Obsah (8)
§ 187§ 445§ 440§ 468§ 407§ 162§ 165§ 177KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (osaliselt õigeksvõtul ja osaliselt tagaseljaotsusel põhinev otsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 187
lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Kohtuotsuse kirjeldav osa
- I. K. (hageja) esitas 07.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse A. K.i ja J. O. (kostjad) vastu pärandvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi 08.09.2020 menetlusse. Kostja A. K. vastas hagile 09.10.
- Kostja J. O. ei vastanud hagiavaldusele kohtu määratud tähtaja jooksul.
- Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Xxxx suri L. K. (isikukood xxxx), kellele kuulus kinnistu aadressil xxxx. Vastavalt 07.05.2020 pärimistunnistusele L. K.a (sünninimi K.a, isikukood xxxx) sünniaeg pärijateks: ½ mõttelises osas tema tütar kostja J. O., 1/4 mõttelises osas tema pojapoeg kostja A. K.,1/4 mõttelises osas tema pojapoeg hageja. Pärimistunnistuse alusel oli kantud vastav kanne kinnistusraamatusse. Ja käesoleva hagiavalduse esitamise päeva seisuga on 2
(4)pärijad (hageja ja kostjad) kinnistu aadressil xxxx ühisomanikud. Kuna kinnistu kasutamine ühisomanikena pole võimalik soovib hageja pärandvara jagada ja esitab hagiavalduse kohtusse. Hageja leiab, et on kõige mõistlikum müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada pärijate vahel vastavalt nende osa suurusele. II. Kohtuotsuse põhjendav osa
- Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja hagiavaldusest nähtub, et poolte ühisomandisse kuulub pärandajalt L. K. (surmaaeg xxxx, isikukood xxxx) pärimise teel saadud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistu, mis asub aadressil xxxx. Kohus on seisukohal, et hageja väited on tõendatud järgmiste tõenditega. 07.05.2020 pärimistunnistusega nr 746, mille järgi pärandaja L. K. oli perekonnaseisult lahutatud. Tema endine abikaasa oli A. K. alates xxxx kuni xxxx. Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kohaldus pärandaja ja tema abikaasa varasuhetele seadusest tulenev ühisvararežiim. Puuduvad andmed abikaasade abielu kestel soetatud ühisvara kohta. Pärandaja L. K.i pärijad: ½ mõttelises osas tema tütar kostja J. O., 1/4 mõttelises osas tema pojapoeg kostja A. K.,1/4 mõttelises osas tema pojapoeg hageja. Taru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatust väljavõttega xxxx kinnistu registriosa numbriga xxxx kohta, mille järgi kuni 03.06.2020 oli kinnistu omanik pärandaja L. K. ja alates 03.06.2020 ühisomanikud hageja ja kostjad. Kohus loeb eespool viidatud tõenditele tuginedes tõendatuks, et L. K.i pärandvara hulka kuulub tervikuna xxxx kinnistu registriosa numbriga xxxx. Vaidlusalune kinnisasi on pärandvara. Hagiavaldus tuleb pärandvara jagamise sätete järgi lahendada.
- Alljärgnevalt pärandiosa suuruste järgi teeb kohus kindlaks, kui suurele osale varast on menetlusosalistest keegi õigustatud PärS § 152 lg 2 järgi. 07.05.2020 pärimistunnistuse nr 746 järgi pärandaja L. K.i pärijad: ½ mõttelises osas tema tütar kostja J. O., ¼ mõttelises osas tema pojapoeg kostja A. K., ¼ mõttelises osas tema pojapoeg hageja. Kohus leiab, et osade suuruse järgi kogu L. K.i pärandvarast hageja saab ¼ ja kostja J. O. saab ½ ning A. K. saab ¼.
- Hageja esitas nõude pärandvara jagada selliselt, et vaidlusalune kinnistu registriosa numbriga xxxx müüakse avalikul enampakkumisel. Müügist saadud rahast tasutakse kohtutäituri tegevusega seonduvad kulud, kinnistu müügiga seotud kulud ja kinnistuga seotud võlgnevused ning jagada ülejääk ühisomanike vahel alljärgnevalt: kostja J. O. ½, kostja A. K. ¼ ja hageja ¼. Kostjad ei esitanud vastuhagi ega vaielnud vastu hagiavaldusele. Hageja haginõue on seaduse järgi lubatud. Kohus rahuldab hageja hagiavalduse. 3
(4)6.
§ 445
lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotles, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise korra, mille kohaselt enampakkumise viib läbi vabalt valitud kohtutäitur; vara (Tartu Maakohtu kinnisosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistu asukohaga xxxx) müügi alghind määratakse vastavalt vabalt valitud kutselise vara hindaja poolt koostatud eksperthinnangule; enampakkumise nurjumisel vähendatakse alghinda kuni 5% võrra seni, kuni õnnestub kinnistu avalikul enampakkumisel ära müüa Kohus on seisukohal, et
§ 445lg 1 võimaldab määrata otsuse täitmise korra hageja taotletud viisil.
Kohus määrab otsuse täitmise korra hageja taotletud viisil. 7.
§ 440
lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja A. K. vastas hagile 09.10.2020, milles oli nõus, et pärandvara jagatakse kolme ossa. Kostja J. O. ½, hageja ¼ ja kostja A. K. ¼. Kostja A. K. oli nõus hagi menetlusse võtmise määrusega ning ei soovinud esitada vastuhagi. Kohtu hinnangul on kostja A. K. hageja hagi õigeks võtnud. Kohus rahuldab kostja A. K.i osas hagiavalduse õigeksvõtul. Kostja A. K.i osas on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav (
§ 468lg 1 p 1).
- Kostja J. O. sai hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte 16.10.
- Kostja J. O. ei vastanud hagiavaldusele. Kohus rahuldab hagiavalduse kostja J. O. osas tagaseljaotsusega (
§ 407lg 1 ja 2).
9.
§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus rahuldas hagiavalduse.
§ 165
lg 1 kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jätab hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. 10. Kohus määrab menetluskulud kindlaks
§ 177lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4
(4)