lg 1 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Nadir Zakerov
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 2, 3, 5 alusel määrata, et mõistetud karistust, 6 kuud vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust.
s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, millise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Ülejäänud karistust, 5 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p-le 2 kohustada Nadir Zakerov’it käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 30.03.2021.a. Määrata Nadir Zakerov Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada Nadir Zakerov’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Nadir Zakerov kohtusaalist karistuse täitmise tagamiseks. Tõkendina kohaldatav vahistamine kuulub tühistamisele koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Nadir Zakerov’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Nadir Zakerov’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot; - kaitsjatasu summas 265,20 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Nadir Zakerov tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et ta ei tööta, kaotas töö 7-8 kuud tagasi. Käesoleval hetkel elatub võlgadest. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Nadir Zakerov’i süüditunnistamist
MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust, mis jätta
alusel täitmisele pööramata, kui Nadir Zakerov ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu. Samuti taotles prokurör
lg 1 p 1 alusel võtta Nadir Zakerov’ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3-ks kuuks. Kaitsja oli seisukohal, et süüdistus on põhjendatud, isik on oma süüd tunnistanud. Kaitsja märkis, et prokuröri karistusettepanekule on raske vastu vaielda, kuid leidis, et katseajaks on piisav 1 aasta. KrMS § 180 lg 3 alusel taotles kaitsja jätta õigusabikulud riigi kanda ning sundraha tasumist taotles osamaksetena 12 kuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Nadir Zakerov’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
Nadir Zakerov’i süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü isikliku omaksvõtule ka: 3 - süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /tl 20-21/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et ta alustas alkoholi joomist 01.11.2019.a päeval kella 14-15 paiku ning jõi ära 2 pitsi viina, sõidukit asus juhtima kella 16 ajal. Auto seisis Tallinnas ühe kaupluse juures ning ta ei tahtnud autot kaupluse juurde jätta ja seetõttu läks sõiduki rooli ja ausus sõidukit juhtima. Samuti märgib, et enne seda, kui asus sõiduki rooli, tundis ta end suurepäraselt; - isiku kahtlustatava kinnipidamise protokolliga /tl 1-2/, millest nähtuvalt peeti Nadir Zakerov kinni 01.11.2019.a. kell 16:35 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva tee 12-l kilomeetril, seoses kahtlustusega selles, et tema 01.11.2019.a. kella 16:35 ajal juhtis joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,95 mg/l) Harjumaal, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva tee 12-l kilomeetril, liikudes Maardu suunas mootorsõidukit xxxx reg. Nr xxxx; - tunnistaja A A ütlustega /tl 10/, mille kohaselt olles 01.11.2019.a patrullis koos politseinik J T said nad väljakutse, et Peterburi teel sõidab sõiduk, millise sõidustiil on kahtlane, sõiduk peatati kell 16:35 ning juhiks osutus Nadir Zakerov, kes puhus indikaatorvahendise 1,13 mg/l, juht toimetati politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetrisse puhudes oli lõplik mõõtetulemus 0,95 mg/l; - indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga /tl 11-11pö/, milledest nähtuvalt 01.11.2019.a. kella 16:35 ajal oli Nadir Zakerov’i poolt indikaatorvahendisse puhumise tulemuseks 1,13 mg/l, s.o tegu oli positiivse tulemusega. Samuti nähtub, et isiku silmad punetasid, pupillid suured, tema reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne oli segane, aja-, isiku ja kohatajus esines häireid, kordinatsioon oli kergelt häiritud ning käitumine oli rahutu, ärritunud, samuti tuli isikul suust alkoholi lõhna; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, väljatrüki, mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitustunnistuse, taatlustunnistusega /tl 14-15, 16-17/ millede kohaselt, 01.11.2019.a. kella 17:56-18:01 ajal tuvastati aadressil P. Pinna 4 Tallinn, tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr. ARAF-0013 Nadir Zakerov’il väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,05 mg/l, laiendmääramatuse 0,10 mg/l juures oli lõplikuks 0,95 mg/l. Mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastas esitatud nõuetele. Kohus leiab, et Nadir Zakerov’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Nadir Zakerov’i poolt antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Nadir Zakerov’i süü kuriteo, mis seisneb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Nadir Zakerov pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi pärast alkoholitarvitamist sõidukit juhtima asudes pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (sõiduki juhtima asumist juhile keelatud joobeseisundis) ja seda ka vähemalt möönma. Kohus ei tuvastanud süüdistatava puhul süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatavat näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, 4 et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav Nadir Zakerov pani kaudse tahtlusega toime teise astme kuriteo. Kohus rõhutab, et
lg 1 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud ette karistusena nii rahalise karistuse või vangistuse kuni 3- aastat. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava Nadir Zakerov’i suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli süüdistatava sisstulek 2018. aastal pärast tulumaksu maha arvamist vaid 970 eurot. Oluline on tähele panna, et süüdistatav Nadir Zakerov enese väitel hetkel ei tööta, sissetulek puudub ning ta elab võlgadest (tl 64). Seda arvestades puudub kohtul veendumus, et isik oleks võimeline rahalist karistust täitma. Kohus peab vajalikuks, arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamal määral. Kohus peab põhistatuks karistada Nadir Zakerov’it vangistusega 9 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 3 kuud vangistust), seega on Nadir Zakerov’ile mõistetavaks karistuseks 6 kuud vangistust. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmise osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes šokivangistus (RKKKo 3-1-1-99-06). Vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (RKKKo 3-1-1-21-05 p 5). Karistusest reaalselt ära kantava osa määratlemisel arvestab kohus kõigi karistuse kohaldamise eesmärkide ja eelpool nimetatud asjaoludega, sh asjaoluga, et ei tekiks isiku kohanemist reaalse vangistuse oludega ning karistuse mõjumise vajadust 5 šokiefektina. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks
sätete alusel määrata, et Nadir Zakerov’il kuulub temale mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust.
s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 28 päeva vangistust. Mõistetud karistuse ülejääv osa, 5 kuud vangistust, tuleb jätta
lg 1, 2, 3, 5 alusel tingimuslikult kohaldamata 1 aasta 6 kuulise pikkuse katseajaga. Arvestades süüdlase isikut, tuleb
lg 2 p-le 2 alusel kohustada isikut katseajal mitte tarvitama alkoholi, kuna alkoholi mittetarvitamine võib hoida ära uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kohus põhjendab kontrollnõuete ja kriminaalhooldaja järelevalve vajadust järgnevaga: süüdistatav jättis 17.03.2021.a istungile ilmumata ja seda ilma igasuguse põhjuseta. Ka eksitas ta kohut väidetega, et ta oli haige, millised leidsid perearsti vastusega ümberlükkamist (tl 80). Seega on tegemist vähest distsipliini omava isikuga, kellel võib olla probleeme alkoholi tarbimisega ning karistuse eesmärkide saavutamiseks ongi vajalik isiku suhtes kohaldada kohtu poolt eelnevalt märgitud karistust. Põhjusel, et isikul puudub kohusetunne, ei ole põhjendatud ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Ka märgib kohus, et esmalt lõpetati kriminaalasi Nadir Zakerov’i suhtes KrMS § 202 lg 7 alusel ja isikule määrati teha 70 tundi üldkasulikku tööd ning kohustus mitte tarbida alkoholi 6 kuud. Kuivõrd isik ei asunud täitma üldkasuliku töö tunde, ei ilmunud registreerima ning rikkus alkoholi mittetarvitamise keeldu, uuendati käesolevas asjas kriminaalmenetlust. Seega ei tagaks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus märgib, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kus Nadir Zakerov ei ilmunud 17.03.2021.a kohtuistungile olles kohtuistungist teadlik (tl 69), samuti eksitades kohut, et perearsti sõnul ei tohi ta kodunt nädal aega lahkuda (perearst kinnitas, et süüdistatav võttis perearstikeskusega viimati ühendust septembris 2020 ja süüdistatava väide kodust lahkumise keelu osas ei vasta tõele, tl 80), on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Nadir Zakerov’i suhtes tõkendina vahistamist.
s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 28 päeva vangistust, millise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Nadir Zakerov’i tervislik seisund välistaks tema vangistuse. Seega ei esine kohtu hinnangul takistusi vangistuse kandmiseks, samuti on vangistuses vajadusel tagatud arstiabi. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuivõrd kohtu hinnangul peab karistus tagama isiku väärtushinnangute muutumise, seda vajadusel ka läbi lisakaristuse kohaldamise. Kohus on seisukohal, et taolise süüteo puhul ei ole Nadir Zakerov’i suhtes lisakaristuse kohaldamata jätmine põhjendatud. Arvestades taoliste kuritegude liigi üldist suurt sagedust, karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ja senist karistuspraktikat peaks selleks esinema erandlikud asjaolud, mida antud juhul kriminaaltoimikust aga ei nähtu. Kohus viitab, et
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta Nadir Zakerov 6 mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega
Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et tegu varem kriminaalkorras karistamata isikuga, peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust minimaalses määras, ehk 3-ks kuuks. Menetluskulud Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 876 eurot, mis kuulub Nadir Zakerov’ilt väljamõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale Kersti Põld makstud tasu summas 265,20 eurot, mis kuulub samuti Nadir Zakerov’ilt väljamõistmisele. Kaitsja viidates isiku töötustaatusele ning asjaolule, et süüdistataval on võlad, taotles kaitsjatasude jätmist riigi kanda ning sundraha ajatamist 12-le kuule. Kohus ei pea põhjendatuks jätta kaitsjatasud riigi kanda, kuivõrd Nadir Zakerov on töövõimeline isik, kes koheselt kandmisele kuuluva vangistuse osa ärakandmiselt vabanemisel on võimeline endale töö otsima. Arvestades, et isik on hetkel töötu, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 127, § 130 lg 41, § 175, § 179, § 180; § 306, § 311-313, § 315, § 318319. Merle Parts kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.