2-20-11821/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-11821 Kohtuasi XX avaldus alaealise lapse YYga suhtlemise korra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PP määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja XX (ema) (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Puudutatud isik (laps) YY (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Puudutatud isik (isa) PP (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Eestkosteasutus Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Helgie Mandzolo Saar Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a määrus muutmata.
7. Jätta PPi määruskaebus rahuldamata.
8. Jätta YYle riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebemenetlusega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. 2-20-11821 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. XX (avaldaja, ema) esitas
10. augustil 2020 Harju Maakohtule avalduse oma alaealise lapse YY (puudutatud isik I, laps) ja lapsest lahus elava isa PPi (puudatud isik II, isa) vahelise suhtluskorra määramiseks. Avaldaja palus määrata lapse ja isa vahelise suhtluskorra selliselt, et laps viibib isa juures igal paaritul nädalavahetusel alates reedel kella 18.00st kuni pühapäeval kella 18.00ni. Lapse isa võtab lapse reedel lasteaiast ning toob pühapäeval tagasi lapse ema ja lapse elukohta.
11. Avalduse kohaselt on avaldajal ja lapse isal lapse ühine hooldusõigus.
12. aastal lõppes avaldaja ja lapse isa vaheline kooselu (laps oli kahe- või kolmekuune) ning laps elab ema juures. Viimati kohtus isa lapsega
13. juunil 2020, kuid isa keeldus kohtumisel lapse enda juurde võtmisest. Lastekaitsetöötaja kaasabil sõlmitud suuline kokkulepe suhtluskorra kohta ei toimi, sest isa ei suhtle lapsega kokkuleppe kohaselt. Lapse isa on nõudnud lapsega kohtumisi temale endale sobival ajal. Seetõttu on avaldaja sunnitud suhtluskorra määramiseks kohtu poole pöörduma. Isa käitumine rikub lapse sidet isaga ning mõjutab negatiivselt lahuselava vanema suhtlemist lapsega. Suhtlemiskord peab vastama lapse huvidele. Avaldaja on väsinud sellest, et lapse isa soovib lapsega kohtuda ajal, mida ei ole eelnevalt kokku lepitud. On juhtunud, et isa ei kohtu lapsega nädalaid ning ühel hetkel otsustab, et temale sobival päeval on ema kohustatud lapse isa juurde viima, kuigi lapse emal on lapsega selleks päevaks plaanid juba tehtud. Kui ema keeldub sellises olukorras lapsele isaga kohtumise korraldamisest, pöördub isa kohe lastekaitsetöötaja poole. Lapse isa viimane soov oli kohtuda lapsega kaks korda kuus ajavahemikul kella 15.00st kuni 18.00ni, kuid isa ei ole teada andnud, millistel kuupäevadel ta soovib lapsega kohtuda. Lapse ema hinnangul soovib laps isa rohkem näha ning igatseb tema järele. Taotletud suhtluskord vastab lapse huvidele ning tagab selle, et lapsel säilib isaga tihe side. Menetlusosaliste seisukohad Lapse isa seisukoht
14. Lapse isa vaidles kohtuistungil avaldusele vastu. Isa soovib lapsega suhelda, kuid ei ole nõus, et laps ööbib tema juures. Isa juures ööbimine tekitab lapsele stressi. Isa ja lapse suhted on väga lähedased ning isa oskab lapse eest hoolitseda. Isale sobiks selline suhtlemiskord, et laps on koos isaga igal nädalavahetusel ühe päeva ilma ööbimiseta. Laps ei taha isa juures magada ning seda ei ole vaja talle peale suruda. Lapse esindaja seisukoht
15. Lapsele määratud esindaja kohtus nii avaldaja kui ka lapse isaga. Lapse esindaja leidis, et lapse kohtumised isaga toimuvad ebaregulaarselt ning see ei vasta lapse huvidele. Mõlemad lapsevanemad on haritud ja tulevad eluga toime. Lapse esindaja tutvus lapse elutingimustega mõlema vanema elukohas ning leidis, et need on mõlema vanema juures head. Ema elab xxxxxxxxxx ning isa yyyyyyyy. Avaldajal on lisaks puudutatud isikule I ka x-aastane tütar. Lapse ema sõnul on lapsel head suhted lapse isapoolse vanaisaga. Laps on väike (sündis xxxx. aastal), kuid mäletab oma isa, ütles, et isa nimi on P. Isa töötab argipäeviti ning nädalavahetused on tal üldjuhul vabad. Isa ütles, et varem, kui laps oli 1–2-aastane, ööbis laps meeleldi isa juures. Lapse isal rohkem lapsi ei ole. Lapse esindaja leidis, et mõlemad vanemad hoolivad lapsest, kuid vanematel on erimeelsusi, mille tõttu laps jääb kannatajaks. Vanemate suhted on pingelised. Ema soovib, et temal ja lapsel 2 2-20-11821 oleks kindlustunne, et lapse isa suhtleb lapsega tingimusteta ning regulaarselt. Vanemal on kohustus ja õigus lapsega suhelda. Lapse esindaja hinnangul on vajalik selge arusaam, kas ja kuidas laps isaga suhtleb. Lapse esindaja toetab selles osas avaldaja avaldust. Vanemate avaldatu põhjal võiks laps kohtuda isaga nädalavahetustel. Lapse huvides on selge ja reaalselt täidetav suhtluskord. Lapse esindaja arvates võiks laps kohtuda isaga vähemalt üks kord nädalas ning alates
16. eluaastast ööbida isa juures vähemalt 2–3 ööd kuus. Eestkosteasutuse seisukoht
17. Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse talitusel oli esimene kokkupuude perega
18. juulil 2018, kui lapse isa pöördus lastekaitse poole murega, et ta ei saa lapsega suhelda. Lastekaitse spetsialist nõustas isa kokkuleppe sõlmimisel avaldajaga.
19. a juunis pöördus isa taas lastekaitse talituse poole murega, et ema ei võimalda isal lapsega suhelda.
20. jaanuaril 2020 kohtus linnaosa esindaja lapse isaga. Lapse isa selgitas, et vanematel on olnud omavahel palju erimeelsusi, mis oligi lahkumineku põhjuseks. Lastekaitsetöötaja pakkus vanematele välja ühise kohtumise, kuid lapse ema keeldus sellest ajapuuduse põhjendusega.
21. a märtsis suhtles lastekaitsetöötaja mõlema vanemaga. Ema selgitas, et koostööd isaga takistab see, et isa ei ole võimalik kätte saada ei telefoni ega e-kirja teel. Kui isa ise ootamatult välja ilmub, siis soovib ta kohe tunni aja jooksul lapsega kohtuda. Selline käitumine ei arvesta lapse igapäevaelu ja päevakavaga. Korduvalt on olnud olukordi, kus emal on lapsega plaanid juba tehtud, kui isa ootamatult helistab ning nõuab lapsega kohtumist. Sellisel viisil ei ole emal võimalik kuidagi isa soove arvestada. Lastekaitse töötaja andis vanematele psühholoogi kontaktid ning tegi ettepaneku perelepituse teenuse kasutamiseks. 5.
22. Linnaosa valitsuse esindaja tutvus
23. oktoobril 2020 isa elamistingimustega isa elukohas yyyyyyy. Isa elab kõigi mugavustega 3-toalises korteris, korter kuulub lapse isapoolsele vanaisale. Pärast lapse sündimist elas pere selles korteris koos, kuid pärast lahkuminekut kolis ema lapsega xxxxxxx. Isa vahetas hiljuti töökohta. Isa tuleb majanduslikult hästi toime. Korter on suure elutoa ja avatud köögiga, lapsel on olemas voodi ning mänguasjad. Korter on puhas. Isa selgituste kohaselt kohtus ta lapsega viimati kaks nädalat tagasi. Tavaliselt läheb isa lapsele järele ema elukohta ning jalutab lapsega xxxxxxx pargis yyyyyyy. Õhtul viib isa lapse ema juurde tagasi. Laps on isa juures ka lõunaund maganud. 5.
24. Linna esindaja kohtus samal päeval ka lapse emaga. Esindaja tuvastas, et ema elab oma vanematele kuuluvas korteris. Lisaks emale ja lapsele elab perega koos ka ema eelmisest kooselust sündinud tütar, kes õpib esimeses klassis. Ema töötab xxxxxxx. Korteris on neli magamistuba ja kaks vannituba. Lastel on eraldi toad. Korter on avar. Esindaja suhtles kodukülastuse ajal lapsega, kes oli rõõmsameelne ning suhtles aktiivselt. Laps tundis ennast ema kodus hästi ja turvaliselt. Ema näitas esindajale
25. a kohtumiste graafikut, milles olid ema märgitud kuupäevad lapse kohtumiste kohta isaga. Graafikust nähtus, et kaks kuni kolm kuud ei ole laps isa vahepeal näinud ning alates
26. jaanuarist kuni kodukülastuse päevani on laps isaga kohtunud vaid 13 korda. Laps on hakanud emalt küsima, millal isa tuleb ning laps soovib isaga koos olla. Ema sõnul ei takista ta lapse kohtumisi isaga ning soovib väga, et lapsel säiliks isaga side. Ema lisas, et usaldab isa vanemlikke oskusi. Linna esindaja soovitas vanematel perelepituses osaleda ning ema oli sellega nõus. 5.
27. Linna esindaja sõnul mõjub vanema ennustamatu käitumine lapsele tema enesehinnangut kahjustavalt ning ta kogeb seda hülgamise ning hoolimatusena. Lapse terve psüühika ja enesehinnangu jaoks on oluline saada regulaarne kinnitus, et vanem arvestab tema vajadustega. Lapsel on kujunenud tugev usaldus- ja kiindumussuhe mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on lapse igapäevaeluks vajalikud tingimused. Laps on vanuses, kus luuakse usaldussuhe mõlema vanemaga ning selleks on vajalik vanemapoolne etteennustatav 3 2-20-11821 käitumine. Lapse isa peab normaalseks, et laps on valmis reageerima paari tunni jooksul ning olema valmis isaga kohutma, kui ta pole isa pikemat aega näinud. Ema hinnangul on oluline arvestada ka tema võimalustega. Lapse parimates huvides on regulaarne suhtlemine lahuselava vanemaga. Linnaosa esindaja hinnangul on vanemad suutelised lapse ja isa kohtumised kokku leppima kasvõi kahe kuu kaupa. 5.
28. Linna esindaja tegi ettepaneku suhtluskorra reguleerimiseks järgmiselt: - laps elab esmaspäevast reedeni ema juures; laps veedab ühe nädalavahetuse emaga ja teise isaga; lapse viib ja toob ema juurest isa juurde ühel nädalavahetusel ema, teisel isa; laps kohtub isaga pärast lasteaiapäeva ema ja isa vahel eelnevalt kokkulepitud päevadel; isal on kohustus ja õigus suhelda lapse lasteaiaga; emadepäeva veedab laps emaga, isadepäeva isaga; jõulude ja aastavahetuse veetmise lepivad vanemad igal aastal eraldi kokku; vanemad osalevad perelepituses; isa esitab emale ühe kuu kaupa graafiku, millal ta soovib lapsega järgmisel kuul kohtuda; isa osaleb ja tunneb regulaarselt huvi lapse tegemiste vastu ning ei kao lapse elust. Ärakuulamine
30. novembri
31. a istungil kuulas maakohus ära avaldaja, lapse isa ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja. Lapse isa selgitas, et ei soovi last enda juurde ööbima võtta ning talle sobib lapsega kohtuda iga nädal ilma ööbimiseta, kuna ta ei saa lapse magama panemisega hakkama ja see on talle väsitav. Laps on sellises vanuses, kus ta tahab rohkem emaga koos olla. Lapse isale jäi arusaamatuks, miks on vajalik suhtluskorra määramine ning miks peab tema stressis lapsega tegelema. Isa ei mõistnud, kuidas seob lapse isa juures ööbimine last isaga ning miks peab kohus otsustama, et isa peab lapse enda juurde võtma. Avaldaja selgitas, et laps räägib isast väga palju ja soovib isaga koos olla, kuid isa teatab lapsega kohtumise soovist väga lühikese etteteatamisajaga. Vanemad kolisid lahku, kui laps oli kahevõi kolmekuune. Selles vanuses oli laps isaga 2–3 nädalavahetusel kuus, laupäevast pühapäevani. Nii oli see
32. a detsembrini. Siis kasvas laps suuremaks ning avaldaja pidi lapse isaga kokkuleppeid sõlmima, aga isa ei täitnud neid. Praegu toimib suhtlemine hästi, viimati ööbis laps isa juures
33. a augusti lõpus, kuid enne seda ei olnud laps terve suve isaga suhelnud. Lapse esindaja tegi ettepaneku, et laps võiks isaga kohtuda vähemalt korra nädalas, sest kui laps näeb isa harvemini, siis on isa ja lapse vahel suurem distants. Kohtumised võiksid olla kindlal päeval, alguses ilma ööbimiseta ning hiljem ööbimisega üks kord kuus. Selline suhtluskord võib olla ajutine. Ööbimise osas tuleks arvestada sellega, et praegu on see isale stressirohke ning seega võiks ööbimine toimuda kord kuus. MAAKOHTU MÄÄRUS
34. Harju Maakohus rahuldas
35. detsembri
36. a määrusega avaldaja avalduse suhtluskorra määramiseks. Maakohus määras järgmise suhtluskorra: 4 2-20-11821 laps viibib isa juures iga paaritu nädala nädalavahetusel alates reedel kella 18.00st kuni pühapäeval kella 18.00ni; isa võtab lapse reedel lasteaiast ning toob pühapäeval lapse ema ja lapse elukohta. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ning muud menetluskulud poolte endi kanda. 7.
37. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub asjas kogutud tõenditest, et laps on kiindunud mõlemasse vanemasse. Lapsel on mõlema vanema elukohas head tingimused ning mõlemad vanemad hoolivad lapsest ja saavad majanduslikult hästi hakkama. Isa ei ole
38. aastal lapsega regulaarselt suhelnud ning
39. aasta suvel oli 3-kuuline periood, kus laps ei kohtunud isaga üldse. 7.
40. Maakohtu hinnangul on kindel suhtlemise kord lapse ja vanemate huvides. Kindla suhtlemisgraafiku korral teab laps, millal oodata kohtumist isaga ning vanemad saavad oma aega paremini planeerida. Lapse ema soovis suhtluskorda, mille kohaselt laps kohtub isaga üle nädala nädalavahetustel. Selline suhtlemise graafik on kohtupraktikas tavapärane ning võiks olla praegusel juhul lapse huvides. Kuna laps ja isa on lähdased, hakkavad tõenäoliselt toimuma ka graafikuvälised kohtumised. Lapsele kindluse tagamiseks on siiski vajalik suhtlemise minimaalne reguleerimine ning vanemad võivad alati leppida kokku täiendavaid kohtumisi. 7.
41. Maakohtu hinnangul ei ole isa põhjendus, et laps nutab tema juures magama jäämisel, põhjus isa ja lapse suhtlemise piiramiseks. Isa on last sünnist peale kasvatanud ning olnud lapsega koos omaette ilma ema juuresolekuta. Laps on viibinud isa kodus ning isa on last ka magama pannud. Vanemate kooselu lõppes
42. a juunis ning
43. a lõpuni, s.o poolteist aastat oli laps isa juures 2–3 nädalavahetusel kuus koos ööbimisega. Sealt edasi tekkisid isal raskused lapse magamapanemisega. See, et isal on praegu raskusi lapse magamapanemisega, ei ole põhjus, miks laps ei peaks isa juures ööbima. Ainult isa juures ööbimisel õpib isa last magama panema. Laps õpib magama jääma ilma ema juuresolekuta, kui isa peab teda magama panema piisavalt tihti. Tihe koosviibimine isaga, eriti kui laps on unine, suurendab lapse turvatunnet, kui ta on koos isaga. Laps vajab isaga suhtlemist ning teadmist, millal ta isa järgmine kord näeb. MÄÄRUSKAEBUS
44. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
45. detsembri
46. a määruse tühistada ning saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palus isa jätta avaldaja kanda. Isa hinnangul ei ole maakohtu määratud suhtluskord täidetav. Tegemist on formaalse määrusega, mille tegemisel ei arvestatud, et lapsel on probleemid isa juures magamajäämisega. Maakohtu määratud suhtluskord ei vasta lapse huvidele. Lapse magamajäämise probleemi ei saa käsitada vanema lapsega toimetuleku õppimise vormina. Maakohus ei ole arvestanud suhtlemiskorra määramisel seda, et isal ei ole lapsega suhtlemise ning hakkama saamisega probleeme. Ei ole välistatud, et isa juures lapse magamapanemise probleem on ajutise iseloomuga. Kuid lapse kohustuslik ööbimine isa juures on agressiivsus lapse vastu. Last ei tohi praeguses vanuses sundida magama jääma talle harjumatus keskkonnas. Maakohus ei ole seda asjaolu asja menetlemisel arvestanud ning on seetõttu lahendanud asja valesti ning sellega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohtu määratud suhtlemiskord on puudulik ka selles osas, et selles ei ole reguleeritud, kuidas laps suhtleb isaga argipäeviti, puhkuse ja sünnipäevade ajal. MENETLUSE EDASINE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 5 2-20-11821
47. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja hinnangul on isa keeldumine lapse enda juurde ööbima võtmisest seotud lapse isa enda mugavusega. Isa ei soovi jonniva lapsega tegelda. Laps ei ole emale vastu hakanud, kui avaldaja on selgitanud, et laps läheb isa juurde ning ka ööbib seal. Laps ei ole isa juurest tagasi tulles olnud häiritud seisundis, vaid räägib tagasi tulles rõõmuga, kuidas ta isa juures aega veetis. Avaldaja ei nõustu määruskaebuses väidetuga, et maakohus ei reguleerinud suhtlemise korda piisavalt täpselt. Määruses on täpselt kirjas, millistel päevadel ning millise kellaajal isa lapsele järele tuleb ning millal isa lapse tagasi koju viib. Ärakuulamisel ei täpsustanud isa, millist suhtluskorda ta soovib ning seetõttu lahendas maakohus asja avaldaja taotlusest lähtudes.
48. Lapse esindaja hinnagul vajab laps stabiilset ning turvalist elukorraldust. Kolmeaastased lapsed vajavad etteaimatavust, järjepidevust ning rutiini. Ööbimised ei ole selles vanuses nii kriitilised kui regulaarsed kohtumised lapsega. Laps võiks kohtuda isaga vähemalt korra nädalas ning alates
49. eluaastast ööbida isa juures vähemalt 2–3 ööd kuus.
50. Linna esindaja suhtles enne määruskaebusele seisukoha esitamist uuesti mõlema vanemaga. Lapse isa oli jätkuvalt arvamusel, et laps ei ole valmis tema juures ööbima. Lapse ema jäi oma varasema seisukoha juurde, et lapse huvides on regulaarne suhtlemine isaga. Linna esindaja leidis, et kuna laps on sellises arengufaasis, kus ta avaldab protesti ja soovib iseseisvuda, siis on loomulik, et lapsel on jonnihood, kuid mõlemad vanemad peavad last sellisel kasvuperioodil toetama, et luua lapsega hea ja turvaline suhe. Laps vajab isa tuge ja juhendamist ning isa peab mõistma lapse arenguvajadusi. Linna esindaja määruskaebust ei toeta, kuna see ei lähtu lapse huvidest.
51. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
52. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
53. detsembri
54. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning isa määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
55. Ärakuulamise protokollist nähtuvalt arutas maakohus vanematega erinevaid võimalusi suhtluskorra määramiseks, samuti kompromissi võimalust ööbimise osas, kuid isa jäi selle juurde, et ei soovi, et laps tema juures ööbiks (tl 50 pöördel). Isa selgitas, et tema ei näe vajadust suhtluskorra järele ning vanemad võiksid suhtluskorras jooksvalt kokku leppida. Isa põhjendas vastuseisu ööbimisega suhtluskorrale sellega, et ta ei saa lapse magamapanemisega hakkama ning seetõttu ei ole ööbimisega suhtlusgraafik lapse huvides. Samas on isa määruskaebuses esile toonud, et tal ei ole probleeme lapsega suhtlemisega, ta ei ole lapsega kohtumiste vastu ning on nõus kasvatama last emaga võrdselt (tl 65 pöördel). Kolleegiumi hinnangul on isa esiletoodud väited vastuolulised. Enda väitel on isa lapsega lähedane ning soovib tema kasvatamises võrdselt emaga osaleda, kuid samal ajal ei soovi isa lapsega tegelda keerulisemates olukordades, leides, et tema ei soovi stressis last enda juurde võtta (tl 49). Ühtlasi leiab isa määruskaebuses, et probleem lapse magamapanemisega võib olla ajutine.
56. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 123 lg 1 6 2-20-11821 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus praeguses asjas suhtluskorra määramisel lähtunud lapse huvidest ning õigusest suhelda isiklikult mõlema vanemaga. Maakohus on määruses põhjendanud, miks on kindel ja regulaarne suhtluskord lapse huvides ning tagab lapsele turvalise ja usaldusliku suhte mõlema vanemaga. Praeguses asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et isaga koos olemine avaldaks lapsele kuidagi negatiivset mõju. Kodukülastuse ajal oli laps heatujuline ning rõõmsameelne (tl 35). Avaldaja sõnul tunneb laps isa vastu huvi ja soovib teda väga näha (tl 35). Lapse vanust arvestades ei ole suhtluskorra määramisel põhjendatud lähtuda lapse arvamusest või protestist. Laps on sellises vanuses, kus talle on vaja seada piire ning teda toetada ja rahustada, kui ta oma vastuhakku väljendab. Kui laps on isa juurest tulles rõõmus ja rahulolev, siis ei ole põhjust eeldada, et isa juures viibimine ja ööbimine võib last kahjustada. Lapses võib segadust tekitada hoopis see, kui ta ei tea, millal ta isa juurde minna saab ning kui kauaks ta sinna jääb. Kui lapsele on isaga kohtumiste ajad teada, need on regulaarsed ja toimuvad piisavalt tihti, harjub laps ka isaga koos olles kindla rutiini ja igapäevaste tegevustega, milleks on muu hulgas ka magamaminek. Regulaarne suhtluskord toetab lapse arengut paremini ka keerulisemal kasvuperioodil ning on lapse huvides. Maakohus on suhtluskorra määramisel õigesti lähtunud menetluses esiletoodud asjaolust, et laps on isaga tihedalt suhelnud alates imikueast ning on isaga lähedane. Seega ei tohiks seda lähedust vähendada ka praeguses vanuses, kus lapsel on jonnihood, vaid pigem teha kõik selleks, et isa ja lapse vahel säiliks tihe side. Kolleegium nõustub seejuures avaldajaga, kes on just seda asjaolu silmas pidades avalduse esitanud. Kasvuraskuste ületamine vanema abiga annab lapsele turvatunde ja tekitab usalduse ka lahuselava vanema vastu. Kui isa praegu loobub üksnes lapse magamapanemise raskuste tõttu tihedast kontaktist lapsega, siis hiljem on hea suhte taastamine ning koostöö tegemine lapsega keerukam. Isal tuleb mõista, et kui ta soovib oma sidet lapsega säilitada, siis peaks ta olema lapse jaoks olemas ja kohal ka lapse arengu keerulisematel etappidel, mitte jätma nendega toimetulekut ainult ema õlule. Eelnevaid asjaolusid arvestades jätab kolleegium isa määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutamata.
57. Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus on suhtluskorra määramise lahendanud puudulikult, kuna see ei ole piisavalt detailne, leiab kolleegium, et maakohus tugines asja lahendamisel avaldaja taotlusele ning poolte ärakuulamisel väljendatud seisukohtadele. Kuna isa ei pakkunud menetluses välja ühtegi temale sobivat varianti lapsega regulaarse suhtlemise tagamiseks, vaid leidis, et see võiks jääda reguleerimata, siis ei saanud maakohus isa soove lahendi tegemisel arvestada ning lahendas vaidluse ema avalduse alusel. Ka määruskaebuses ei ole isa esile toonud, milline võiks olla lapsega suhtlemise graafik, peale selle, et ta ei soovi, et laps tema juures ööbiks, siis ei saa ka ringkonnakohus asja maakohtust erinevalt lahendada. Maakohus ei määranud detailset suhtluskorda, mis reguleeriks lapse kohtumisi isaga erinevatel perioodidel (suvel, pühade ja sünnipäevade ajal), kuna avaldaja seda ei soovinud ning ka ärakuulamisel jäid mõlemad pooled selle juurde, et täpsemad kokkulepped teevad vanemad omavahel ilma kohtu sekkumiseta. Seetõttu ei saanud maakohus täpsemat suhtluskorda määrata ning maakohtu määruse tühistamine selle etteheite tõttu ei ole põhjendatud. Menetluskulud
58. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et 7 2-20-11821 menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuste menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 8