Obsah (5)

§ 252§ 112§ 110§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1471 Määruse kuupäev 7. juuli 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON 1. Võtta asja materjalide juurde X vangl

§ 252lg 7 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla jättis
2. juuni
3. a otsusega nr 6-24/1978-2 rahuldamata kinnipeetav X(taotleja) taotluse seoses ümberpaigutamisega Tallinna Vanglasse.
4. X esitas
5. juunil 2021 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus end üle viia Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Taotleja sõnul esitas ta
6. mail 2021 Tartu Vangla direktorile taotluse nr 6-24/1978-1, mis jäeti
7. juuni
8. a otsusega nr 6-24/19782 rahuldamata. Taotleja eesmärk on säilitada oma õigusi suhtlemiseks perekonnaga.
9. Tartu Halduskohus kohustas
10. juuli
11. a määrusega Tartu Vanglat esitama seisukoht X esialgse õiguskaitse taotluse kohta, samuti esitama esialgse õiguskaitse taotluses viidatud
12. mai
13. a taotlus nr 6-24/1978-1 ja selle kohta tehtud otsus.
14. Justiitsministeerium selgitas
15. juuli
16. a vastuses kohtunõudele, et Justiitsministeeriumis on
17. juulil 2021 registreeritud X poolt otse ministeeriumile esitatud vaie, milles kinnipeetav palub annulleerida Tartu Vangla
18. juuni
19. a otsus nr 6-24/1978-2, millega jäeti tema taotlus rahuldamata. Vaiet ei ole lahendatud, vaid on
20. juulil 2021 edastatud ettevalmistava menetluse läbiviimiseks ning seisukoha võtmiseks Tartu Vanglale.
21. Tartu Vangla esitas
22. juulil 2021 kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta koos taotluse lahendamiseks vajalike dokumentidega. Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, põhjendades oma seisukohta järgnevalt. 5.
23. Justiitsministri
24. märtsi
25. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 8 kohaselt toimub kinnipeetava ümberpaigutamise otsustamine selle vangla direktori taotluse alusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Ümberpaigutamise vajalikkuse või mittevajalikkuse suhtes langetab otsuse justiitsministeerium ja seega justiitsministeerium menetleb taotlust. Õigusaktides sätestatud ümberpaigutamise kord ei näe ette võimalust paigutada kinnipeetav ümber tema enda taotluse alusel. Kinnipeetaval on õigus taotleda, et vangla direktor esitaks taotluse justiitsministeeriumile ja taotluse mitterahuldamise korral on õigus seda vaidlustada. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust valida, millisesse konkreetsesse vanglasse teda paigutada. 5.2.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema õiguskaitse vajadus. Tartu Vangla hinnangul ei nähtu kohtule esitatud taotlusest, millised pöördumatult kahjulikud tagajärjed saabuvad Xle, kui teda esialgse õiguskaitse korras ei viida üle Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Asjaolu, et kinnipeetava pereliikmetega suhtlus on Tallinna Vanglas lihtsam ja vähem aega nõudev ei ole põhjus kinnipeetava paigutamiseks. 5.
26. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 1 sätestab, et kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Täitmisplaani § 5 lg 1 p 3 sätestab, et meessoost kinnipeetav, kes kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastase või karistusseadustiku (KarS) §-s 178, 178¹ või 179 sätestatud kuriteo eest, paigutatakse Tartu Vanglasse. 5.
27. X puhul on tegu isikuga, kes on süüdi mõistetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
28. detsembri
29. a otsusega asjas nr 1-20-6472 muuhulgas ka KarS § 141 lg 1 ning KarS § 25 lg 2 süüteokatse (vägistamise katse) eest. Seega on ta toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo ning tulenevalt kehtivast seadusandlusest toimub X kinnipidamine ja vangistuse täideviimise eesmärkidega kaasnev rehabilitatsioon Tartu Vanglas. KOHTU SEISUKOHT
30. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku

1. veebruar 2021 kuni
2. juuni 2021 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3 3 1 35 15). Arvestades ka menetlusökonoomiat, vabastab kohus taotleja

§ 110lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Kuivõrd taotleja on esitanud Justiitsministeeriumile esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduva vaide, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine

§ 249lg-st 2 tulenevalt lubatav.

2

1. Eeltoodud sätetest lähtuvalt tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks taotlejale kahjulike tagajärgede saabumine või nende saabumise oht ehk kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Teiseks tuleb kohtul hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid. Seejärel tuleb kohtul viimasena kaaluda asjas vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed haldusorgani jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosus ja raskus.
2. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras enda üleviimist Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Taotleja selgitab, et perioodil
3. juunist 2020 kuni
4. jaanuarini 2021 sõitis tema elukaaslane tema juurde lühiajalistele kokkusaamistele. Sel perioodil oli taotleja Tallinna Vanglas. Alates
5. jaanuarist 2021 viibib taotleja Tartu Vanglas, mistõttu ei saa tema elukaaslane sõita enam lühiajalistele kokkusaamistele. Tartusse sõit võtab aega ja nõuab ka raha. Elukaaslane ei saa ka 7ja 8-aastaseid lapsi selleks ajaks järelevalveta jätta. Arvestada tuleb ka sellega, et elukaaslane töötab ja lapsed käivad koolis (neid tuleb kooli viia ja koolist tuua). Taotleja soovib säilitada oma peresuhteid ja mitte kaotada vaidluse ajaks oma sotsiaalseid kontakte. Seetõttu taotlebki kinnipeetav enda üleviimist Tallinna Vanglasse.
6. Kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus.
7. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda karistuse kandmist endale meelepärases kinnipidamisasutuses ehk ta ei saa valida endale meelepärast vanglat. VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Taotlust menetleb ja kinnipeetava ümberpaigutamise ühest kinnisest vanglast teise otsustab Justiitsministeerium (täitmisplaani § 2 lg 2, § 11 lg 2 p 1 ja § 10). Ümberpaigutamise menetluse saab algatada üksnes vangla (täitmisplaani § 8).
8. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval on õigus taotleda enda ümberpaigutamist vangla direktorilt, kui see on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
9. juuni
10. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13). Seega on VangS § 19 lg 1, täitmisplaani § 6 lg 1 esimese lause ja kohtupraktika järgi võimalik kinnipeetava ümberpaigutamise kaalumisel arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega ning kalduda kõrvale tavapärastest paigutamise üldreeglitest, kui esinevad seda tingivad erandlikud asjaolud. Kinnipeetava suhete hoidmist oma lähedaste ja perekonnaga saab lugeda vangistuse täideviimise eesmärkide hulka ning see omab olulist tähendust kinnipeetava vabanemisel tema tavaühiskonda sujuvama sisse elamise saavutamiseks. Seega ei saa piiranguid perekonna- ja eraelu puutumatusele üldjuhul pidada väheintensiivseks. See on kinnipeetava jaoks ainus võimalus osaleda vahetus kontaktis oma lähedastega.
11. Tartu Vangla on
12. juuni
13. a otsuses selgitanud, et VangS § 25 lg 1 võrdsustab sugulaste ja pereliikmetega küll ka faktilise abikaasa, kuid seda vaid tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse algust. Kontrollimisel on selgunud, et X elukaaslase ja tema laste puhul ei ole vangistusseaduse mõistes tegu X pereliikmetega, kuna X elukaaslase lapsed ei ole ühised lapsed. Samuti puuduvad vanglal tõendid selle kohta, et X on oma elukaaslasega koos elanud vähemalt kaks aastat. X vangistuse algusajaks on
14. juuni 2020, mis omakorda välistab kahe aasta pikkuse reaalse kooselu. Taotleja on kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses tunnistanud, et alaealised lapsed on tema elukaaslase lapsed. Muus osas on 3 vangla teinud taotleja hinnangul arusaamatuid järeldusi ja taotleja vanglavälistele suhetele andnud ebaobjektiivse hinnangu.
15. Lühiajalise kokkusaamise eesmärk kinnipeetava vanglavälise suhtluse tagamisel on võimaldada kinnipeetavale verbaalne suhtlus sugulaste ja teiste lähedaste inimestega. Seega ei ole kokkusaamisele lubatud isikute ring rangelt piiritletud.
16. Kohus möönab, et lähedasel võib olla Tallinnast Tartu Vanglasse lühiajalisele kokkusaamisele tulemine mõnevõrra keerulisem, kui Tallinna Vanglasse minemine. Kindlasti ei ole Tartu Vanglas taotleja külastamine aga võimatu või tõsiselt raskendatud. Arvestades Eesti suurust ja linnade vahelisi vahemaid, ei kulu sõitmisele sedavõrd palju aega, et lähedase vanglas külastamist saaks pidada väga keeruliseks. Pealegi on Tartu ja Tallinna vahel hea bussi- ja rongiliiklus, seega ei takista ühistransport kokkusaamistele tulemist. Hea planeerimise puhul on lapsed võimalik jätta lähedase hoole alla, liiatigi on suvekuudel lastel koolivaheaeg. Taotleja pole väitnud, et tema elukaaslasel oleks tervise- ja liikumisprobleemide tõttu kokkusaamisele sõitmine välistatud.
17. Praegusel juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja erahuvi. VangS
18. jagu „Kinnipeetava vanglaväline suhtlemine“ sätestab kokkusaamiste primaarse eesmärgina kinnipeetava kontaktide soodustamise oma perekonnaga, et vältida tema sotsiaalsete sidemete katkemist. Samas rõhutab seadusandja, et iga konkreetse suhtlemisvormi kohaldamisel tuleb küll soodustada vanglavälist suhtlemist, kuid samal ajal peab silmas pidama karistuse täideviimise eesmärki. Täitmisplaani § 5 lg 1 p 3 sätestab, et meessoost kinnipeetav, kes kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastase või KarS §-s 178, 178¹ või 179 sätestatud kuriteo eest, paigutatakse Tartu Vanglasse. Avalik huvi, et seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toime pannud isiku kinnipidamine ja vangistuse täideviimise eesmärkidega kaasnev rehabilitatsioon toimub Tartu Vanglas, on suurem taotleja õigusest, et tema lähedane saaks teda võimalikult mugavalt meelepärases kinnipidamisasutuses külastada.
19. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei tohiks üldjuhul tuua kaasa kaebuse sisulist rahuldamist juba enne asja läbivaatamist ning seda eriti olukorras, kus esialgse õiguskaitse määruse tagajärgede kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamata jätmise korral võimatu. Erandina saab esialgse õiguskaitse rakendamine olla sellises olukorras põhjendatud vaid tingimusel, et kohus peab kaebuse rahuldamist väga tõenäoliseks ning esialgse õiguskaitse abinõu rakendamata jätmisel oleksid kaebaja jaoks väga rasked tagajärjed. Praegusel juhul ei nähtu, et taotlejale võiks Tallinna Vanglasse ümber paigutamata jätmine põhjustada tagajärgi, mille kõrvaldamine kohtuotsusega osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks.
20. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

19. Arvestades eelnevat jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4