1-18-7686/93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-7686 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Aivar Jürimäe tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aivar Jürimäe (isikukood 35806126515) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja Aivar Jürimäe määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas Aivar Jürimäed 30.11.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7686 KarS § 121 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ja KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel määras kohus, et Aivar Jürimäel kuulub kohe ärakandmisele 2 kuud vangistust ning 2 aastat 5 kuud vangistust jäetakse tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga, kohustades teda täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lõike 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 14.02.
8. 1.
9. Tartu Maakohus pööras 18.07.
10. a määrusega täitmisele Aivar Jürimäele Tartu Maakohtu 30.11.
11. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud vangistust. Tartu Ringkonnakohus jättis 08.08.
12. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Kohtumäärused jõustusid 04.09.
13. Aivar Jürimäe kannab karistust alates 30.10.
14. 1 1.
15. Tartu Maakohtu 05.10.
16. a määrusega jäeti Aivar Jürimäe Tartu Maakohtu 30.11.
17. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 28.10.
18. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Kohtumäärused jõustusid 14.11.
20. Tartu Vangla esitas 10.05.2021 Tartu Maakohtule materjalid Aivar Jürimäe enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
21. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Aivar Jürimäe tingimisi enne tähtaega vabastamist.
22. Tartu Maakohus jättis 26.05.
23. a määrusega Aivar Jürimäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
24. Kõigepealt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Aivar Jürimäe tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on täidetud. Seejärel leidis, et Aivar Jürimäe vabastamine ei ole põhjendatud tulenevalt tema isikust ja varasemast elukäigust. Kindla elukoha olemasolu, õiguskuulekas käitumine vanglas, ühes sotsiaalprogrammis osalemine, võimalus taotleda töövõime kaotusega seotud toetusi ja lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Paraku kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Aivar Jürimäed positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal. 3.
25. Tartu Maakohtu 30.11.
26. a kohtuotsuse kohaselt pani Aivar Jürimäe nii liiklus- kui ka isikuvastase kuriteo toime alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetav sotsiaalprogrammi läbiviimise kestel alkoholi tarvitamisharjumuste muutmiseks ise vajadust ei näinud. Aivar Jürimäe tunnistab alkoholi varasemat kuritarvitamist, kuid pisendab sellega seonduvate probleemide tõsidust ja hulka. Alkoholi kuritarvitajaks ta ennast samas ei pea. Samasugust hoiakut avaldas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et alkoholi tarvitab harva ega pea sellest üldse lugu. Maakohus leidis, et karistatus mitme alkoholi tarvitamisega seotud kuriteo eest ja korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine katseajal annab alust järeldusele, et Aivar Jürimäe ilmselgelt liialdab alkoholiga. 3.
27. Aivar Jürimäed on karistatud mh kehalise väärkohtlemise eest, kuid vangistuses ei ole ta läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kuivõrd ta ei saanud hästi kõndida või ei olnud programmist huvitatud. Olenemata põhjusest oleks sotsiaalprogrammi läbimine enne vabanemist kindlasti vajalik. 3.
28. Aivar Jürimäe varasema käitumise valguses tuleb maakohtu arvates suureks pidada ohtu, et ta jätkab alkoholijoobes kuritegude toimepanemist. Aivar Jürimäele Tartu Maakohtu 30.11.2018 otsusega esialgselt osaliselt tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus katseajal kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu ja kolmel korral registreerimiskohustust. Kohtuistungil avaldatu annab alust järeldusele, et süüdimõistetu pole käesoleva ajani teadvustanud endal alkoholi tarvitamisest tingitud probleemide olemasolu. Seega pole ka sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ olnud piisavalt tulemuslik. Olukorras, kus süüdimõistetu ise ei teadvusta endal alkoholi tarvitamisest tulenevate probleemide olemasolu, on alust eeldada, et Aivar Jürimäe jätkab alkoholi kuritarvitamisega ka edaspidi. Suur uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht teeb aga kaheldavaks 2 vabastamisel määratava katseaja edukuse. Aivar Jürimäe kohtuistungil avaldatu, et edaspidi takistab alkoholi tarvitamist tema halvenenud tervislik seisund, ei ole süüdimõistetu varasemat käitumist arvestades eriti veenev. Tema enda kinnitusel oli ta juba enne vanglasse sattumist töövõimetu. Seega on süüdimõistetul olnud terviseprobleemid juba varem, kuid see ei takistanud vabaduses alkoholi tarvitada ega kuritegusid toime panna. 3.
29. Maakohus ei olnud veendunud, et varasemalt samas kriminaalmenetluses kahekuulist šokivangistust kandnud isikuna on Aivar Jürimäe just nüüd teinud vajalikud järeldused. Aivar Jürimäe ei suutnud katseaja jooksul järgida käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Ta ei ilmunud ka korduvalt vabatahtlikult vanglasse karistust kandma, mis samuti viitab võimalusele, et vabaduses olles ei pruugi ta ilmuda ettenähtud ajal kriminaalhooldusametniku juurde. Senise vangistuse kandmise ajal toimunud sekkumistega ei ole süüdimõistetu isikust tulenevad riskid maandatud. Aivar Jürimäel on vanglas muuhulgas vajalik läbida täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogramm viha oskuslikumaks juhtimiseks. Määruskaebus
30. Tartu Maakohtu 26.05.
31. a määruse peale esitas määruskaebuse Aivar Jürimäe, kes palub vaadata üle tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmine ning tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi karistuse kandmiselt enne tähtaega. 4.
32. Vangla iseloomustuse järgi puuduvad tal distsiplinaarkaristused ning ta läbis programmi „Eluviisitreening“. Programmis „Viha juhtimine“ ei saanud ta osaleda, kuna selleks ajaks oli tema tervislik seisund niivõrd halvenenud, et programmist osavõtt oli võimatu. Iseloomustuse on jäetud märkimata, et 28.12.2020 viidi ta kiirabiga SA-sse Tartu Ülikooli Kliinikum, kus temal tuvastati insult. Haiglas viibis kolm päeva ning 05.01.2021 viidi ta taas haiglasse, kus tuvastati insuldi tunnused. Insult oli temal ka
33. aastal. Ta kardab, et vangla on viimane asi, mida ta elus näeb, kuna insult võib korduda, eriti stressisituatsioonides. 4.
34. Kohtu väide, et ta jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanemist, ei ole tema hinnangul õige. Tema tervis on peale insulti palju halvenenud, ta ei kujuta mingil viisil kellelegi ohtu. Ta ei ole võimeline juhtima mootorsõidukeid, mis tähendab, et uue kuriteo toimepanemise oht on olematu. Olukorras, kus ta ei olnud võimeline tervisliku seisundi tõttu programmi läbima, ei oleks ta ka suuteline kellelegi halba tegema. Arstid on keelanud ka alkoholi tarvitamise. Tema soov on veeta aega oma lähedastega ning seetõttu on otsustanud edaspidi alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda ja pühenduda tervise parandamisele. Lähedased on nõus ta õigeks ajaks toimetama registreerimisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
35. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aivar Jürimäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
36. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
37. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). 3
38. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nii on maakohus toonud välja Aivar Jürimäed iseloomustavad arvukad positiivsed asjaolud, kuid sealjuures ka selgitanud, millest tulenevalt tuleb süüdimõistetul siiski jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus sisaldab peaasjalikult lubadust mitte enam alkoholi tarvitada ning Aivar Jürimäe tervisliku seisundi kirjeldust, samuti juba maakohtu määruses märgitud positiivseid aspekte. Seega soovib kinnipeetav sisuliselt, et faktilistele asjaoludele antaks teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata maakohtu seisukohti ja põhjendusi, kuivõrd nõustub nendega, kuid toob välja olulisema.
39. Ringkonnakohus leiab, et Aivar Jürimäe käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning vabanemisel on tal olemas kindel elukoht, sissetulek pensioni näol, võimalus saada töövõimetustoetust ja toetavad lähedased. See kõik iseloomustab Aivar Jürimäed heast küljest. Küll ei tingi see isiku vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, vaid arvestada tuleb ka uute kuritegude ohuprognoosiga.
40. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Aivar Jürimäe puhul on oluline sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimine, mis aitaks maandada tema vägivaldsest käitumisest tulenevaid riske. Aivar Jürimäe kannab karistust mh kehalise väärkohtlemise eest. Ta on korduvalt väärkohelnud mitmeid naisi, tuues põhjustena välja armukadeduse ja näägutamise, mis viitab sellele, et näeb probleeme pigem kannatanute kui enda käitumises. Programmis mitte osalemisega ei ole täidetud ka kinnipeetava individuaalne täitmiskava, mis aga on üheks tingimuseks vabastamise otsustamisel. Kinnipeetava iseloomustusest on näha, et programm on uuesti planeeritud läbi viia
41. a kolmandas kvartalis.
42. Aivar Jürimäe rõhutab ennekõike oma kehva tervist, mistõttu ei ole ta enam kellelegi ohtlik. Kahtlemata on kahetsusväärne, et Aivar Jürimäe tervislik seisund on ajas halvenenud, kuid see ei välista ringkonnakohtu hinnangul siiski alkoholi tarvitamist ega ka sellest tulenevalt uute kuritegude toimepanemise võimalust. Nii nagu Aivar Jürimäe ise märkis, oli tal insult ka
43. aastal. Ometi ei muutnud see kuidagi tema riskikäitumist. Aivar Jürimäe avaldab määruskaebuses soovi alkoholi tarvitamisest loobuda. Samas on tegemist inimesega, kes on ajas alkoholi tarvitamisega seonduvaid probleeme pisendanud ning kuigi ta on korduvalt kuritegusid toime pannud alkoholi tarvitatuna ning rikkus korduvalt katseajal alkoholi tarvitamise keeldu, ei näinud ta selles ka maakohtus toimunud istungil probleemi. Seega on tegemist isikuga, kes ei saa aru temal esineva probleemi tõsidusest ega näe sellest tingitud tagajärgi selgelt. Isegi sotsiaalprogrammis osalemine ei mõjutanud tema mõtteviisi. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on alkoholi tarvitamisest loobumiseks vaja siiski sisemist muutust, ei ole uute kuritegude risk piisavalt maandatud.
44. Lisaks on märkimisväärne see, et Aivar Jürimäele juba anti sama kriminaalasja raames võimalus viibida vabaduses, kuid korduvate rikkumiste (registreerimiskohustuste rikkumised, alkoholi tarvitamise keelu rikkumised) tõttu pöörati ärakandmata karistuse osa täitmisele. Seega ei ole tõenäoline, et süüdimõistetu suudab järgida käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi korrektselt. Ainuüksi õiguskuulekas käitumine vangistuses ei taga, et Aivar Jürimäe suudaks täita nõudeid ka vabaduses, kuivõrd tegemist on kahe väga erineva situatsiooniga. Nii on vabaduses oluliselt lihtsam kalduda kõrvale reeglitest ning ka ahvatlusi, eriti alkoholi näol, on rohkem. 4
45. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Aivar Jürimäe puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mis võib viia samalaadsete kuritegude toimepanemiseni. Oluliseks peab ringkonnakohus Aivar Jürimäe poolt sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimist, mis aitaks maandada tema vägivaldset käitumist.
46. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
47. mai
48. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas