Obsah (12)

§ 209§ 210§ 211§ 212§ 214§ 215§ 218§ 219§ 60§ 520§ 206§ 208

2-21-4374 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Reelika Aidnik Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-4374 Tsivi

§ 209

lg 2); − esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (

§ 210

); − koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (

§ 211

lg 2); − koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (

§ 211

lg 3); − avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (

§ 212

); − rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (

§ 214

lg 1); − koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (

§ 215

lg 1); − esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (

§ 215

lg 3); − esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi 2 2-21-4374 ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (

§ 218

lg 1); − andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (

§ 219lg 1).

− Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²). Asjaolud

1. L G (avaldaja) esitas 19.03.2021 Harju Maakohtule avalduse Iknusa OÜ (kustutatud, edaspidi OÜ või ka puudutatud isik) registrisse ennistamiseks ja täiendava likvideerimise läbiviimiseks. Avaldaja palus määrata likvideerijaks A Ja. Avalduselt on tasutud riigilõivu 50 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel lahendab kohus käesolevat avaldust hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
3. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.
4. Kohus lahendab avalduse TsMS § 477 lg 2 alusel kirjalikus menetluses.
5. Käesoleval juhul on kohaseks menetlusosalisteks osaühing, tema viimane seaduslik esindaja ja ainusosanik ning likvideerija kandidaat (TsMS § 198 lg 3).
6. Kohus kontrollis äriregistri andmeid ja tuvastas, et OÜ on registrist kustutatud 04.11.2019 Harju Maakohtu 12.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-7240, millega otsustati OÜ sundlõpetada äriseadustiku (

) § 520 lg 51 alusel likvideerimismenetlust läbi viimata. 7.

§ 60

lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Ka

§ 218

lg 2 näeb ette, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. 8. Kohus leiab, et avaldus on piisavalt põhistatud ja see tuleb rahuldada. Avalduse on esitanud OÜ viimane juhatuse liige ja ainuosanik. Avalduse juurde lisatud dokumentidest nähtub, et 24.04.2018 tasus OÜ juhatuse liige ja ainuosanik L G AS SEB Panka OÜ stardikontole osakapitali 2500 eurot (24.04.2018 maksekorraldus). 16.11.2018 kirjaga nr xxxx teatas AS SEB Pank registripidajale, et

§ 520

lg 51 kohaselt ei ole OÜ sõlminud 6 kuu jooksul pangas arvelduskonto lepingut vastavalt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 15 lg-le 41. Pank palus registripidajal tehtavas kohtumääruses 3 2-21-4374 viidata äriühingule ettevõtjaportaali kaudu antud asutamisnumbrile ja anda selge juhis kellele, millises summas ja millisele kontole tuleb stardikontole kantud osa- või aktsiakapital (2500 eurot) tagastada vastavalt

§ 520lg 51.

16.11.2018 määrusega nr Ä50093282/M1 andis registripidaja OÜ-le ühekuulise tähtaja uue osakapitali 2500 euro sissemakse tegemiseks panka. Registripidaja leidis, et kuna OÜ 6 kuu jooksul pangas arvelduskontot ei avanud, siis tuleb teha tal uus osakapitali sissemakse ja esitada registripidajale panga teatis selle kohta. 22.11.2018 tegi OÜ lepinguline esindaja registripidajale e-kirja teel päringu, milles soovis teada, milleks on vajalik uuesti osakapitali tasumine, kui see on juba tasutud. Registripidaja vastas 22.11.2019 e-kirjaga, et kuna OÜ pangaga 6 kuu jooksul arvelduskonto lepingut ei sõlminud, siis tuleb tasuda OÜ-l uuesti osakapitali ning esitada panga teatis registripidajale. Peale seda kui OÜ on pangaga arvelduslepingu sõlminud ja registrile panga teatise esitanud, siis saab registripidaja OÜ juhatuse liikme digitaalallkirjastatud avalduse alusel strardikontole tasutud raha vabastada ja pank raha tagastada. OÜ uut panga teatist ei esitanud ning registripidaja edastas 13.05.2021 Harju Maakohtule OÜ dokumendid TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus

§ 520

lg 51 järgi sundlõpetamise otsustamiseks, kuna OÜ ei avanud pangakontot osakapitali sissemakseks. Harju Maakohtu 12.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-7240 otsustati OÜ sundlõpetada

§ 520lg 51 alusel ilma likvideerimismenetlust läbi viimata.

Kuigi tavapärane kohtupraktika näeb ette, et OÜ-l on võimalus esitada kohtule avaldus OÜ nimele avatud stardikontole tehtud sissemakse tagastamiseks

§ 520

lg 5 alusel (sellisel juhul äriühingut registrisse ei kanta), siis käesolevas asja seda kohaldada ei ole võimalik, kuna OÜ on registrisse kantud ning seejärel kohtumääruse alusel kustutatud

§ 520lg 51 alusel.

Seega leiab kohus, et avaldaja taotlus on põhjendatud, sest OÜ-l on vara 2500 eurot, mis on tasutud 24.04.2018 AS SEB Pank stardikontole ning seetõttu tuleb viia läbi täiendav likvideerimismenetlus. Näib, et muid võimalusi stardikontole kantud raha tagasisaamiseks ei ole. Samas puudub alus ja vajadus stardikontole makstud osakapitali säilitamiseks, kuna OÜ-d ei eksisteeri. 9. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

§ 206

lg 1 järgi ei või likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

§ 206

lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.

1. Avaldaja on palunud likvideerijaks määrata A Ja, kes on andnud 19.03.2021 oma kirjaliku nõusoleku OÜ likvideerijaks asumiseks.
2. Kohus leiab, et avaldaja poolt pakutud kandidaat on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. A Jal on õigusteaduse magistrikraad. Seega omab ta eelduslikult teadmisi ja oskusi ning on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks A Ja.
3. Vastavalt TsMS § 605 lg 1 esimesele lausele võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist. Likvideerija kinnitas kohtule, et ta ei soovi likvideerimistasu ja kulude hüvitamist. Tulenevalt sellest ei ole likvideerijal võimalik hiljem kohtu kaudu nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideerivalt ühingult ega muudelt isikutelt (TsMS § 605 lg 2).
4. Kohus selgitab, et likvideerijal tuleb teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 14.06.2022, tuleb likvideerijal 4 2-21-4374 teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Selle järgselt tuleb likvideerijal iga poole aasta tagant esitada kohtule aruanne likvideerimise käigu kohta. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Menetluskulud
5. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
6. Kohus leiab, et kuna osaühing sundlõpetati ajal, mil avaldaja oli osaühingu juhatuse liige ja ainuosanik, on õiglane jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.
7. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu väljamõistetavate menetluskulude olemasolu. Kohus määrab kindlaks, et avaldajal ei tule menetluskulusid hüvitada. Kohtu täiendavad selgitused
8. TsMS § 606 lg 1 järgi kuulub kohtumäärus täitmisele alates selle edastamisest juriidilisele isikule. Kohus edastab määruse juriidilise isikule käesoleva määrusega määratava likvideerija A Ja kaudu. 18.

§ 208

lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. 19. TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2 alusel määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 5