Obsah (7)

§ 663§ 657§ 457§ 442§ 171§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 23. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-10813 Tsiviilasi D

) § 187 lg 6). ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Digipost OÜ (avaldaja; võlgnik) esitas
2. juulil 2020 Viru Maakohtule kaebuse täiteasjas nr 158/2019/645 kohtutäitur Raigo Pärsi (täitur)
3. juuli
4. a otsusele, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus
5. juuni
6. a sunniraha määramise otsuse tühistamise ja täitemenetluse seaduslikkuse vaidlustamise osas. Avaldaja palub menetluskulud jätta Complexis OÜ (sissenõudja) kanda. Kaebuse asjaolude kohaselt jõustus täitedokumendiks olev Viru Maakohtu
7. aprilli
8. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-15649
9. mail
10. Otsus täideti samal päeval, st kaks artiklit kustutati ja kolm artiklit muudeti. Sissenõudja esitas täitmisavalduse järgmisel päeval, s.o
11. mail
12. Kui kohtumenetluses oli sissenõudja kontaktideks märgitud info@complexis.ee ja esindaja aadressiks marek@sauber.ee, siis täitemenetluse avaldus esitati aadressilt info@proweb.ee. Domeeni complexis.ee omanik on Internetikaubamajad OÜ, domeeni sauber.ee omanik on Proweb OÜ ja domeeni proweb.ee omanik on Proweb OÜ. Ükski neist aadressidest ei ole sissenõudja registrikaardi järgne aadress, milleks
13. a juuni seisuga info@kvpluss.ee. Järelikult suhtlesid maakohus ja täitur erinevate äriühingutega, sest domeen complexis.ee on registreeritud Internetikaubamajad OÜ poolt ja sauber.ee ning proweb.ee on registreeritud Proweb OÜ poolt. Eelmärgitule tuginedes taotles võlgnik täitemenetluse ebaseaduslikuks tunnistamist. Täitmisavaldus esitati e-maililt, mis ei ole ametlikult sissenõudja aadress ega kuulu ka sellele firmale. Täituri
14. juuni
15. a sunniraha määramise otsus on ebaseaduslik. Sunniraha on määratud nende artiklite kustutamata jätmise eest, mille osas jäi hagi rahuldamata. Artikli "Marek Sauberi laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta" osas jäi hagi rahuldamata. Kohtuotsus täideti selle jõustumise päeval. 2 Avaldaja esitas
16. oktoobril 2020 taotluse nõuda täiturilt välja tõendid kirjavahetusest menetluse algatajaga; küsida täiturilt selgitust, kuidas seostub täitemenetluse jätkumise ja sunniraha määramisega artikkel, mille kohta jäeti hagi rahuldamata.
17. Täitur vaidles kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Võlgnik ei ole täitnud temale pandud kohustust, mis tuleneb Viru Maakohtu
18. aprilli
19. a otsusest tsiviilasjas nr 2-18-
20. Kohtuotsuses toodud pealkirjade, tekstide ehk sisu muutmine ei ole avaldatud artiklite kustutamine. Täitmisavalduses on sissenõudjaks märgitud Complexis OÜ. Täitmisavalduse on digitaalselt allkirjastanud ja täitmiseks esitanud sissenõudja esindaja Marek Sauber. Asjaolu, et täitmisavaldus on saadetud kohtutäituri e-postile teiselt e-postiaadressilt kui marek@sauber.ee ei muuda täitmisele esitatud avaldust kehtetuks. Täitemenetluse alustamise eeldused olid täidetud.
21. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Täitedokumendiks olev kohtuotsus jõustus
22. mail 2019 ja kuna avaldaja ei olnud kohtuotsust selleks ajaks täitnud, andis sissenõudja asja edasi täiturile menetlemiseks. Avaldaja ei täitnud kohtuotsust. Sissenõudja eelistab suhelda täituriga oma teise meiliaadressi kaudu: info@proweb.ee, kuna on põhjust kahelda, et algselt suhtlemiseks kasutatud meiliaadressi info@complexis.ee kaudu saadetud kirjad ei jõua täiturile korrektselt kohale. MAAKOHTU MÄÄRUS
23. Viru Maakohus jättis
24. novembri
25. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata, samuti jättis kohus rahuldamata avaldaja
26. oktoobril
27. a menetlusdokumendis esitatud taotlused. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja märkis, et puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad. Vaidlust ei ole selles, et Viru Maakohtu
28. aprilli
29. a otsus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1). Täitmisavaldus esitati
30. mail
31. Täitmisavalduse on digitaalselt allkirjastanud Marek Sauber, kes on Complexis OÜ juhatuse liige.
32. mail 2019 on avatud täiteasi nr 158/2019/
33. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud samal päeval, s.o
34. mail
35. Eelmärgitu põhjal leidis kohus, et täitur algatas õigesti täitemenetluse. Sissenõudja seadusliku esindaja Mark Sauberi esindusõigus oli kontrollitav äriregistrist ning asjaolu, et täitmisavaldus esitati e-posti aadressilt info@proweb.ee, ei muuda täitemenetluse algatamist ebaseaduslikuks. Seadus ei keela menetlusosalisel või täitemenetluse osalisel kasutada kohtuga või kohtutäituriga suhtlemisel mõnda muud kasutatavat ja kehtivat e-posti aadressi. Võimalikul domeeni ümberregistreerimisel ei ole kaebuse läbivaatamisel tähtsust. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille järgi kontrollib täitur üksnes täitmiseks esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele. Formaalselt nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud 3 algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida materiaalõiguslikke asjaolusid ega hinnata täitedokumendi sisu. Täitmisteates on hoiatatud, et kui täitedokumenti ei täideta (vastavat toimingut tähtajaks ei tehta), võib määrata sunniraha. Sunniraha suuruseks on määratud 400 eurot.
36. juunil 2020 saadetud e-kirjas andis täitur võlgnikule täiendava tähtaja
37. juunini 2020, et kustutada kõik artiklid, alamartiklid ja viited, mis on välja toodud kohtuotsuse (täitedokumendi) resolutsiooni p-des 2 ja
38. Samuti selgitas täitur, et pealkirjade ja tekstide osade kustutamine tähendab seda, et nad ei saa olla enam kättesaadavad. Pealkirjade, tekstide ja sisu muutmine ei ole kustutamine. Täitur saatis uuesti võlgnikule e-kirja
39. juunil 2020, milles hoiatas, et määrab sunniraha 400 eurot.
40. juunil 2020 tegi täitur sunniraha määramise otsuse, mille edastas samal päeval võlgnikule. Sunniraha määramise otsusest nähtub mh, et kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 nimetatud kohustused ei ole
41. juuni 2020 seisuga täidetud. Seega ei ole avaldaja 12 kuu jooksul kohtuotsust täitnud. Avaldaja esitas viidatud otsuse peale kaebuse täiturile, mille täitur lahendas
42. juuli
43. a otsusega. Täituri
44. juuli 2020 otsusest nähtub, et täitur ei nõustu avaldaja seisukohtadega. Viru Maakohtu
45. aprilli
46. a otsuse resolutsioonis tsiviilasjas nr 2-18-15649 on selgelt kirjas, millised on avaldaja kohustused, s.o konkreetsete artiklite, pealkirjade, lisatud tekstide kustutamine. Kõik need tekstid on Google’i otsingumootori kaudu leitavad ja kõigile kättesaadavad. Kaebuse esitaja on küll muutnud pealkirju, aga see ei tee olematuks tekstide sisu, mis peaksid vastavalt kohtuotsusele olema samuti kustutatud. Avaldajale on korduvalt juhitud tähelepanu, et otsus ei ole täidetud. Avaldajat on täitmisteates hoiatatud, et kohustuse mittetäitmisel võib kohtutäitur rakendada sunniraha. Tulenevalt eelnevast koostas täitur sunniraha määramise otsuse, millega määrati tasumiseks 400 eurot ja anti avaldajale veelkord tähtaeg kohtuotsuse täitmiseks ehk otsuses nimetatud pealkirjade, tekstide, artiklite kustutamiseks. Tänaseni on otsus korrektselt täitmata. Kohtutäituri õigus määrata avaldajale sunniraha tuleneb TMS §-dest 183 ja
47. Sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida TMS §-des 183 ja § 26¹ sätestatud sunniraha kohaldamise eeldusi. Õige ei ole avaldaja väide, et sunniraha on määratud artikli eest, mille osas on jäetud hagi rahuldamata. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, et mingite artiklite osas oleks hageja (sissenõudja) nõue jäetud rahuldamata. Käesolevas asjas kontrollib kohus üksnes seda, kas sunniraha määramine täituri poolt on olnud õiguspärane. Täitur on määranud sunniraha õiguspäraselt ning täituri otsuste tühistamiseks alust ei ole. Eeltoodud põhjendustel jättis maakohus kaebuse rahuldamata. Avaldaja on
48. oktoobri 2020 menetlusdokumendis esitanud taotluse dokumentide väljanõudmiseks selleks, et veenduda täitedokumendi, s.o kohtuotsuse seaduslikus aluses ja sellest tulenevas täitemenetluses. Kuivõrd jõustunud kohtulahend on täitmiseks kohustuslik, ning kohtutäitur ega täituri tegevuse peale esitatud kaebust läbivaatav kohus ei saa hinnata 4 jõustunud kohtulahendi põhjendatust, ei pidanud maakohus avaldaja nimetatud taotlust põhjendatuks ja jättis selle rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
49. Avaldaja palub
50. novembril 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaebus rahuldada. Avaldaja palub mõista sissenõudjalt välja menetluskulud 65 eurot. Määruskaebuse kohaselt ei teinud maakohus selgeks sunniraha määramise põhjust. Kohtule esitati täituri kiri sunniraha määramise otsusega. Täituri kiri ei ole otsusest tulenev, sest selliste pealkirjadega artikleid hageja ei vaidlustanud. Kohtuotsus on täidetud. Avaldaja rõhutab, et kohtuotsus on tehtud artikli sisu ehk laimu eemaldamiseks, mitte konkreetse artikli või pealkirja eemaldamiseks. Eemaldamise nõue kehtib artikli sisule, kuna kohus leidis, et just artikli sisu on ebatõene. Täitur ja kohus on valesti järeldanud, et sunniraha määramist saab põhjendada artikli "Marek Sauber´i laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta" eemaldamata jätmise eest. Täitur ei selgitanud otsuses ega kohtuistungil sunniraha suurust 400 eurot, mis on poole suurem kui väikseim võimalik summa. Kokkuvõttes määrati sunniraha mitte kohtuotsuse resolutsioonis toodud artiklite osalise kustutamise (muutmise) või täieliku kustutamise eest, vaid selliste tekstide eest, mida hagis ei vaidlustatud või mille kohta hagi jäeti rahuldamata. Nii täitur kui kohus on artiklite täieliku või osalise kustutamise (muutmise) kontrollimiseks kasutanud google.com otsingut, aga see ei ole õiguspärane viis kontrollida otsuse täitmist. Määrusest ei ilmne, et kohus oleks külastanud eta.ee lehte täitemenetluse jooksul (kuupäev) ja leidnud resolutsiooni täitmata jätmise.
51. Täitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub täitur jätta menetlusosaliste enda kanda. Avaldaja leiab ekslikult, et ta on kohtuotsuse täitnud ja sunniraha on määratud alusetult. Avaldaja tunnistas ise
52. oktoobri
53. a kohtuistungil, et osad artiklid on kustutatud ja osad muudetud. Avaldaja ei olnud kõiki artikleid kustutanud. Täitur lähtus sunniraha määramisel mh sellest, et sunniraha määratakse ettevõtjale. Sunniraha määramisel füüsilisele isikule võinuks täitur kaaluda ka väiksemat summat. Täitemenetlus on kestnud juba rohkem kui 18 kuud.
54. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Täitur on sunniraha määramise põhjuse võlgnikule selgelt välja toonud. Kohus on võlgnikule selgitanud, et avaldajal on võimalik esitada eraldiseisev hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kui tal esineb vastuväiteid antud asjaga seoses, aga seda ei saa taotleda kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise raames. 5
55. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

10. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud, maakohus ei ole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.

1. Valdavas osas kordab avaldaja määruskaebuses oma varasemas menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Maakohus on avaldaja väiteid vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega käsitletud, mistõttu ringkonnakohus ei pea vajalikuks neile veelkord vastata. 10.
2. Ekslik on avaldaja seisukoht, et maakohus ei teinud kindlaks sunniraha määramise põhjust. Maakohus tuvastas määruses, et kuna avaldaja ei täitnud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul kohustust, mis tulenes Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a otsuse resolutsiooni p-dest 2 ja 3, määrati avaldajale sunniraha põhjendatult. Maakohus tuvastas, et täitur andis avaldajale korduvalt võimalusi kohtuotsuse täitmiseks, kuid avaldaja ei täitnud oma kohustust vaidlusalused artiklid kustutada. Sunniraha määramise ajal oli avaldaja jätnud kohustuse enam kui 12 kuu jooksul täitmata. Täitur on sunniraha määranud TMS § 183 ja § 261 alusel. TMS §-s 183 on sätestatud, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras. 10.
5. Sarnaselt maakohtuga ei nõustu ringkonnakohus avaldaja seisukohaga selles, et sunniraha määrati nende artiklite kustutamata jätmise eest, milliste osas jäi hagi tsiviilasjas nr 2-18-15649 rahuldamata. Viru Maakohtu
6. aprilli
7. a otsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 kohustati kostjat Digipost OÜ-d kustutama veebileheküljel www.eta.ee avaldatud artiklite "Marek Sauber (Webshopper.ee) laimas kliendi petturiks", "Marek Sauber laimas petturiks Omniva" ja "Marek Sauber laimas petturiks Tarbijakaitseameti" pealkirjad ja kogu kostja lisatud tekstide osad; kohustada kostjat täielikult kustutama veebileheküljel www.eta.ee avaldatud artiklid "Ärikataloog b24.ee valetab 100 korda" ja "Disaini kopeerinud Proweb OÜ laim hävitas Billion OÜ". 6 Täituri
8. juuni
9. a sunniraha määramise otsuses (I kd, tl 177) on nõude sisu sõnastatud täpselt selliselt, nagu Viru Maakohtu
10. aprilli
11. a otsuse resolutsioonis. Avaldaja väide, et sunniraha on määratud artiklite eest, mis osas jäi hagi rahuldamata või mida ei vaidlustatud, ei ole tõene. 10.
12. Avaldaja leiab määruskaebuses, et kohtuotsus kohustab artikli sisu ehk laimu eemaldama, kuid ei kohusta konkreetset artiklit või pealkirja eemaldama. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja vastava seisukohaga.

§ 457lg 1 kohaselt on menetlusosalistele siduv kohtuotsuse resolutsioon.

Ka täitur saab täita kohtulahendi resolutsiooni. Seetõttu peab otsuse resolutsioon

§ 442

lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Viru Maakohtu

1. aprilli 2019.a otsuse resolutsioonist tuleneb selgelt, et eemaldada tuleb kõik vaidlusaluste artiklite pealkirjad ja artiklite kostja lisatud tekstide osad. Avaldaja viited tsiviilasjas nr 2-18-15649 tehtud otsuse põhjendustele ei ole eelmärgitut arvestades asjakohased. 10.
2. Avaldaja heidab määruskaebuses ette, et täitur ei ole otsuses ega kohtumenetluses selgitanud määratud sunniraha suurust. TMS § 261 lg 4 esimese lause kohaselt märgitakse sunniraha rakendamise hoiatuses ettenähtud sunniraha summana. Sunniraha suurus on TMS § 261 lg 4 teise lause kohaselt esmakordsel määramisel mitte väiksem kui 192 eurot ja mitte suurem kui 767 eurot. Korduval sunniraha määramisel ei või see olla suurem kui 1917 eurot. Sunniraha suuruse üle otsustamine ülalmärgitud piirides on kohtutäituri kaalutlusotsus. Sellist otsust peab täitur põhjendama sunniraha määramisel või hiljemalt sunniraha määramise otsuse peale esitatud kaebuse (TMS § 217 lg 1) läbivaatamisel. Samas, kuna seadusest tulenevad kaalutlusõiguse piirid on kitsad, ei ole selline põhjendamiskohustus ulatuslik. Sunniraha peab olema piisavalt suur, et motiveerida võlgnikku kohustust täitma. Samas ei tohi see olla kõiki asjaolusid, sh sissenõudja huve, arvestades võlgnikku ebaproportsionaalselt koormav. Käesoleval juhul on täitur
3. juuli
4. a otsuses (I kd, tl-d 177–180) esitanud piisavad põhjendused sunniraha suuruse kohta. Otsusest nähtuvalt on täitur lähtunud eelkõige sellest, et varasemad läbirääkimised ja tegevused ei ole andnud tulemust ning täitedokument on 12 kuu jooksul jäänud täitmata. Määruskaebuse väited ei anna alust arvata, et täitur oleks ületanud sellega diskretsiooni piire. Täituri poolt määratud 400 euro suurune sunniraha on kooskõlas TMS § 261 lg 4 teises lauses sätestatuga. Seadusest ega senisest kohtupraktikast ei tulene, et sunniraha esmakordsel määramisel tuleb see määrata väikseimas võimalikus summas. 10.
5. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud, et kuna avaldaja ei täitnud kohtuotsusest tulenevat kohustust eemaldada vaidlusaluste artiklite pealkirjad ja sisu, siis oli täitur õigustatud määrama avaldajale sunniraha. Sunniraha määramine ja selle suurus on õiguspärane ning avaldaja määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks kaebuse rahuldamiseks. 7
6. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

§ 171

lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg-st 31 tuleneb, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad menetlusosalistel menetluskulud, mille rahaline suurus tuleks

§ 174lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi kindlaks määrata.

Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 12. Ringkonnakohus märgib, et avaldajal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse peale riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg-st 15 tulenevalt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu samas suuruses. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Indrek Parrest 8