloo väljavõtte (vangla 31.05.2021 lisa 3), milles kajastuvad haigusjuhud alates 28.09.2020 kuni 31.05.2021. Haigusjuhtudest ei nähtu kohtule, et kaebaja liigesehaigus oleks süvenenud ilma paelteta jalanõude kandmise tõttu. Terviseandmetest nähtub, et kaebaja liigesevaevused on tekkinud enne 12.10.2020 (15.03.2021 haigusjuht nr A4726), kaebaja on mõnel korral kurtnud liigese- ja põlveprobleeme (16.11.2020 haigusjuht nr A18989, 08.03.2021 ja 11.03.2021 haigusjuht nr A4305, 13.03.2021 haigusjuht nr A4689, 19.04.2021 haigusjuht nr A6693) ja ühel korral pärast kaebuse esitamist probleemi parema küünarliigesega (31.05.2021 haigusjuht nr A9069), kuid ei ole probleeme seostanud lahtiste jalanõudega käimisega, on osaliselt ka keeldunud arsti visiidile minemast ja meediku soovitusi järgminast, sh kiireks leevenduseks valuvaigisteid võtmast. Kohtule ei nähtu, et liigeseprobleemid oleksid vanglas pärast 12.10.2020 süvenenud ning ka vabaduses ei saa terviseprobleemi fikseerida ja ravi osutada ilma arsti juurde minemata ja ravist keeldudes. Kuigi tervisekahju ei saa üldiselt pidada ilmselgelt väheseks õiguste riiveks, siis arvestades eeltoodut saab olla tegemist väga väheses ulatuses kui üldse riive esinemisega, sest on tõendamata, et kaebaja väidetav liigeseprobleem oleks vanglas süvenenud ja seega kaebaja tervist kahjustatud. 2

(3)7. Kaebaja palus koos kaebusega õigusabi tõlgi näol, kuna vangla ei paku tööd, ning palus saata vastuse vene keeles. Kohus tõlgendab taotlusi selliselt, et kaebaja taotleb menetlusabi tõlkekulude kandmiseks ja kohtulahendi tõlkimist vene keelde. Kohus annab menetlusabi, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (

§ 111lg 1).

Kuivõrd kohus tagastas kaebuse ja hindas sealjuures selle eduväljavaateid väheseks, tuleb kaebaja menetlusabi taotlus jätta rahuldamata. Ka juhul, kui kaebaja soovis esitada riigi õigusabi taotlust, tuleks see kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu jätta rahuldamata (RÕS § 7 lg 1 p 5). 8. Tallinna Ringkonnakohus on 17.05.2021 määruses nr 3-21-358 leidnud sama kaebaja osas, et

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 82

lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku

§ 2

lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Ringkonnakohus järeldas, et kaebaja oskab eesti keelt sellisel määral, mis võimaldab tal enda õigusi vajadusel edasikaebekorras kaitsta ka siis, kui määrus on eesti keeles. Sama määruse punktis 13 selgitas ringkonnakohus, et kaebaja on vanglale esitanud mitmeid eestikeelseid pöördumisi. Kuigi avaldustest nähtub, et kaebaja eesti keele oskus pole väga hea, on tema keeleoskus selline, mis võimaldab tema tahtest piisavalt selgelt aru saada. Kaebaja on avaldustes suutnud loetavalt ja arusaadavalt väljendada oma tahet selle kohta, millega ta ei ole rahul ning mida ta vanglalt taotleb. Kinnipeetavatel piisab reeglina selle teabe esitamisest. Esitatud eestikeelsed pöördumised lubavad pidada usutavaks vangla seisukohta, et kaebaja suhtleb vanglas ka suuliselt eesti keeles. Kohus leiab, et ka käesolevas asjas vaidlusalused küsimused – tossupaelade äravõtmine ja sellega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju – on piisavalt lihtsad, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt ka oma õiguste kaitseks soovi korral edasikaebe menetluses, kui käesolev määrus on eesti keeles. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.