lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi Dmitri Borzovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 08.01.2016.a Tartu Maakohtu poolt otsusega nr 1-15-10749 süüdi mõistetud
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses edasiandmise eesmärgil. Nimelt tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) 0,36 grammi isotonitaseeni sisaldavat pulbrit. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet isotonitaseeni hoidis ta enda juures kuni 10.09.2020.a kellani 15:00, mil ta xxxx maja ees kahtlustatavana kinni peeti. Kinnipidamise käigus leiti ja võeti tema juurest ära neli soonkinnisega kilekotti, milles kokku 0,36 grammi isotonitaseeni sisaldavat pulbrit. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Isotonitaseen kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja 1 teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisist nr xxxx nähtuvalt narkootilise aine isotonitaseeni puhul 0,001-0,1 grammist, keskmiselt 0,06 grammist. Seega pani Dmitri Borzov toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem pannud toime
12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo s.o
Dmitri Borzovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 02.12.2019.a otsusega nr 1-19-6560 süüdi mõistetud
lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja Harju Maakohtu 08.01.2016.a otsusega nr 1-15-10749 süüdi mõistetud
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, pani uuesti toime varguse. Selliselt tema võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 30.04.2020.a kella 14.30 paiku xxxx asuva kortermaja trepikojast vahemikus kell 14.30 kuni 16.00 keldrikorruse trepi alt R M kuuluva jalgratta Scott Sub Cross 30 maksumusega 666,79 eurot. Varastatud jalgratta viis ta oma elukoha keldrisse aadressil xxxx. Samuti tema 30.04.2020.a kella 08.37 paiku viibides Kristiine Keskuses asuva Prisma Peremarketi kaupluses aadressil Endla tn 45, Tallinn võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Calvin Klein pulkdeodorandi maksumusega 8,99 eurot ja pani enda jope taskusse. Kell 08.41 möödus ta kassast ja jättis võetud pulkdeodorandi eest maksmata. Dmitri Borzovil ei õnnestunud kuriteokatse tema tahtest olenematult lõpule viia, sest ta peeti turvatöötaja poolt kassade ees kinni. Seega pani Dmitri Borzov oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, see on
Dmitri Borzov tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. On narkosõltuvuses. Taotles 27.08.2020 puuet ja talle määrati 57% töövõimetust. Eelmine aasta sai vanglas metadoon ravi. Soovib asuda rehabilitatsioonikeskusesse ravile. On töötukassas arvel. On tarvitanud narkootilisi aineid umbes 15 aastat. Viimati töötas ametlikult 8 aastat tagasi. Vanglast välja saades algul ei tarvitanud, kui probleemid tulid, hakkas tarvitama. Kohus uuris järgmisi tõendeid: 10.09.2020.a episoodis
lg 2 p 2 järgi: - Süüdistatav Dmitri Borzovi 11.09.2020.a ja 29.12.2020.a kahtlustatavana antud ütlused (lk 21-22, 74-76); - Dmitri Borzovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga (lk 9-12); - Läbiotsimismäärus ja 10.09.2020.a Dmitri Borzovi elukoha aadressi xxxx läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (lk 13-16, 17-20); - Ekspertiisimäärus ja narkootilise aine ekspertiisi akt nr xxxx (lk 23-27); - DNA-ekspertiisiakt nr xxxx (lk 32-37); - Ekspertiisimäärus ja täiendav DNA-ekspertiisiakt nr 20E-GE1385 (lk 38-44); - Ekspertiisimäärus ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisiakt nr xxxx (lk 45-50); - Asitõendite vaatlusprotokoll (lk 51); 2 - 15.9. Politseikapten K P vastus teabenõudele (lk 30-31); 30.04.2020.a episoodis
lg 2 p 9 järgi: - Süüdistatav Dmitri Borzovi poolt 06.08.2020.a kahtlustatavana antud ütlused (lk 126128); - Dmitri Borzovi seletuskiri koos tõlkega (lk 111-113); - Kannatanu R M ütlused (lk 98); - Tunnistaja T T ütlused (lk 100-101); - Äratundmiseks esitamise protokoll (lk 102-104); - Tunnistaja E K ütlused (lk 106-107 ); - Äratundmiseks esitamise protokoll (lk 108-110 ); - Tunnistaja A T ütlused (lk 119-121); - Vallasasja hoiulevõtmise protokoll (lk 114); - Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 115-118 ); 30.04.2020.a episoodis
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi: - Süüdistatav Dmitri Borzovi poolt 30.04.2020.a kahtlustatavana antud ütlused (lk 146150); - Avaldus nr 7816 ja turvatöötaja poolt õigusrikkuja kinnipidamise akt (lk 131-132 ); - Kristiine keskuse Prisma Peremarketi turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokoll koos salvestisega (lk 134-141) - Tunnistaja S R M ütlused (lk 144); - Tunnistaja M L ütlused (lk 145 ); - Maksu- ja Tolliameti tõendid Dmitri Borzovi maksustatava tulu kohta (lk 155); - Dmitri Borzovi töötamise registri väljavõte (lk 156-157); - Dmitri Borzovi karistusregistri väljatrükk (lk 158-162); - Varasemad kohtuotsused ja määrused (lk 163-198 ); - Tõkendi kohaldamise dokumendid (lk 57-60, 65-70,79-83). Kohus, kuulanud ära prokuröri, kaitsja ja süüdistatava Dmitri Borzovi ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: Süüdistus
lg 2p2 järgi Dmitri Borzovi kinnipidamise protokoll ja fototabel kinnitavad, et D.Borzovi kinnipidamisel 10.09.2020 oli isikul käes 4 soonkinnisega kilekotti pruunikat värvi pulbrilise ainega (Dmitri 217-1). Läbiotsimisprotokoll fototabelitega kinnitab, et 10.09.2020 leiti D.Borzovi elukohast kolmandast magamistoast laua pealt halli värvi digitaalkaal ja arvukalt soonkinnitustega kilekotte. Ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt ekspertiisiks esitatud neljas soonkinnitusega kilekotis pakendist Dmitri 217-1 olev pruun pulber massiga kokku 0,36 g sisaldab isotonitaseeni, mille protsendilist sisaldust ei määratud sertifitseeritud etalonaine puudumise tõttu. Isotonitaseeni kuulub alates 17.01.2020 sotsiaalministri 18.mai
näeb ette vastutuse narkootilise aine käitlemise eest ka väikeses koguses juhul kui see toimub edasiandmise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed ja ümberlükkamatud tõendid, mis kinnitaks, et D.Borzovil oli eesmärk anda narkootilist ainet edasi. Temalt ei leitud ei kinnipidamisel ega läbiotsimisel rahasummasid, mis viitaksid narkootilise aine müügile. Asjaolu, et isikul oli kodus digitaalne kaal ja soonkinnisega kilekotid, ei tähenda tingimata narkootilise aine müüki. Need esemed on vajalikud ka tarvitajatele, kes ostavad odavama hinna tõttu korraga suurema koguse ja pakendavad selle endale sobivateks doosideks. Asjaolu, et igapäevane tarvitaja kannab endaga narkootilist ainet kaasas, ei tähenda samuti tingimata, et isik soovis seda müüa. Igapäevase tarvitajana võib D.Borzov vajada päevas mitut doosi ja on üldteada asjaolu, et narkootikume ei tarvitata mitte ainult kodus vaid ka tänaval ja seltskonnas. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist, et D.Borzov käitles väikeses koguses narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil. Eeltoodut arvestades tuleks üldjuhul D.Borzov süüdistuses
MS § 274 lg 1 kohaselt kui seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Narkootilise aine väikeses koguses ilma edasiandmise eesmärgita käitlemine on karistatav NPALS § 15 1 lg 1 järgi. Kohus lõpetab kohus D.Borzovi suhtes kriminaalmenetluse 10.09.2020 episoodis
lg 2p 2 järgi ja edastab materjalid kohtuvälisele menetlejale s.o Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Kuna kohus peab otsustama D.Borzovi süüküsimuse ka varguste episoodides, lahendab kohus menetlusökonoomika kaalutlustel kõik küsimused ühes lahendis s.o kohtuotsuses ja ei vormista eraldi määrust. Kuigi kohus lõpetab D.Borzovi suhtes kriminaalmenetluse süüdistuses
lg 2p2 alusel, märgib kohus vastuseks kaitsja väidetele, et kohtule jäävad arusaamatuks kaitsja väited 0.1 g aine kadumise kohta. Ekspertiis tuvastas, et ainet oli 0,36 grammi ja selle koguse kohta on esitatud isikule nii kahtlustus kui süüdistus. Asjaolu, et enne ekspertiisitulemuste laekumist on prokurör 11.09.2020 vahistamistaotluses märkinud aine koguseks ca 0,35 grammi ei 5 tähenda, et üks gramm oleks kuskile kadunud vaid näitas aine ligikaudset kogust. Täpne kogus selgus aine ekspertiisikäigus. Kaitsja on väitnud, et 0,018 grammi isotonitaseeni on tema arvates oletuslik, kuid on samas nõustunud, et D.Borzovilt võeti ära narkootilist ainet koguses, millest piisas joove tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Nii kaitseaktis kui kohtus ei ole kaitsja vaielnud vastu narkootilise aine suurele kogusele, ega palunud uurida tõendeid, mis lükkaksid ümber süüdistuse versiooni. Mingil hetkel on kaitsja kohtuvaidlustes asunud seisukohale, et kuna D.Borzov selgitas, et pidi 100 euro eest tarvitama ainet, et saada joove, siis ei saa rääkida suurest kogusest. Kaitsja enda vastuolulised väited, milles ta kord möönab suure koguse olemasolu ja kord seab selle kahtluse alla, kuid palub samas kohtul oma kaitsealuse narkootilise aine suures koguses käitlemises süüdi tunnistada ja karistada vangistusega 1 aasta, ei lükka ümber ekspertiisiaktis isotonitaseenist joobe tekitamiseks vajalike koguste kohta esitatud arvamusi. 30.04.2020 jalgratta vargus Vargus toimumise fakti kinnitavad kannatanu R M ütlused, mille kohaselt pani 30.04.20 kella 14:30 ajal jalgratta Scott Sub Cross 30 MENL raamnumber xxxx trepikotta keldrikorrusele trepi alla. Natuke enne kella 16:00 teatas korteriühistu esinaine, et hoovis oli võõras mees. Läks alla ja ratast enam ei olnud. Varas võis siseneda trepikotta koos naaber T. Tunnistaja A T ütlused kinnitavad, et R Mlt varastatud jalgratas leiti xxxx maja keldrist. Tunnistaja ütluste kohaselt läks 01.05.2020 kella 10.00 paiku xxxx keldrisse. Korter xxxx elaniku meesterahva ratta külje peal oli nõjatatud tumedat värvi uus jalgratas. Õhtul märkas Facebookis kuulutust varastatud jalgratast. Pildi järgi tundus sama ratas, mida hommikul keldris nägi. 02.05.20 hommikul tegi rattast pildi ja pani Facebooki. Ratta omanik võttis temaga ühendust. Õhtul ütles korteri xxxx elanik, et ostis ratta varuosadeks. Kutsus politsei ja ütles raaminumbri. Oli keldris ja võttis politsei vastu. Vallasasja hoiulevõtmise protokoll kinnitab, et 02.05.2020 on Dmitri Borzovi keldrist võetud politsei poolt jalgratas Scott Sub Gross 30 raam nr xxxx. Jalgratast on vaadeldud asitõendina ja tagastatud R.M (lk 123). Tsiteeritud tõendid kinnitavad, et R Mlt 30.04.2020 varastatud jalgratas oli juba 01.05.2020 hommikul xxxx keldris ja Dmitri Borzov (tema enda poolt antud ankeetandmete kohaselt elab Tulika 66-33) väitis majaelanikule, et ostis ratta. Süüdistatav D.Borzov tunnistas kohtuistungil varguse toimepanekut ja jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Ostis ratta 2020 kevadel õhtusel ajal tänavalt juhusliku noormehe käest. Maksis A 50 eurot. Musta värvi Scott, millega sõitis igapäevaselt ringi. Tahtis selle ratta varuosadeks kasutada. Politsei võttis jalgratta kontrolliks ära, ei teadnud, et jalgratas on varastatud. 30.04.20 päeval oli kodus ja Paldiski mnt xxxx maja läheduse ei olnud. On ratta kannatanule tagastamisega nõus. Arvestades asjaolu, et ratas varastati 30.04.2020 ja võeti D.Borzovilt ära juba 02.05.2020 ei olnud D.Borzovilt reaalselt võimalik selle rattaga igapäevaselt ringi sõita, mistõttu ei ole tema ütlused selles osas usaldusväärsed. D.Borzovi väited, et ta ostis ratta Scott Alekseilt 50 euro eest ja Paldiski mnt xxxx läheduses tema 30.04.2020 ei olnud, on ümber lükatud tunnistajate T.T ja E. K ütlustega. Tunnistaja T T ütluste kohaselt tuli 30.04.20 kella 14:30 paiku koju Paldiski mnt xxxx. Võõras mees tuli tunnistaja järgi trepikotta. Mehe vene keelsele jutule vastas, et ei saa aru. Mees oli 40 aastane, kasv 180-190, lühikesed mustad juuksed, kiitsakas kahvatu nahaga, silma all kotid, hambad kehvas seisus. Seljas olid halli tooni riided, jalas tumedad kingad. Käes kilekott. Äratundmiseks esitamisel tundis T.T ära D.Borzovi, kui isiku kes sisenes trepikotta. 6 Tunnistaja E K ütluste kohaselt läks 30.04.20 kella 14:30 paiku Paldiski mnt xxxx kinnisesse hoovi koeraga jalutama. Märkas seismas võõrast meest. Uuris, kes ta on. Mees pobises vene keeles midagi arusamatut ja suitsetas. Kui lubas politsei kutsuda, siis vastas mees, et juba lahkub. Mees oli ca 40 aastata, kas ca 190 cm, lühikesed tumedad juuksed, kiitsakas lohkus põskedega, väga kõhna kehaehitusega. Käes Prisma kilekott. Äratundmiseks esitamisel tundis E.K ära D.Borzovi, kui isiku, keda nägi maja hoovis. Asjaolu, et mõlemad tunnistajad tundsid jalgratta varguse ajal Paldiski mnt xxxx hoovis viibinud ja treppikotta sisenenud mehes ära D.Borzovi kinnitab, et D.Borzov viibis varguse hetkel Paldiski mnt xxxx trepikojas. Fakt, et pärast D.Borzovi lahkumist oli jalgratas kadunud ja seda nähti juba järgmisel hommikul D.Borzovi valduses, kinnitab, et just D.Borzov ise varastas jalgratta Scott. D.Borzovi väited jalgratta ostmise kohta kelleltki A ei ole eluliselt usutavad ning on ümber lükatud tunnistajate K ja T ütlustega ning tunnistajate poolt D.Borzovi äratundmisega, kui varguse hetkel sündmuskohal viibinud isik. D.Borzovi ütluste usaldusväärsust hinnates arvestab kohus ka asjaolu, et D.Borzovil on harjumuseks varastada jalgrattaid (02.12.2019 Harju Maakohtu otsusega on D.Borzov muuhulgas süüdimõistetud seitsme jalgratta varguses). Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava süü tunnistamisega (kuigi ütlused seda ei kinnita), tunnistajate T. T, E.K ja A.T ning kannatanu M ütlustega ning vallasasja hoiulevõtmise protokolliga leidnud tõendamist Dmitri Borzovi poolt 30.04.2020 võõra vallasasja (jalgratas Scott) äravõtmine. Dmitri Borzovi objektiivsest käitumisest – läks võõra maja juurde, ootas kuni sai majaelanikuga trepikotta sisse, võttis trepikojast jalgratta ning viis selle enda keldrisse– nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, seega on temale süüksarvatud kuritegu toime pandud kavatsetult. 30.04.2020 Prisma Peremarket AS varguse katse episood: Dmitri Borzovi süü 30.04.2020 varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast selles episoodis kohtuistungil süüdi. 30.04.2020 valis deodorante ja pani ühe jope taskusse. Kassas tasus ühe deodorandi eest ja teise eest unustas. Turvatöötaja pidas kinni ja taskust tuli välja unustatud deodorant. Varguse toimumise fakti kinnitab ka AS Prisma Peremarket avalduse pulkdeodorandi varguse katse kohta. Süüdistatava Dmitri Borzovi ütlusi ning teo toimepanemise asjaolusid kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelite ja videosalvestisega, millelt on näha kuidas D.Borzov paneb ühe deodorandi salaja jope sisemisse rinnataskusse, hoides samal ajal teist deodorandi pudelit käes ja varjates oma tegevust. Ta võtab veel punase deodorandi ja saalist mingi saia ja pudeli ning tasub nende eest kassas. Peale kassaliini läbimist tuleb turvatöötaja ta juurde. Õigusrikkuja kinnipidamise akt kinnitab, et varguskatse toimepanijana peeti kinni Dmitri Borzov (lk 132). Tunnistaja S R M ütlused kinnitavad, et pidas 30.04.20 kell 08:42 kinni meesterahva, kelle jope sisetaskust leiti turvakontrolli käigus pulkdeodorant, mille eest ta ei olnud maksnud. Korras kaup tagastati poele. Tunnistaja M L ütlused kinnitavad, et 30.04.20 kella 08:37 ajal olles valvekaamera taga nägi kuidas meesterahvas võttis riiulilt deodorandi ja pani selle oma jope taskusse. Teavitas sellest teist turvatöötajat. Isik peeti peale kassaliini läbimist kinni ja kauba eest oli tasumata. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistajate ütlustega, AS Prisma Peremarket avalduse, õigusrikkuja kinnipidamise akti ja asitõendi vaatlusprotokolliga (sh videosalvestisega) leidnud tõendamist Dmitri Borzovi poolt 30.04.2020 võõra vallasasja (1 pulkdeodorant) äravõtmise katse. Kohtu arvates ei ole usutav Dmitri Borzovi väide, et ta unustas ühe deodorandi taskusse 7 ja unustas selle eest maksmata. Videosalvestis ja tunnistaja M ütlused kinnitavad, et Borzov pani deodorandi jope sisetaskusse. Üldjuhul ei pane ostjad tooteid, mida nad osta soovivad, oma riiete taskutesse. Kui isik oleks tõepoolest tahtnud kaupa korraks käest panna, oleks ta pannud selle jope välisesse küljetaskusse. Salaja teise deodorandi varjus deodorandi peitmine jope sisetaskusse kinnitab üheselt, et isikul oli algusest peale kavatsus see deodorant varastada ja D. Borzovil ei olnud soovi, selle toote eest kassas tasuda. Dmitri Borzovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis deodorandi, peitis selle jope sisetaskusse ning möödus kassadest kauba eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, seega on temale süüksarvatud kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri andmete väljatrükist ja kohtuotsustest nähtub, et Dmitri Borzov on varasemalt varguste eest korduvalt karistatud. Viimati karistati isikut 02.12.2019 Harju Maakohtu poolt
lg 2p 7,8,9 järgi ajavahemikul 13.09.2018 kuni 02.06.2019 toime pandud varguste eest. Ajavahemikul 08.06.2019-07.01.2020 viibis D.Borzov vanglas ja napilt 3 kuu möödudes vabanemisest pani toime uued vargused. Antud kriminaalasja esemeks on vähem kui aasta jooksul viimasest vargusest samal päeval üks varguse ja üks varguse katse episood, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Dmitri Borzovi tegevus kahes episoodis tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 9 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus üheski varguse episoodis ei tuvastanud. Dmitri Borzov on süüvõimeline ning
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Dmitri Borzovi poolt toimepandud vargused on teise astme kuriteod. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist. Dmitri Borzovi on ka varem korduvalt varguse eest karistatud, mis kohtu hinnangul näitab selgelt, et D.Borzovi jaoks on vargused kujunenud elustiiliks ning sissetuleku allikaks. Väärtegude eest määratud rahatrahvid on D.Borzovil tasumata ning ausal teel sissetuleku teenimine ei ole D.Borzovil hästi õnnestunud (kinnitas, et viimati töötas ametlikult 8 aastat tagasi), mistõttu ei ole põhjendatud suurendada isiku rahalisi kohustusi rahalise karistuse määramisega. 8 Süüdistatavale on määratud varem ka reaalne vangistus, kuid D. Borzov ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks piisavalt järeldusi teinud ning vabanenud vanglast 07.01.2020 on ta vähem kui kolme kuu möödudes asunud käituma taaskord viisil, mis on talle kaasa toonud süüdistuse esitamise uutes varguse episoodides. Kannatanu sai varastatud eseme kätte süüdistatavast mitte olenenud põhjustel ja ei ole seetõttu hagi esitanud, kuid see ei vähenda D.Borzovi süüd. Kohus hindab D.Borzovi süüd kahes toime pandud varguses keskmiseks. D.Borzovi iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud samalaadsete tegude eest, seega teadis Dmitri Borzov, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Süüdistatav ei ole varasemast karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist. Dmitri Borzovi karistati Harju Maakohtu 02.12.2019 otsusega
lg 2p 7,8,9 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, millest koheselt kuulus kandmisele 7 kuud ja 11. kuu kandmiselt ta vabastati tingimisi koos käitumiskontrolli ning 2 aasta pikkuse katseajaga. Kandnud ära 7 kuulise vanglakaristuse, on süüdistatav peale vabanemist katseajal jätkanud kuritegude toimepanemist. Katseajal toime pandud uued vargused ja narkootiliste ainete tarvitamine (mida Borzov ise kinnitab) juba iseenesest näitavad, et D.Borzov ei ole kriminaalhoolduse jaoks sobiv isik ning kergemad karistused ei suuda mõjutada isikut oma käitumist muutma. Seega, ainus võimalik karistuse liik D.Borzovile vangistus, mida ei ole võimalik jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kuivõrd eelnev karistus samalaadsete tegude (varguste) eest D.Borzovi käitumisele positiivset mõju ei avaldanud, peab mõistetav karistus olema eelnevast raskem, et kinnitada keelunormi kehtivust. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja proportsionaalne määrata D.Borzovile reaalne vangistus 1 aasta 9 kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.12.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 27 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb määrata 2 aastat ja 27 päeva vangistust. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - DVD- plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Narkootilise aine (EKEI keemiaosakonnas), soonkinnisega kilekottide, digitaalse kaalu (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) suhtes võetakse seisukoht väärteomenetluses. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kuna süüdistuses
lg 2p2 järgi lõpetab kohus kriminaalmenetluse ja saadab materjalid väärteomenetluse otsustamiseks, tuleb narkootilise aine, DNA ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiiside kulude hüvitamise üle otsustada väärteomenetluses. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Dmitri Borzovilt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel ja kaitsjatasu 556 eurot riigituludesse. 9 Kriminaalmenetluses on määratud kaitsjale väljamõistetud kulude summa 834 eurot. Isikut süüdistati kolmes kuriteos, millest kahes mõistab kohus isiku süüdi. Sellest tulenevalt mõistab kohus isikult välja 2/3 kaitsetasudes s.o 556 eurot. Summas 278 eurot jääb kaitsetasu riigi kanda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kaitsja taotles menetluskulude ajatamist. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-11-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 238, 311- 313, kohus otsustas: Lõpetada Dmitri Borzovi suhtes kriminaalmenetluse 10.09.2020 episoodis süüdistuses
lg 2p 2 järgi ja edastada materjalid kohtuvälisele menetlejale s.o Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile väärteomenetluse otsustamiseks. Süüdi tunnistada Dmitri Borzov
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.12.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 27 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 27 päeva vangistust. 10
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 10.09.2020 ja lugeda karistusaja alguseks 10.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.