Peale lepingute ülesütlemist tasus kostja 1 525 eurot. Hageja arvestas sissenõudmiskulu katteks 50 eurot, kõigi 3 lepingu viivise (lepingute kehtivuse ajal) katteks 22,85 eurot, kõigi 3 lepingu meeldetuletuskirjade katteks 74,34 eurot (lepingu kehtivuse ajal), ülejäänud põhiosa 1377,81 eurot katteks (sh lepingu XXXX põhiosa katteks 891,78 eurot, lepingu nr XXXX põhiosa katteks 486,03 eurot ja lepingu nr XXXX katteks 0 eurot). Hageja leiab, et laenulepingud on kehtivalt üles öeldud kooskõlas
Seadusest ei tulene, et hagis peaks olema krediidikulukuse määra arvutuskäik välja toodud. Haldustasu on lepingus kokku lepitud laenu põhitingimustes (lepingu p 2) - see tähendab, et see on eraldi läbi räägitud ja lepingu allkirjastamisega andis kostja nõusoleku haldustasude maksmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 9 575,26 eurot (sh lepingu XXXX põhivõlgnevus 3 005,68 eurot, intress 317,08 eurot, haldustasu 4,50 eurot, lepingu nr XXXX intress 29,47 eurot ja haldustasu 4,50 eurot ning lepingu nr XXXX põhivõlgnevus 5 653,83 eurot, intress 555,70 eurot ja haldustasu 4,50 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 2 924,74 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et laenulepingute ülesütlemine oli õigusvastane, kuna laenuandja ei järginud
28.05.2018 ülesütlemisavaldustes puudub kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks ning läbirääkimiste pakkumine. Kostja loeb, et praeguseks hetkeks ei ole muutunud kogu põhivõlgnevus sissenõutavaks ning laenulepingud ei ole lõppenud. Laenulepingute kehtivaks ülesütlemiseks oleks hageja pidanud esitama kostjale
nõuetele vastava avalduse, eelkõige märkima täitmiseks täiendava tähtaja ning mis kuupäevast alates on seejärel leping üles öeldud. Kostja märgib, et 15.08.2017 sõlmitud lepingu nr XXXX puhul on tegemist laenu refinantseerimisega, kus olemasolevale võlgnevusele (nn. uus laenusumma) on lisatud juurde uuesti intressid, lepingutasu, haldustasu ja viivised. Selline tehing on tühine ja kostjat kahjustav ainuüksi seetõttu, et tegemist on tehinguga, mis rikub
sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet, samuti on antud tehing vastuolus
Tühise lepingu alusel on hageja õigustatud tagasi nõudma ainult antu. Sõlmitud laenuleping on rahatu (pole saanud laenu), seega ei ole hageja õigustatud midagi nõudma. Kostja märgib, et hageja arvestab viivist põhinõudelt 8 659,51 eurolt alates nõude lepingu ülesütlemise teatise järgnevast päevast s.o 29.05.2018.a kuni hagi esitamiseni. Kostja ei ole nõus viivise arvestuse perioodi algusega. TsÜS § 69 lg 1-2 sätestab, et tahteavalduse tegija poolne tahteavaldus muutub kehtivaks selle kättesaamisega. Hagiavaldusest ega 04.11.2020 hageja 3 seisukohast ei ole selge, millal kostja sai ülesütlemise avalduse kätte. Kuna põhivõlg on ebaselge ja hagis nõutud põhivõla summa vale, ei saa kostja aktsepteerida ka viivise nõuet. Viivise nõue saab õige olla vaid juhul, kui see on arvestatud õigelt põhivõla summalt. Kostja ei ole talle saadetud meeldetuletuskirju kirju kätte saanud. Hageja peab tõendama kirjade kättesaamist kostja poolt. Kostja ei ole nõus, et hageja arvestab 3 lepingu meeldetuletuskirjade katteks 74,34 eurot. Seadus eeldab, et igale tasulisele kirjale eelneb üks tasuta kiri. Praegusel juhul ei selgu hagist, millal on esialgse võlausaldaja poolt saadetud kostjale iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta eelnev tasuta meeldetuletuskiri. Samuti vaidleb kostja meeldetuletuskirja hinnale summas 10 eurot vastu. Kostja vaidleb ka võla sissenõudmiskuludele pärast lepingu lõppemist vastu. Kostja hinnangul on hageja nõuet arvestades rikkunud
lg 2 tulenevat kohustust arvestada tarbija poolt tehtud ebapiisavate maksete tegemisel kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmisel seaduses sätestatud järjekorda. Kostja vaidleb vastu, et ta peab hüvitama sissenõudmiskulud nii lepingute kehtivuse ajal, kui ka pärast lepingute lõppemist. Kui hageja arvestas 22,85 eurot kõigi 3 lepingu viivise (lepingute kehtivuse ajal) katteks, siis hageja rikkus
Kostja loeb, et hageja on kohustatud tegema laekunud maksete ümberarvestuse vastavalt
Kostja loeb lepingu haldustasud tühiseks
Kostja ei ole sõnaselgelt kinnitanud laenu haldustasu maksmise kohustust. Kostja leiab lisaks, et hagemisõigus ei ole tõendatud. Praegusel juhul on hageja kohtule edastanud kostjale adresseeritud nõude loovutamise teatise, milles on kirjas, et see on digitaalselt allkirjastatud M R poolt. Digitaalallkirjade kinnitusleht puudub, mistõttu loeb kostja, et tegemist on puuduliku dokumendiga. Kostja palub kohtul jätta tähelepanu ja hindamata kohtu määratud ajaks esitamata tõendeid (18.01.2021 seisukoha lisa 1 - 3). Kostja on lisaks seisukohal, et lepingutes märgitud krediidikulukuse määrad on suvalised numbrid, mistõttu on kostjal kahtlused kas laenuandja on arvestanud krediidikulukuse määra õigesti ja kas krediidikulukuse määr vastab seaduse nõuetele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
lg 1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid.
alusel kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kohus leiab, et hageja hagemisõigus on tõendatud. 18.01.2021 esitas hageja kohtule kostjale 15.01.2021 saadetud ja digitaalselt allkirjastatud teatise nõude loovutamise kohta (dtl 89-90). Kohus märgib, et puudub alus jätta esitatud tõendit tähelepanuta. Kohus määras 17.12.2020 määrusega pooltele täienduste, tõendite ja taotluste esitamiseks tähtaja kuni 08.01.2021 ja vastaspoole esitatule vastamiseks kuni 22.01.
lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, mistõttu ei ole laenulepingud muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja leiab, et vaidlusalused laenulepingud on kehtivalt üles öeldud.
lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et esialgne laenuandja saatis kostjale 27.04.2018 dokumendi „Laenulepingu ülesütlemise hoiatus“, milles laenuandja märgib, et kostja on laenulepingute nr XXXX ja nr XXXX täitmisel viivituses rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega ning andnud kostjale tähtaja hiljemalt 25.05.2018 võlgnevuse tasumiseks ehk peaaegu kuuajalise täiendava tähtaja. Lisaks on nimetatud hoiatuses pakutud võimalust läbirääkimisteks (dtl 11 pöördel). Sama on ka lepinguga nr XXXX, st 27.04.2018 lepingu ülesütlemise teatisega on kostjale 5 antud täiendav tähtaeg kuni 25.05.2018 ning pakutud võimalust läbirääkimisteks (dtl 18 pöördel). Laenuandja on kostjale saatnud 28.05.2018 kaks dokumenti pealkirjaga „Laenulepingu(te) ülesütlemise teatis“ kõigi kolme vaidlusaluse laenulepingu ülesütlemise kohta (dtl 12 ja 19). Kohtu hinnangul on nimetatud teatistes selgelt ja üheselt mõistetavalt märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb laenuandja vaidlusalused laenulepingud teate väljastamise kuupäevaga üles ning laenulepingute ülesütlemine toob kaasa kogu krediidisumma viivitamatu tagastamise kohustuse. Vastav tekst on teatistest märgitud tumedas trükis. Eelneva tõttu leiab kohus, et vaidlusalused laenulepingud on kehtivalt üles öeldud
Kostja vastupidised vastuväited on kohtu hinnangul otsitud, vabanemaks laenulepingute täitmise kohustusest. 7. Kostja leiab, et laenuleping nr XXXX on rahatu. Kostja märgib, et 15.08.2017 sõlmitud lepingu puhul on tegemist laenu refinantseerimisega, kus olemasolevale võlgnevusele (nn. uus laenusumma) on lisatud juurde uuesti intressid, lepingutasu, haldustasu ja viivised. Selline tehing on tühine ja kostjat kahjustav ainuüksi seetõttu, et tegemist on tehinguga, mis rikub
Samuti on antud tehing vastuolus
Hageja selgitas 04.11.2020 seisukohas, et lepinguga XXXX refinantseeriti lepinguid XXXX, XXXX ja XXXX (dtl 58-67). Hageja lisas eelmainitud lepingute alusel tehtud väljamaksete maksekorraldused (dtl 68-69). Hageja selgitas, et lepingu nr XXXX laenusumma 5 829,76 eurot kujunes järgnevalt: Lepingust XXXX kanti lepingusse XXXX summa 1 236,91 eurot (Põhiosa 1 204,82 €, Intress 30,70 €, Viivis 0,26 €, Haldustasu 1,13 €); Lepingust XXXX kanti lepingusse XXXX summa 2 055,71 eurot (Põhiosa 1 988,90 €, Intress 60,78 €, Viivis 0,13€, Haldustasu 0,9 € ja Kahjuhüvitis 5,00 €); Lepingust XXXX kanti lepingusse XXXX summa 2 522,14 eurot (Põhiosa 2500 €, Intress 22,14 €). Lepingu XXXX p 3.1 järgi lisandus teistest lepingust ületoodud nõuetele ka lepingutasu 15 EUR. Seega sõlmiti poolte vahel uus leping, tekkis uus õigussuhe ja kostjal uus laenukohustus. Laenude refinatseerimisega muutus kliendi igakuine laenukoormus summalt 315,62 eurot summale 171,90 eurot. Hageja märgib, et ei ole hagiavalduses viivist arvestanud intressilt ega viiviselt, vaid põhiosalt. Kohus leiab, et puudub alus pidada 15.08.2017 sõlmitud laenulepingut nr XXXX tühiseks ega rahatuks põhjusel, et tegemist on laenu refinantseerimisega. Kostja ei ole selgitanud, kuidas hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja laenude refinantseerimisel. Hageja selgituste kohaselt muutus kostja igakuine laenukoormus laenulepingute refinantseerimisel väiksemaks. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest ja hageja selgitustest, et hageja oleks rikkunud
lg-s 6 sätestatud keeldu.
lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Riigikohus on 03.06.2015 lahendi 3-2-1175-14 punktis 16 leidnud, et seadus ei keela arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Kohtu hinnangul on hageja arusaadavalt 04.11.2020 seisukohas selgitanud, kuidas lepingu nr XXXX laenusumma kujunes ning märkinud, et ei ole hagiavalduses viivist arvestanud intressilt ega viiviselt, vaid põhiosalt. 8. Kostja on vastu vaielnud meeldetuletuskirjade tasu maksmisele enne lepingute lõppemist. Kostja ei ole nõus, et hageja arvestab vaidlusaluste laenulepingute meeldetuletuskirjade katteks 74,34 eurot. Kostja märgib, et
Praegusel juhul ei selgu hagist, millal on esialgse võlausaldaja poolt saadetud kostjale iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta eelnev tasuta meeldetuletuskiri. Samuti kostja vaidleb meeldetuletuskirja hinnale summas 10 eurot vastu. 6 Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud Laenulepingu nr XXXX kehtivuse ajal meeldetuletuskirjade saatmise tasuna 24,83 eurot (kokku on saadetud 10 tasulist meeldetuletust), Laenulepingu nr XXXX kehtivuse ajal on arvestatud meeldetuletuskirjade tasuna 24,51 eurot (kokku on saadetud 11 tasulist meeldetuletust) ja Laenulepingu nr XXXX kehtivuse ajal on arvestanud meeldetuletuskirjade tasuna 25 eurot (kokku on saadetud 5 tasulist meeldetuletust). 18.01.2021 seisukohas selgitas hageja, et tasuta saadetud meeletuletuskirju hagiavaldusse ei märgitud. Hageja selgitas, et nt Laenulepingu nr XXXX kohta on 24.09.2017 hageja saatnud kostjale tasuta meeldetuletuskirja ja selgitanud, et tasumata jätmisel lisandub 5€ meeldetuletuskirja tasu, mis tähendab seda, et juhul kui kostja ei tasu võlgnevust järgmise meeldetuletuse saatmise ajaks, lisandub tema järgmisele arvele 5€. Seega oli esimene meeldetuletus tasuta, mis vaid hoiatas kostjat tasumata jätmisel rakenduvast sanktsioonist ja 07.01.2018 saadetud kiri oli tasuline. Nii on toimitud iga kuu, kui kostja on jätnud tasumata.
lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja on esitanud kohtule kõik meeldetuletuskirjad, mis esialgne võlausaldaja kostjale saatis (dtl 70-74pöördel, dtl 91-119). Kohtu hinnangul saab hageja poolt 18.01.2021 seisukohas antud selgituste ning esitatud meeletuletuskirjade põhjal järeldada, et hageja on õiguspäraselt arvestanud kostjale saadetud meeldetuletuskirjade eest tasu ning see on kooskõlas
Kostjale on saadetud vaheldumisi tasuta ja tasulisi meeldetuletuskirju.
lgst 1 ei tulene sissenõudmiskulude nõudmise eeldusena kirjade kättesaamist kostja poolt.
lg 1 eeldab, et meeldetuletuskirjade saatmisega tekivad võlausaldajal kulud, mille hüvitamist on õigus nõuda. Kohus märgib, et samas nähtub hagiavaldusest, et hageja on arvestanud lepingu nr XXXX alusel kokku meeldetuletuskirjade eest tasu 25 eurot, millest 25.05.2018 saadetud kirja puhul on tasuks märgitud 10 eurot, viitega lepingu punktile 8.1.2. Kostja on tasule 10 eurot vastu vaielnud. Kohus märgib, et Laenulepingu nr XXXX punkti 8.1.2 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma laenuandjale oma lepingulise tasumisega viivituses olemise, lepingust taganemise ja lepingus sätestatud kohustuste korral laenuandja hinnakirjas sätestatud tasusid ja leppetrahve. Hinnakiri kättesaadav veebilehel www.säästukaart.ee (dtl 16). Kohtule ei ole esitatud nimetatud Hinnakirja, mistõttu ei ole tõendatud, et hagejal oli õigus arvestada 25.05.2018 saadetud meeldetuletuselt tasu 10 eurot. See on ka vastuolus
Seetõttu oli hagejal õigus nimetatud meeldetuletuskirja eest tasu nõuda 5 eurot, mis tähendab, et hageja nõue meeldetuletuskirjade saatmise tasu osas on põhjendamatu 5 euro ulatuses, so 10-
lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et hageja nõue kohtuväliste kulude hüvitamiseks summas 50 eurot on põhjendatud. Hageja on esitanud kostjale pärast lepingute lõppemist saadetud meeldetuletuskirjad (dtl 2228pöördel). Hageja on 04.11.2020 seisukohas selgitanud meeldetuletuskirjade saatmise ja nõude kujunemise käiku. Kohus leiab, et see on kooskõlas
lg 2 p-s 3 sätestatuga, mille kohaselt on hageja õigustatud nõudma üle 1 000-eurose nõude korral kuni 50 eurot sissenõudmiskulude hüvitist. 10. Kostja on seisukohal, et lepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad on suvalised numbrid, mistõttu on kostjal kahtlused kas laenuandja on arvestanud krediidi kulukuse määra õigesti ja kas krediidi kulukuse määr vastab seaduse nõuetele. Hageja märgib, et seadusest ei tulene, et laenulepingus või hagis peaks olema krediidi kulukuse määra arvutuskäik välja toodud. Seadus sätestab üksnes selle, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel peab olema märgitud krediidi kulukuse määr aasta kohta, mis on märgitud. Kohus nõustub hagejaga.
lg 1 p 9 kohaselt peab Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel olema märgitud krediidi kulukuse määr. Vaidlusalustele lepingutele nr XXXX, nr XXXX ja nr XXXX lisatud teabelehtedel (dtl 10, 14 ja 17 pöördel) on märgitud lepingute krediidi kulukuse määrad vastavalt 23,81%, 24,17% ja 28,07%. Seadusest ei tulene, et lepingus või lepingule lisatavas teabelehes tuleks välja tuua krediidi kulukuse määra arvutuskäik või et selle märkimata jätmine vabastaks laenuvõtjat laenulepingus sätestatud kohustustest. Kostja ei ole omalt poolt välja toonud krediidi kulukuse määra arvutuskäiku ega esile toonud asjaolusid, mille pinnalt võiks järeldada, et teabelehtedel märgitud krediidi kulukuse määr ei vasta tõele.
§-s 4062 on sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiir ning tingimused, millistel juhtudel on krediidi kulukuse määra tõttu tarbijakrediidileping tühine.
lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus märgib, et vaidlusaluste lepingute krediidi kulukuse määr ei ületa enam kui kolm korda Eesti Panga poolt laenulepingute sõlmimisele eelnevalt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole tegemist tühiste laenulepingutega. 11. Hageja nõuab iga vaidlusaluse lepingu osas haldustasu 4,50 eurot ehk kokku 13,50 eurot. Kostja loeb lepingu haldustasud tühiseks
Hageja märgib, et haldustasu on lepingus kokku lepitud laenu põhitingimustes (lepingu p 2) - see tähendab, et see on eraldi läbi räägitud ja lepingu allkirjastamisega andis kostja nõusoleku haldustasude maksmiseks.
lg 1 kohaselt ettevõtja võib lisaks lepingu esemeks oleva põhikohustuse täitmise eest kokkulepitud hinnale või muule tasule nõuda tarbijalt täiendava tasu maksmist kõrvalkohustuse 8 või muu täiendava kohustuse täitmise eest üksnes juhul, kui tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Tarbija tahet ei loeta sõnaselgelt väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid eeltäidetud valikuid, mille tarbija peab lisatasu maksmise vältimiseks tagasi lükkama. Lg 4 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus leiab, et puudub alus pidada laenulepingutes märgitud haldustasu kokkulepet 0,90 eurot kuus
lg 4 järgi tühiseks.
lg 1 näeb sellise lisatasu maksmise kohustuse tingimuseks ette, et tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Vaidlusalustes laenulepingutes on haldustasu kokku lepitud lepingute põhitingimustes, so punktis 2 (dtl 8, 12pöördel ja 15pöördel), mistõttu saab eeldada, et kostja oli sellest teadlik ning lepingu allkirjastamisega sellele nõusoleku andnud. Kohtu hinnangul ei oleks mõistlik
lg-t 1 tõlgendada selliselt, et pooled pidid haldustasu maksmise kohta eraldi allkirjastatud kokkuleppe sõlmima. Antud juhul ei ole haldustasu märgitud laenuandja poolt kasutatavates üldtingimustes, millest võiks järeldada sellega peidetud kujul nõustumist, vaid lepingute esimesel lehel põhitingimustes, mis pidid kostjale olema lepingute allkirjastamisel selgelt nähtavad ning teada. Seega on hageja poolt nõutud haldustasud kogusummas 13,50 eurot (4,50+4,50+4,50) põhjendatud. 12.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt
lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingus nr XXXX oli kokku lepitud intressimäär 19,90% aastas (dtl 8), Laenulepingus nr XXXX intressimäär 19,90% aastas (dtl 12pöördel) ja Laenulepingus nr XXXX intressimäär 14,90% aastas (dtl 15pöördel). Esialgse laenuandja ja kostja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud, mille alusel laenuandja kohustus kostja käsutusse andma rahasumma ja kostja kohustus tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja leiab, et põhivõlg on ebaselge ja hagis nõutud põhivõla summa vale. Kohus leiab, et kostja vastuväited põhinõude summale on paljasõnalised. Hageja on hagis välja toonud iga laenulepingu osas eraldi põhinõude kujunemise arvestuse. Kostja ei ole oma väidet põhisumma ebakorrektsuse osas millegagi põhistanud ega tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud vaidlusalustest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks makseid suuremas summas kui hageja hagis on märkinud. Hagi kohaselt tasus kostja pärast lepingute ülesütlemist 1 525 eurot ning vastavalt lepingu punktile 3.3 arvestas hageja laenusaajalt laekunud graafikus ettenähtud osamaksest väiksema makse korral esimeses järjekorras lepingu rikkumisega põhjustatud kulude katteks ja teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks. Seega arvestas hageja sissenõudmiskulu katteks 50 eurot, kõigi 3 9 lepingu viivise (lepingute kehtivuse ajal) katteks 22,85 eurot, kõigi 3 lepingu meeldetuletuskirjade katteks 74,34 eurot (lepingu kehtivuse ajal), ülejäänud 1 377,81 eurot põhiosa katteks (sh lepingu XXXX põhiosa katteks 891,78 eurot, lepingu nr XXXX põhiosa katteks 486,03 eurot ja lepingu nr XXXX katteks 0 eurot). Kostja hinnangul on hageja nõuet arvestades rikkunud
lg 2 tulenevat kohustust arvestada tarbija poolt tehtud ebapiisavate maksete tegemisel kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmisel seaduses sätestatud järjekorda. Kostja vaidleb vastu, et ta peab hüvitama sissenõudmiskulud nii lepingute kehtivuse ajal kui ka pärast lepingute lõppemist. Kui hageja arvestas 22,85 eurot kõigi 3 lepingu viivise (lepingute kehtivuse ajal) katteks, siis hageja rikkus
lg-s 2 sätestatud järjekorda.
lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Laenulepingute nr XXXX ja nr XXXX punktide 3.3 (dtl 8 ja 12 pöördel) kohaselt laenusaajalt laekunud, graafikus ettenähtud osamaksest väiksema makse korral arvestatakse makse: esimeses järjekorras lepingu rikkumisega põhjustatud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Kohus leiab, et hageja ei ole kostja poolt peale lepingute lõppemist tasutud 1 525 euro osas lepingutest tulenevate nõuete katteks arvestamisel järginud
Kuna kohus leidis eelnevalt, et hageja nõue lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade tasu osas oli põhjendatud 69,34 euro ulatuses (5 euro ulatuses põhjendamatu), oli hageja õigustatud arvestama
lg 2 p 1 kohaselt esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks mitte 124,34 eurot (50+74,34), vaid 119,34 eurot (50+74,34-5). Vastavalt
lg 2 p-le 2 tuli teises järjekorras arvestada tasutud summa võlgnetava põhisumma katteks. Kohus leiab, et hageja on seega põhjendamatult arvestanud teises järjekorras lepingute kehtivuse ajal tekkinud viiviste katteks 22,85 eurot. Tegemist ei ole ka võla sissenõudmiseks tehtud kuluga, mida oleks võinud arvestada esimeses järjekorras. Hageja oleks pidanud ülejäänud summa 1 405,66 eurot, so 1525-119,34 arvestama põhiosa katteks. Hageja on arvestanud põhiosa katteks 1 377,81 eurot, sh laenulepingu nr XXXX põhiosa katteks 891,78 eurot, laenulepingu nr XXXX põhiosa katteks 486,03 eurot ja laenulepingu nr XXXX katteks 0 eurot. Seega pidi hageja arvestama täiendavalt 27,85 eurot, so 1405,66-1377,81 põhiosa katteks. Kohus arvestab selle summa laenulepingu nr XXXX põhiosa katteks. Hageja on palunud lepingu nr XXXX alusel välja mõista põhivõla 3 005,68 eurot. Arvestades sealt maha 27,85 eurot, jääb hageja põhjendatud nõudeks nimetatud lepingu põhiosa võlgnevusest 2 977,83 eurot, so 3 005,68-27,85 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud järgmiste summade osas: Laenulepingu nr XXXX alusel põhinõue summas 2 977,83 eurot, intress 317,08 eurot ja haldustasu 4,50 eurot, Laenulepingu nr XXXX alusel intress 29,47 eurot ja haldustasu 4,50 eurot ning Laenulepingu nr XXXX alusel põhinõue 5 653,83 eurot, intress 555,70 eurot ja haldustasu 4,50 eurot. 13.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib 10 võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.