) § 197 kohaselt kohus määrab käesoleva seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kohus kohustas hagejat 12.03.2021 määrusega tasuma kostja I eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 5 000 eurot 14 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. 12.03.2021 määrus jõustus 30.03.
§-st 197 tulenev alus jätta hagi kostja I suhtes läbi vaatamata. Kohus märgib lisaks, et käesolev hagi on esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 alusel, so tegemist on kolmanda isiku, so hageja hagiga vara arestist vabastamiseks. TMS § 222 lg 3 kohaselt hagi esitatakse sissenõudja, so antud juhul kostja I ja võlgniku, so antud juhul kostja II vastu. Seega on hagiga esitatud ühine nõue kostja I ja kostja II vastu, mistõttu on kostjate puhul tegemist vältimatute kaaskostjatega
mõttes.
lg 3 kohaselt kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või -kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või -kostjate suhtes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kostja I ja kostja II puhul on tegemist kaaskostjatega, kehtib kostja I 28.01.2021 taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks tagatise tasumata jätmise korral ka kostja II suhtes. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes
§-st 197 jätab kohus hagi kostja I ja kostja II vastu läbi vaatamata. Kohus märgib täiendavalt, et Riigikohus on 28.09.2011 otsuse punktis 18 selgitanud TMS §-le 222 analoogse sätte TMS § 223 kohta, et juhul kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide TMS § 223 lg-s nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata
lg 2 p 2 alusel.
lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kostja II suhtes esineb viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt lisaks alus jätta hagi
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd olukorras, kus kohus on kostja I suhtes jätnud hagi läbi vaatamata, ei oleks hagi esitatud kõigi TMS § 222 lg-s 3 nimetatud isikute vastu. Kui jätkata antud juhul kostja II suhtes asja menetlemist, muutuks TMS § 222 lg 3 sisutuks. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi kostja II suhtes täiendavalt
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Tulenevalt
lg-st 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
lg 4 järgi kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostjate menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.