Obsah (9)

§187§ 438§ 163§ 174§ 175§ 133§ 172§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-128086 Tsiviilasi Renovum OÜ h

§187lg 6).

2 Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Renovum OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse A. B.i (kostja) vastu põhivõlgnevuse, intresside, lepingu hooldustasu ja viivise väljamõistmiseks. Hagi aluseks on Ü OÜ ja A. B.i vahel 22.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja 11.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 14.01.2021 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse 22.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 57,08 euro, intressi 2,81 euro, lepingu hooldustasu 2,50 euro ja viivise 3,46 euro osas ning mõistab kostjalt välja viivise alates 25.11.2020 kuni põhinõude 57,08 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 11,86 eurot ning viivise alates 25.11.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 35% aastas. Kohus rahuldab hagiavalduse 11.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 1 884,42 euro, intressi 237,75 euro, lepingu hooldustasu 21,17 euro ja viivise 68,37 euro osas ning mõistab kostjalt välja viivise alates 25.11.2020 kuni põhinõude 1 884,42 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 259,53 eurot ning viivise alates 25.11.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 38% aastas. 2.
3. Hageja nõuab kostjalt 22.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 22.02.2020 kuni 24.11.2020 eest summas 15,32 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 35%. Hageja nõuab kostjalt 11.12.2019 sõlmitud laenulepingust Y191210049 tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 12.03.2020 kuni 24.11.2020 eest summas 327,90 eurot. 2.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 3 2.

1. Kohus on seisukohal, et nii laenulepingu nr xxxx kui ka laenulepingu nr xxxx üldtingimuste punkt 3.7, mille kohaselt, viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär ja viivise aasta- ja päevamääraks on lepingu põhitingimustes ettenähtud intressi aasta- ja päevamäär, on tühised. Laenulepingu nr xxxx põhitingimustes on kokkulepitud intressimääraks 35% aastas ja 0,097% päevas ning laenulepingu nr xxxx põhitingimustes on kokkulepitud intressimääraks 38% aastas ja 0,106% päevas. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras (vastavalt 35% aastas ja 38% aastas) kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõuded mõlema laenulepingu osas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab Ü OÜ ja A. B.i vahel 22.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt perioodi 22.02.2020 kuni 24.11.2020 eest viivist järgnevalt: Võlaperiood % aastas 22.02.2020 – 30.06.2020 01.07.2020 - 24.11.2020 Kokku 8 8 % päevas Summa päevas 0.021858 0,012477 0.021858 0,012477 Perioodis päevi 130 147 Perioodi summa 1,62201 1,834119 3,46 Kohus arvestab Ü OÜ ja A. B.i vahel 11.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt perioodi 12.03.2020 kuni 24.11.2020 eest viivist järgnevalt: Võlaperiood 12.03.2020 - 18.06.2020 12.04.2020 - 18.06.2020 12.05.2020 - 18.06.2020 12.06.2020 - 18.06.2020 19.06.2020 - 24.11.2020 Kokku Võlgnevuse summa 60,55 62,47 64,45 66,49 1884,42 % aastas 8 8 8 8 8 % päevas 0.021858 0.021858 0,021858 0,021858 0,021858 Perioodis päevi 99 68 38 7 159 Perioodi summa 1,310265 0,92854 0,535306 0,101731 65,491305 68,37 2.
2. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist 22.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt alates 25.11.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 35% aastas ning 11.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt alates 25.11.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 38% aastas. Kohus on eelnevalt leidnud, et kokkulepitud viivisemäär laenulepingust nr xxxx tulenevalt 35% aastas ja laenulepingust nr xxxx tulenevalt 38% aastas on tühised. Põhjendatud ei ole välja mõista viivis alates 25.11.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgsetes määrades (vastavalt 35% aastas ja 38% aastas). Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 24.11.2020 kuni mõlema laenulepingu järgse põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 89 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku laenulepingust nr xxxx tulenevalt 77,71 eurot (põhinõue 57,08 eurot + intress 2,81 eurot + lepingu hooldustasu 2,50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 15,32 eurot) ja laenulepingust nr xxxx tulenevalt 2 471,24 eurot (põhinõue 1 884,42 eurot + intress 237,75 eurot + lepingu hooldustasu 21,17 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 327,90 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude laenulepingust nr xxxx tulenevalt summas 65,85 eurot (põhinõue 57,08 eurot + intress 2,81 eurot + lepingu hooldustasu 2,50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 3,46 eurot) ja laenulepingust nr xxxx tulenevalt summas 2 211,71 eurot (põhinõue 1 884,42 eurot + intress 237,75 eurot + lepingu hooldustasu 21,17 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 68,37 eurot). Kohus jätab

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskuludest 89% kostja kanda ja 11% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 11% ulatuses hageja kanda ja 89% ulatuses kostja enda kanda. 4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 3 228,48 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 3 500 eurot tasuda riigilõiv summas 300 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Lisaks riigilõivule on hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja kohtukuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulu summas 720 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Hageja kinnitab, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohtu hinnangul on

§ 172

lg 9 ja § 484² kohaselt põhjendatud menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu 480 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis, kokku 6 tundi (120 x 6 =720). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu kokku 480 eurot. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kliendiga vestluseks, asjaolude selgitamiseks, Riigikohtu praktikaga tutvumiseks, tõendite kogumiseks, nendega tutvumiseks, analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks tuleb lugeda kokku 4 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 800 eurot (300 + 20 + 480). 5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 5 6. Kuivõrd kohus jätab 89% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 712 eurot (800 x 89% = 712). 7. Hageja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6