Obsah (12)

§ 459§ 230§ 455§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10.02.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10444 Tsiviil

) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise (vt ka Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25).

§ 459

lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele tõendamise koormust selgitanud. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks kostjalt 27.11.2014 otsusega elatise väljamõistmiseks summas 111,20 eurot, on oluliselt muutunud, ning see muutus on tekkinud pärast 27.11.2014, mil otsusega kostjalt hageja kasuks elatis välja mõisteti ja kostja oleks saanud tema vastu esitatud nõudele vastuväiteid esitada. 4
5. Harju Maakohus rahuldas käesolevas tsiviilasjas hagi osaliselt 09.01.2020 otsusega ja mõistis kostjalt välja igakuiselt elatise hageja kasuks alates 11.07.2019 summas 180 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.07.2020 otsusega Harju Maakohtu 09.01.2020 otsuse osas, milles kohus jättis G. H.ilt igakuise elatise välja mõistmata enamas kui 180 euro ulatuses ning saatis tsiviilasja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus märkis oma otsuses muuhulgas, et kui kostja on esile toonud ja vajadusel tõendanud teise lapse vajadused, enda võimekuse nende vajaduste rahuldamiseks ning teise lapse ema panuse, saab kohus järgnevalt hinnata, kas kostja sissetulek ja varaline olukord võimaldab hagejaga võrdväärset ülalpidamist teisele lapsele anda. Seejuures tuleb arvestada käesolevas asjas maakohtu otsuse jõustunud ulatust 180 eurot kuus. See tähendab, et juhul kui maakohus tuvastab, et kostja majanduslik olukord ei võimalda kostja teist last võrdväärselt hagejaga, 180 eurot ületavas osas hageja kasuks elatise välja mõistmisel, ülal pidada, ei ole kolleegiumi hinnangul 180 eurot ületavas osas hagi võimalik rahuldada. Kui maakohus tuvastab, et kostja teine laps ei satu hageja elatise suurendamisel ebavõrdsesse olukorda, tuleb maakohtul asja uuel arutamisel arvestada ka kostja vastuväitega selles osas, et hageja kulud ei ole põhjendatud.
6. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu juhistest peab kohus esmalt välja selgitama, kui suured on kostja teise lapse vajadused, milline on kostja võimekus neid vajadusi rahuldada ning milline on kostja teise lapse ema panus teise lapse vajaduste rahuldamiseks. Juhul kui kohus tuvastab, et kostja majanduslik olukord ei võimalda kostja teist last võrdväärselt hagejaga ülal pidada (180 eurot ületavas osas), ei saa hagi 180 eurot ületavas osas (ehk miinimumsummas) rahuldada. Kohus palus kostjal 24.08.2020 kohtunõudega oma vastuses kohtule esile tuua ja tõendada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvelt neid vajadusi rahuldatakse. Kostjal tuli lisaks enda võimalustele esile tuua ka kostja teise lapse ema võimalused vajaduste rahuldamiseks, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Lisaks tuli kostjal selgitada, millistest vahenditest on ta võimaldanud endale hobidega tegelemist ja elumaja renoveerimist ning mille arvelt on kostja suutnud enda pangakontole koguda raha summas 2726 eurot. Kohus palus kostjal ka selgitada kohtule vara müügi võimalikkust, samuti asjaolu, kuidas mõjutab kostja poolset ülalpidamiskohustuse täitmist kostjal tuvastatud osaline töövõime ning milles kostja osaline töövõimetus seisneb. Vastuseks 24.08.2020 kohtunõudele teatas kostja kohtule, et kõik vajaminevad dokumendid on kohtule juba esitatud, mille tõttu ei ole kostja oma esindajale ühtegi täiendavat dokumenti esitanud, mida omakorda saaks kohtule kohtunõude täitmiseks esitada.

§ 230

lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid kohtunõudes esile toodu osas, st kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kui suured on kostja teise lapse vajadused, milline on kostja võimekus neid vajadusi rahuldada ning milline on kostja teise lapse ema panus teise lapse vajaduste rahuldamiseks. Samuti ei ole kostja selgitanud ega tõendanud, millistest vahenditest on ta võimaldanud endale hobidega tegelemist ja elumaja renoveerimist ning mille arvelt on kostja suutnud enda pangakontole koguda raha summas 2726 eurot. Kostja ei ole ka selgitanud enda vara müügi võimalikkust ega asjaolu, kuidas mõjutab kostja poolset ülalpidamiskohustuse täitmist kostjal tuvastatud osaline töövõime ning milles kostja osaline töövõimetus seisneb.

1. Kohus on teinud kostja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks päringud Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja krediidiasutustele. 5 Sotsiaalkindlustusamet teatas kohtule, et kostjale ei ole määratud sotsiaal- ja peretoetusi või pensionimakseid alates 11.07.2019 kuni 09.11.2020 (kd II, tl 10-11). Töötukassa vastusest nähtub, et kostja ei ole töötuna ega tööotsijana registreeritud. Alates 11.07.2019 kuni 12.11.2020 ei ole kostjale töötuskindlustushüvitisi ja töötoetusi määratud ega makstud (kd II, tl 20-21). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on kostjale tehtud perioodil 01.07.2019 kuni 31.10.2020 väljamakseid summas 4173,08 eurot (kd II, tl 17-18). Krediidiasutustele tehtud päringute vastustest nähtub, et kostjale kuulub AS-is SEB Pank asuv arvelduskonto nr EExxx (kd II, tl 29). Eeltoodud arvelduskonto väljavõttest (kd II, tl 30-38) nähtub, et kontolt on perioodil 11.07.2019-06.11.2020 välja liikunud 17 750,11 eurot ja kontole on laekunud 14 996,45 eurot. Perioodi lõppjääk seisuga 06.11.2020 on 797,23 eurot. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laekunud X OÜ-lt palk järgmiselt: 12.08.2019 250 eurot, 10.09.2019 250 eurot, 10.10.2019 250 eurot, 11.11.2019 250 eurot, 18.11.2019 250 eurot, 12.12.2019 250 eurot, 10.01.2020 250 eurot, 10.02.2020 250 eurot, 10.03.2020 250 eurot, 10.04.2020 250 eurot, 11.05.2020 250 eurot, 10.06.2020 250 eurot, 10.07.2020 250 eurot, 10.08.2020 250 eurot, 10.09.2020 37,50 eurot ja 12.10.2020 43,76 eurot. Lisaks on kostja teinud sularaha sissemakseid järgmiselt: 04.09.2019 150 eurot, 07.09.2019 140 eurot, 04.10.2019 100 eurot, 12.10.2019 20 eurot, 03.01.2020 100 eurot, 10.01.2020 150 eurot, 31.01.2020 1000 eurot, 03.04.2020 50 eurot ja 03.11.2020 350 eurot. Lisaks on kostja kontole laekunud E. V. 29.07.2019 3980 eurot ja S.K. 20 eurot. Eesti Töötukassa on teinud kostjale järgmiselt ülekandeid: 05.08.2019 297,83 eurot, 05.09.2019 297,83 eurot, 04.10.2019 288,22 eurot, 05.11.2019 297,83 eurot, 05.12.2019 288,22 eurot, 03.01.2020 297,83 eurot, 06.02.2020 297,83 eurot, 05.03.2020 278,61 eurot, 06.04.2020 297,83 eurot, 05.05.2020 288,22 eurot, 05.06.2020 297,83 eurot, 03.07.2020 288,22 eurot, 05.08.2020 297,83 eurot, 04.09.2020 297,83 eurot, 05.10.2020 288,22 eurot ja 05.11.2020 297,83 eurot. Eesti Haigekassalt on kostjale laekunud töövõimetushüvitis järgmiselt: 15.09.2020 202,54 eurot, 15.09.2020 110,48 eurot, 13.10.2020 202,54 eurot ja 19.10.2020 119,68 eurot. Kostjale on tehtud dividendide väljamakse 13.07.2020 21,52 eurot. Lisaks nähtuvad kostja arvelduskontolt suuremad väljaminekud: 25.08.2019 179 eurot (Tele2 Eesti Lõunakeskus), 04.09.2019 490 eurot (X AS, reisipakett x), 24.09.2019 tasumine kaardiga 217,57 eurot, 27.09.2019 väljamakse 800 eurot, 04.12.2019 väljamakse 250 eurot, 28.01.2020 väljamakse 1000 eurot, 09.03.2020 auto ost 6000 eurot ja 04.11.2020 nurgadiivani osamakse 350 eurot. 20.11.2020 kohtukirjaga andis kohus pooltele võimaluse esitada seisukoha Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja krediidiasutuste päringute osas. 30.11.2020 esitas kostja kohtule oma seisukoha, milles märkis, et kostja majanduslik seisund ei võimalda hagi esitatud nõude ulatuses rahuldada. 01.12.2020 esitas hageja kohtule oma seisukoha, milles palus hagi kostjalt hageja kasuks miinimummääras elatise välja mõistmiseks rahuldada. Kostja kasutab hagejale elatise mitte maksmisega seotud positsioonide väljendamiseks õigusbüroo abi ja on teenuse osutaja praeguste menetlusdokumentide järgi välja vahetanud vandeadvokaadi teenuse vastu, mis taaskord kinnitab, et kostjale on kalli õigusteenuse lubamine jõukohane. Kostja tulud on töövõimetoetus (4698,01 : 16) 293,62 eurot, X OÜ netopalk 250 eurot, sularaha sissemaksed (2060 : 16) 128,75 eurot. Välditavad kulud on sõiduk, reisid (6000 + 490) 405,62 eurot. Kokku on netotulu 1077,86 eurot, millest igakuine elatise summa 292 eurot moodustab ainult 27 %. Lisaks on kohus teinud kostja osas päringud Maksu- ja Tolliametisse, Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse. Maksu- ja Tolliameti andmetel on septembris 2020 kostjale tehtud väljamakse OÜ X poolt (kd II, tl 60). Kostjaga on seotud äriühing OÜ X (kd II, tl 61, pöördel)- kostja on antud äriühingus juhatuse liikmeks ja kostjale kuulub osanikuna osamaks 2500 eurot. Kostjale kuuluvad kinnisasjad asukohaga xxx(katastritunnus xxx) ja xxx (katastritunnus xxx) (kd II, tl 62). Lisaks kuulub kostjale mootorsõiduk BMW M1 (registreerimismärk XXX) ja mootorratas TRIUMPH M1 (registreerimismärk XXX) (kd II, tl 63-64). 6 Kohus leiab, et kuigi kostja on väitnud, et ta sissetulekud on väikesed, nähtub kostja konto väljavõttest, et kostja kontole on perioodil 11.07.2019-06.11.2020 laekunud 14 996,45 eurot ja kostja on kulutanud 17 750,11 eurot (so 1109,38 eurot kuus). Kostja on teinud perioodil 11.07.2019-06.11.2020 sularaha sissemakseid kokku 2060 eurot. Samal perioodil on kostjale makstud töövõimetoetust kokku 4698,01 eurot. 04.09.2019 soetas kostja reisipaketi x. 09.03.2020 ostis sõiduauto hinnaga 6000 eurot. Kostjaga on seotud äriühing OÜ X. Tegemist on tegutseva äriühinguga, millel puudub maksuvõlg. Kostjale kuuluvad kaks kinnisasja, mootorsõiduk ning mootorratas. Kostja ei ole selgitanud, millistest vahenditest on ta võimaldanud endale hobidega tegelemist ja elumaja renoveerimist. Samuti ei ole kostja selgitanud vara müügi võimalikkust ega seda, kuidas mõjutab kostja poolset ülalpidamiskohustuse täitmist kostjal tuvastatud osaline töövõime ning milles kostja osaline töövõimetus seisneb. Kohus märgib, et Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa päringute vastustest nähtuvalt ei ole kostjale osalise töövõimetusega seonduvalt hüvitisi makstud. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise 180 eurot kuus. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kohus leiab, et tulenevalt oma majanduslikust seisust on kostja võimeline hagejale elatist tasuma miinimummääras. Kostja ei ole tõendanud, et elatise miinimummääras väljamõistmise korral satuks kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda. Lisaks ei viibi hageja kostja kui lahus elava vanema juures olulist osa ajast, et lugeda kostja ülalpidamiskohustus hageja ees täidetuks vahetult.
2. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja vajadused ja tema tavaline elulaad on järgmised:  eluasemekulud= 185 eurot (eluasemelaen 559 eurot kuus, kommunaalkulud- vesi 48 eurot kuus, elekter koos võrguteenusega 60 + 40 eurot kuus, TV ja internet 33 eurot kuus, kokku 740 eurot : 4, kulud katavad hageja seaduslik esindaja ja tema elukaaslane) (kd I, tl 148-158, 159, pöördel, 160, 161, 162);  kulutused toidule= 307 eurot (koju ostetav toit 200 eurot kuus, lõunasöök 5 eurot/ päevas ehk 5 x 20 koolipäeva/kuus 100 eurot kuus, kulud katab hageja seaduslik esindaja) (kd I, tl 148158);  kulutused transpordile= 13,20 eurot (bussi- ja rongikulu on seotud Tartus vanavanemate külastamisega, õhtusel ajal kasutatud taksot, kokku 92,51 eurot : 7 kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158);  sidekulu= 7 eurot (Telia, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158);  kulutused tervishoiule= 27 eurot (vitamiinid, hambaravi, plaastrid, kokku 90,53 eurot : 7 kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158);  kulutused hügieenitarvetele= 11,80 eurot (juuksur kokku 82,69 eurot : 7 kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158);  kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks= 266,10 eurot (150 + 47,50 + 7 + 61,60) (õpe, õppevahendid 332,66 eurot : 7 kuud, koolitoit 7 eurot kuus, sülearvuti järelmaks 1468 eurot : 24 kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, 148-158, 169, 171-172, pöördel 173);  kulutused riietele ja jalanõudele= 86 eurot (7 kuuga kulus 605,16 eurot, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158, 163, 164, 164, pöördel, 165, pöördel, 166); 7  huviharidus= 265 eurot (70 + 20 + 175) (muusikakool, kooristuudio ja xxx Muusikalikool, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158, 174, 175, 176-177);  taskuraha= 20 eurot (vastavalt vajadusele, peamiselt siis, kui on õhtustes proovides osalemised või kontserdid, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158);  muud pereüritustega ja vaba ajaga seotud kulud= 53,80 eurot (2 + 2 + 13,80 + 1,30 + 2,85 + 3,85 + 28) (mäng ITUNES.COM 7 kuuga kulus 14,74 eurot, seega 2 eurot kuus, kino 7 kuuga kulus 15,39 eurot, seega 2 eurot kuus, vaba aja veetmisega seotud esemed: veemänguasjad ja tehnikaseadmete kaitsekatted kokku 97 eurot, seega 13,8 eurot kuus, ajakiri Hea Laps iga kuu, sõprade sünnipäevad kokku 20 eurot, 2,85 eurot kuus, ujumine 27 eurot : 7 kuuga, batuut 337,90 eurot : 12 = 28 eurot, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158, 168, pöördel); - muud ettetulevad suuremad kulud aasta lõikes= 8 eurot (hageja voodi 499 eurot : 60 kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158, 163, pöördel, 165). Kokku on hageja vajadused ühes kuus 1249,90 eurot. Vaidlus puudub, et hageja kulud on põhjendatud 180 euro ulatuses. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluruumis elatakse koos neljakesi. Kohus leiab, et eluasemekulutused (sh eluasemelaen, kommunaalkulud, elekter koos võrguteenusega ning TV ja internet) on põhjendatud 185 euro ulatuses. Mis puudutab kulutusi toidule, tervishoiule ja riietele, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et hageja on kasvueas laps, leiab kohus, et hageja toidukulu 200 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 27 eurot. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et hageja elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja hageja on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 86 eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued. Kohus on seisukohal, et igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada hügieenitarbeid, millest tulenevalt on eeltoodud kulud põhjendatud 11,80 euro ulatuses. Kuna hageja käib koolis, millega seoses on vaja soetada erinevaid õppevahendeid, leiab kohus, et kulutused hageja koolikohustuse täitmiseks on põhjendatud summas 259,10 eurot (266,10 - 7). Kohus ei arvesta eeltoodud summa hulka toidukulu koolis, kuna antud kulu on kohus hinnanud hageja toidukulu juures. Mis puudutab sülearvuti soetamist, siis kohtu hinnangul on tegemist perioodilise kuluga, kuna sülearvuti soetati järelmaksuga 24 kuuks. Hageja kulutused hobidele on kokku 265 eurot. Arvestades lapse harjumuspärast elulaadi, on kohtu hinnangul tegemist ebamõistlikult suure kulutusega ühes kuus last arendavale tegevusele. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulutused (muusikakool, kooristuudio) lapse hobide ja oskuste kujundamisel 150 eurot kuus. Kohus märgib, et koolilapsed vajavad ja kasutavad tänapäeval mobiiltelefone, mida ei saa pidada ülemääraseks luksuseks, vaid tarbeesemeks. Kohtu arvates on piisav arvestada telefoniteenuse kasutamise kuluks 7 eurot kuus. Kohus loeb põhjendatuks kulutused vabale ajale 53,80 eurot, taskurahale 20 eurot, transpordile 13,20 eurot ja muudeks etteulatuvateks kuludeks 8 eurot (kulu voodile on arvestatud viie aasta peale). Hageja kulud moodustavad 1020,90 eurot (185 + 200 + 27 + 86 + 11,80 + 259,10 + 150 + 7 + 53,80 + 20 + 13,20 + 8).
3. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt. 8
4. Kohus leiab, et ei esine kaalukaid põhjuseid kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu elatise saamiseks enamas kui 180 euro ulatuses. Kohus muudab Tartu Maakohtu 27.11.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-55321 väljamõistetud igakuise elatise suurust ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja ülalpidamiseks igakuise elatise alates 11.07.2019 summas 270 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
5. Juhindudes

§ 455

lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus 24.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 25.

§ 174

lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 25.01.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskulude suuruseks 891 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja sooritas järgmised õigusabitoimingud:  19.08.2019 konsultatsioon elatise suurendamiseks 1 h 20 eurot;  09.10.2019 volikirja koostamine, kohtule esitamine 20 min 6 eurot;  23.10.2019 selgituste ja tõendite kohtule koostamine, lisad, allkirjastamine, kohtule esitamine 6 h 119 eurot;  02.10.2019 ja 31.10.2019 telefoninõustamine- infovahetus kohtuasja kohta- vastuste sisendid, lapse isa vastuste kohta seisukohad ja tõendite kohta infovahetus: 2019. aasta oktoobris 40 min 14 eurot;  06.11.2019 hageja lõplik seisukoht kostja poolt esitatud väidete ja dokumentide kohta 3 h 30 min 120 eurot;  11.12.2019 hageja seisukoht kostja poolt esitatud vastuse ja dokumentide kohta 3 h 120 eurot;  10.02.2020 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse koostamine, allkirjastamine ja esitamine etoimikus 3 h 60 eurot;  18.03.2020 18.03 kohtu ja kostja kirjadega tutvumine 20 min 12 eurot;  03.07.2020 kohtulahendi vastuvõtmine ja tutvumine 30 min 20 eurot;  25.08.2020 kohtunõudega tutvumine 30 min, 25.08.2020, 08.09.2020, 23.09.2020 ja 24.05.2020 hageja seadusliku esindajaga nõupidamine kohtunõude täitmise eesmärgil ekirjade teel, tõendite analüüs, vastuse koostamine ja esitamine kohtule 1,5 h, 4,5 h, kokku: 6,5 h (260 eurot);  23.11.2020 kohtunõudega tutvumine ja dokumentide analüüs 1,5 h 60 eurot ning  01.12.2020 vastuse koostamine ja esitamine kohtule 2 h 80 eurot. Kokku 28,33 tundi. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

9 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kohtus kokku 28,33 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati kohtus tunnihinnaga 20-40 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks 891 eurot. Hageja õigusabikulud on arvestatud koos käibemaksuga. Elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). 26.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

27.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 10