Obsah (7)

§ 121§ 35§ 152§ 104§ 151§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2422 Määruse kuupäev 11. veebruar 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27. novembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052

) § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 1 sätestatud asjaolud.

Vastavalt

§ 121

lg 1 p-le 5 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. 12. Kaebaja X nimel on kohtule esitanud kaebuse Y. Kohtule on koos kaebusega esitatud küll X volitus Yale, kuid selle ehtsus on seatud kahtluse alla. Nimelt on PPA kohtule teatanud, et seoses kohtule võltsitud volikirja esitamise kahtlusega on alustatud kriminaalmenetlus KarS § 345 lg 1 järgi. Ka kohus ise on visuaalsel vaatlusel tuvastanud, et kohtule esitatud volikirjal olev kaebaja allkiri erineb kaebaja poolt haldusmenetluses PPA dokumentidele antud allkirjadest ja ka kaebaja isikut tõendaval dokumendil olevast allkirjast. Lisaks on Ya poolt kohtule esitatud avaldustest arusaadav, et ta ei viibinud isiklikult volikirja allkirjastamise juures. Eelnevat arvestades ei ole võimalik aktsepteerida Ya esindusõigust käesolevas asjas kohtule esitatud volikirja alusel. 2 Mainitud volikiri ei ole kohtule esitatud ka originaaldokumendina, vaid tegemist on volikirja skaneeringuga. 13.

§ 35

lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks. Kohtupraktika on seisukohal, et

§ 35

lg-s 1 sätestatu eesmärk on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 10). Nii kohtule kui menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel ning tema õiguste ja huvide kaitseks.
3. Praegusel juhul andis kohus Y
4. ja
5. jaanuari
6. a määrustega tähtaja oma esindusõiguse tõendamiseks (uue volikirja või kaebaja heakskiitu väljendava dokumendi esitamiseks). Kohus hoiatas
7. jaanuari
8. a määruses, et kui Y ei ole võimalik määruses märgitud kohustust täita, siis ei saa kohus lubada tal kaebajat esindada. Y ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul määrusega pandud kohustust täitnud. Samuti ei ole pärast
9. jaanuari
10. a määruse tegemist Y taotlenud tähtaja pikendamist.
11. Kohus leiab, et kui kaebaja tahe on olnud Y volituse andmine haldusasjas kaebaja esindamiseks, oleks Y valduses muuhulgas teave selle kohta, millised on kaebaja kontaktandmed. Olukorras, kus Y puudub igasugune info kaebaja asukoha ja tema kontaktandmete kohta, on kohtu hinnangul kahtluse all ka Y kinnitus selle kohta, et uus volikiri on kaebajale saadetud allkirjastamiseks. Ühtlasi on Y olnud piisavalt aega, et oma esindusõigust kohtule usaldusväärsel viisil tõendada. Y ei ole aga kohtu antud tähtaja jooksul seda teinud ega ole ka täpsustanud, kuidas ta on veendunud uue volikirja edastamises kaebajale ning selle saatmises Y. Kuna Y ei ole kohtule teatanud kaebaja viibimiskohta ega muid kaebaja kontaktandmeid, ei ole ka kohtul endal olnud võimalik usaldusväärsel viisil kaebaja tahet välja selgitada.
12. Võttes arvesse, et X kaebuse esitas isik, kelle esindusõigus on usaldusväärsel viisil tõendamata, jätab kohus X kaebuse

§ 152lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 5 alusel läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 17. Praeguses asjas on tasutud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot. Vastavalt

§ 104

lg 5 p-le 3 tagastatakse riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel.

Kohus tagastab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot Law Office Mets & Co OÜ pangakontole, millelt see on tasutud. Kuivõrd asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on lahendatud sisuliselt, puudub alus taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (vt Riigikohtu 28. jaanuari 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p-d 11 ja 12; määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10). 18.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti. Arvestades, et PPA põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-16-2267, p 21) kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajale tähtaega menetluskulude nimekirja ja dokumentide esitamiseks. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
3. Seonduvalt kohtule esitatud menetluse peatamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub läbi vaatamata jätmisele, siis jätab kohus eelnimetatud taotluse menetlemata. 3
4. Kohtulahendi avaldamisel tuleb selles sisalduvate isikute nimed ja pangakonto number asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4