KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-137059 Tsiviilasi KS, MS hagi VS vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.veebruari 2021.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses KSi osas 2628 eurot MSi osas 1965,33 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KSi ja MSi 26.märtsi 2021.a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I (apellatsioonimenetluses apellant I): KS (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xx-xx, xxxxxxx alevik, xxxxxxxx vald, xxxxxxxxx maakond) Hageja II (apellatsioonimenetluses apellant II): MS (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-x, xxxxxxx alevik, xxxxxxxx vald, xxxxxxxxx maakond) Hagejate I-II seaduslik esindaja: IS (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-x, alevik, xxxxxxx vald, xxxxxxx maakond, e-post: xxxxxxxx@xxxxxxxx ) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): VS (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxküla, xxxxxxxx vald, xxxxxxx maakond), lepinguline esindaja Evgeny Broy (epost: xxxxxxx@xxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Harju Maakohtu 23.02.2021 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi mõlema hageja kasuks välja mõistmata igakuine elatis miinimummääras alates 06.10.2020 kuni 20.12.2020 ja hageja I kasuks igakuine elatis miinimummääras alates 05.03.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks igakuine elatis miinimummääras alates 01.02.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Muus osas jätta otsus muutmata. 1
(8)- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine: 3.
- Rahuldada hagi osaliselt. 3.2.Välja mõista VSlt KSi ülalpidamiseks igakuine elatis mille suuruseks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 06.10.2020 kuni 20.12.2020 ja alates 05.03.2021 kuni KSi täisealiseks saamiseni. 3.
- Välja mõista VSlt MSi ülalpidamiseks igakuine elatis, mille suuruseks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 06.10.2020 kuni 20.12.2020 ja alates 01.02.2021 kuni MSi täisealiseks saamiseni. 3.
- Jätta rahuldamata KSi ja MSi elatise nõue tagasiulatuvalt maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisest. 3.5.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
- 06.10.2020 esitasid KS ja MS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult VS`lt 800,00 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 07.10.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.10.
- Kuna VS esitas nõudele vastuväite, lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
- 26.11.2020 esitasid KS ja MS hagiavalduse VS vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahelisest suhtest on sündinud kaks last KS (hageja I) ja MS (hageja II). Hagejad I ja II elavad alaliselt isa IS juures aadressil xxxxxxxxxxx ning ema VS ei ela lastega koos alates
- aastast. Alates ajast, kui VS 2018 aastal pere juurest lahkus, ei ole ta laste ülalpidamises osalenud.
- 09.02.2021 esitatud avalduses hagejad nõustuvad elatise väljamõistmisega miinimummääras, so 292 eurot kuus. Tagasiulatuvas osas jätavad hagejad elatise suuruse määramise kohtu otsustada. Kostja vastus
- Kostja ei nõustu hagis toodud väidetega ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja oli sunnitud lahkuma talle kuuluvast majast xxxxxxxxxxxx hagejate seadusliku esindaja käitumise tõttu. Juba 2018.a. kostja ja hagejate seadusliku esindaja vahel hakkasid toimuma sagedased tülid, mis olid põhiliselt põhjustatud laste isa ISi alkohoolsete jookidega kuritarvitamisega. IS hakkas nende tülide käigus kostjat peksma. 04.09.2018 peksis IS laste ema niivõrd tugevasti, et murdis tal kolm ribi. Peale seda oli laste ema sunnitud kodust lahkuma ning elas oma ema IV juures, seejärel aga üüris korteri aadressil xxxxxxxxxx. Kostja käis regulaarselt majas, kus elasid tema lapsed, 2
(8)et nendega kohtuda, kuid majja jääda ta ei julgenud, kuna kartis oma endist abikaasat. Laste külastamise ajal kostja tõi perioodiliselt lastele toiduaineid ja riideid. 27.06.2020 peksis IS laste ema läbi laste külastamise ajal. Kostja rakendab praegu abinõud hagejate esindaja väljatõstmiseks kostjale kuuluvast majast. 17.12.2019 sündis kostjal vabaabielust JP poeg MS ja kostja on praegu lapsehoolduspuhkusel. Alates 20.12.2020 elab kostja lastega oma majas xxxxxxxxxxxxxx. Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja II ülalpidamiseks elatise summas 73,63 eurot kuus alates 01.02.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda EExxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank, konto omanik IS. Ülejäänud osas jättis hagi rahuldamata.
- Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt 09.02.2021 toimunud kohtuistungil kostja antud ütlused kinnitavad, et vanem poeg M elas ajavahemikul 20.12.2020 kuni jaanuari lõpp kostjaga. Praegu elab M argipäevadel vanaemaga, puhkepäevadel isaga Xxxxxxxxxx külas. Noorem poeg K elab alaliselt kostja juures alates 20.12.
- Tulenevalt asjaolust, et hagi kohtule esitamise ajast 06.10.2020 M ja K elasid isa juures, siis on põhjendatud elatise nõue alates 06.10.2020, kuid sel ajal, mil lapsed elasid isa juures, külastas ema lapsi ja laste külastamise ajal tõi kostja lastele perioodiliselt toiduaineid ja riideid. Kostja panust laste ülalpidamisse kinnitab kostja 13.02.2021 esitatud vastus (vt vastuse p 1.2.). Seega täitis kostja vabatahtlikult laste ülalpidamise kohustust ajal, mil lapsed elasid isaga.
- Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud küsida elatist vanema poja Mi (hageja II) ülalpidamiseks alates 01.02.2021 a, sest kuni jaanuari kuu lõpuni elas M kostja juures. Nooremal pojal Kil (hageja I) ei ole õigust elatist küsida kuna laps elab alates 20.12.2020 ema juures ja on ema ülalpidamisel.
- Järgevalt hindab kohus MS`i (hageja II) ülalpidamiskulusid. Hageja II vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kuus hageja II ülalpidamiseks 1080 eurot, millest kostja kanda on 540 eurot. Hageja II on oma nõuet vähendanud ja palub kostjalt välja mõista elatise miinimum ulatuses, so 292 eurot kuus. Kostja vastuse kohaselt ei ole tal võimalik sellises määras elatist tasuda kuna kostja elab riigi toetustest ja kostjal on sündinud lisaks hagejatele kolmas laps, keda kostja peab samuti üleval. Kostja palub ülalpidamise juures arvestada vanemate erinevat sissetulekut ja varalist seisundit.
- Kokku on hageja II põhjendatud kulud esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades summas 147,26 eurot (46 toidukulu + 31,26 eluasemekulu + 50 riided/jalanõud + 20 tervishoiu/hügieenikulu), millest ühe vanema kanda jääb 73,63 eurot.
- Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Arvestades kostja sissetulekut 720 eurot ja asjaolu, et kostjal on veel kolmas laps, võib elatise väljamõistmine PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras kahjustada kostja kolmanda lapse toimetulekut. Kostja sissetulekust 720 eurot ei ole võimalik katta kolme lapse võrdset ülalpidamist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.
- Hagejate esindaja esitas oma pangakonto väljavõtted, mis hõlmavad perioodi 01.11.2019-31.10.
- Väljavõtetelt nähtub, et hagejate esindajale laekub töötasu 550,38 eurot kuus Xxxxxxxxxxxx OÜ-lt. Kuid nagu nähtub hagiavaldusest kulutab laste isa suuri summasid hagejate ülalpidamiseks, so 2160 eurot kuus. ISi pangakontol on üle 4000 euro ning see summa kuigi märgatavalt ei vähene. Sellest võib teha järelduse, et hagejate esindajal on ka teisi tulusid, mida ta varjab ning laste isa tegelik varaline seis on parem, kui ta üritab seda kohtule näidata. Kohus leiab, et praegusel 3
(8)juhul võib vanemate võrdsest panusest kõrvale kalduda, sest hagejate esindaja parem majanduslik seis ei piira tal endal anda alaealistele lastele ülalpidamist miinimummääras.
- Hagejad paluvad PKS § 108 alusel VSlt kostja I kasuks tagasiulatuvalt välja mõista võlgnetav elatisraha summas 4800 eurot ning kostja II kasuks tagasiulatuvalt välja mõista võlgnetav elatisraha summas 4800 eurot. Elatise võlgnevus on tekkinud perioodi eest
- oktoober 2019 kuni
- september 2020 eest 4800 eurot (12x400).
- Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 p-s 12 asunud seisukohale, et „PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav, arvestades, et kostja on vähekindlustatud pere, lisaks puuduvad tõendid, et hagejad on ajavahemikul
- oktoober 2019 kuni
- september 2020 nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hagejate esindajal. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue perioodi
- oktoober 2019 kuni
- september 2020 eest. Hagejate apellatsioonkaebus
- Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse, millega hagi jäi rahuldamata.
- Kaebuse põhjenduste kohaselt toob hagejate seaduslik esindaja esile järgmist. Maakohus teatas oma 29.01 2021 saadetud elektronkirja „Tähtaja määramine kokkuleppele“ lõpus, et juhul kui pooled kohtu poolt määratud tähtajaks kokkuleppele ei jõua, on lapsevanemad kohustatud kohtule esitama 05.02.2021 tõendid enda kõigi sissetulekute kohta ning andmed enda varalise seisukorra osas.
- Hagejate seadusliku esindajana olin kohtule kõik omapoolsed tõendid juba esitanud ja midagi uut lisada ei olnud. Kostjalt kohus aga elektronkirjas märgitud tõendite esitamist ei nõudnud ja nimetatud menetlusõigusnormi rikkumine tõi materiaalõigusnormi rikkumisega koostoimes kaasa ebaõige kohtulahendi. Nimelt nähtub kohtuotsusest, et kostja sissetulek olevat 720 eurot kuus. Millistele dokumentaalsetele tõenditele tuginedes kohus sellisele järeldusele jõuab, ei nähtu ei kaevatavast kohtuotsusest ega toimiku materjalidest.
- Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, millest nähtuks, et ta oleks vähemalt riiklike toetuste ulatuses laste ülalpidamises osalenud ja seda ei saa kostja ka tõendada kuna ta seda teinud ei ole. Märgin siinkohal täiendavalt, et tänavu
- märtsil haigestus M ja palusin kostjal üks lastest seetõttu enda juurde võtta, et teine ei haigestuks. Kostja keeldus kategooriliselt ühte lastest enda juurde võtmast. Ka see fakt näitab, et kostjat laste kasvatamine vähimalgi määral ei huvita ning teda huvitab vaid riigi poolt temale makstav lastetoetus. Samas maakohus on oma otsuse tegemisel jätnud täielikult tähelepanuta selle, et perekonnaseadusest tulenevalt on vanematel võrdsed kohustused laste ülalpidamisel ning pannud laste ülalpidamise seadusevastaselt täielikult minu kanda.
- Minule jääb täiesti arusaamatuks, millisel alusel jättis maakohus kogu tasutud riigilõivu minu kanda. Maakohus märkis menetlusse võtmise määruses, et pean hagiavalduse esitamisel tasuma riigilõivu. Maakohtu kantselei teatas hagiavaldust vastu võttes, et riigilõivu tasuma ei pea. Küsisin korduvalt maakohtult, mis selle riigilõivu tasumisega siis on, kuid mingit vastust ei saanud. 4
(8)Vastus kaebusele
- Kostja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi mõlema hageja kasuks välja mõistmata igakuine elatis miinimummääras alates 06.10.2020 kuni 20.12.2020 ja hageja I kasuks igakuine elatis miinimummääras alates 05.03.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks igakuine elatis miinimummääras alates 01.02.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
- Asjas puudub vaidlus selles, et: -Kostja on hagejate ema. -Hagiavalduse esitamise ajal elasid hagejad isaga. -Kostjal on hagejate ees ülalpidamiskohustus. -Kostja ei ole hagejatele rahaliselt tasunud elatist. -Kostjal on veel üks alaealine ülalpeetav, keda ta peab hagejate kõrval ülal pidama.
- Kuna maakohus mõistis kostjalt hageja II ülalpidamiseks välja elatise summas 73,63 eurot kuus alates 01.02.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, jättis tagasiulatuva elatise enne hagiavalduse esitamist ning elatise hagiavalduse esitamisest kuni 01.02.2021 hageja II suhtes rahuldamata ning hagi hageja I suhtes täielikult rahuldamata, siis tuleb apellatsioonkaebuse alusel kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust osas, milles hagi jäi rahuldamata, kuivõrd apellatsioonkaebuse esitasid hagejad. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kostjalt mõisteti hageja II kasuks välja elatis summas 73,63 eurot kuus alates 01.02.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, sest kostja apellatsioonkaebust ei esitanud.
- Täpsustatud nõude kohaselt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Maakohus hageja I kulude suurust ei analüüsinud, kuid leidis, et hageja II ülalpidamiskulude suuruseks on 147,26 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud osade kulude suurust, sh näiteks transpordikulu, lasteaiakulu ja toidukulu, maakohtu tuvastatud osas ületatavas osas on ebaõige. Käesolevas asjas tuli kostjal tõendada, et hagejate ülalpidamiskulu on väiksem kui kahekordne miinimumelatise määr. Maakohus on ebaõigelt lähtunud kulude suuruse tuvastamisel vaid kostja seletustest. Tõendeid hageja märgitud kulude ülemäärasuse kohta kostja ei esitanud. Maakohus on ringkonnakohtu arvates põhjendamatult tuginenud ka Justiitsministeeriumi poolt tellitud miinimumelatise lõpparuandele. Ringkonnakohus on seisukohal, et elatise hagis tuleb lähtuda konkreetse lapse vajadustest, mitte tuletada võimalike kulude suurus keskmise Eestis elava lapse ülalpidamiskuludest lähtudes.
- Täpsemalt toob ringkonnakohus esile järgmist. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hagejatel puuduvad lasteaiakulud. Asja materjalidele on lisatud üks 02.09.2020 väljastatud arve lasteaia teenuse eest. Maakohus luges ustutavaks kostja seletused, et hagejate lasteaiateenuse eest alates 2020.a sügisest tasuma ei pea, kuid jättis tähelepanuta hagejate isa kontoväljavõtte, millest nähtub, et 5
(8)ta on igakuiselt tasunud hagejate lasteaiakulud, makstes summasid Tallinna Linnakantselei sellele arveldusarvele, mis nähtub 02.09.2020 arvelt, ka peale hagi esitamist igakuiselt. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et hagejate jaoks transpordikulusid üldse ei tehta. Kui lapsi viib sõiduautoga lasteaeda isa, siis tuleb vastavate kulude olemasolu eeldada. Asjaolu, et laste isal on töökoht Tallinnas, kus asub ka lasteaed, annab aluse tuvastada transpordikulud väiksemana kui hagejate poolt väidetud, kuid ei välista transpordikulusid täies ulatuses. Maakohus leidis, et küttepuude ost ning sellega seonduvalt eluasemekulud nimetatud osas on tõendamata. Ometi on asjas esitatud korstnapühkimise akt, millest nähtub elamus mitmete küttekollete olemasolu. Samuti ei ole kostja vaielnud vastu sellele, et elamut köetakse tahke kütusega. Seega tuleb eeldada vastava kulu olemasolu. Kulude suuruse tõendamine on hageja koormis aga kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et nii palju kütet, kui hagejad väidavad, ei saa kuluda või, et kütet saaks osta soodsamalt.
- Tulenevalt PKS §-dest 96 ja 102 lg 2 on kummalgi vanemal üldjuhul võrdne ülalpidamiskohustus. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (Riigikohtu otsus 2-1515909, p 12). Kuna kostja ei tõendanud, et hagejate ülalpidamiseks kulub vähem kui elatise miinimummäär, siis sellel alusel elatise vähendamine põhjendatud ei ole. Kostja leidis, et esinevad täiendavad asjaolud, mille tõttu tuleks elatise suurust vähendada alla miinimummäära, tuginedes sellele, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutud suuruses hagejatele elatist tasuda, samuti on tal veel üks ülalpeetav, keda tuleb võrdselt hagejatega ülal pidada.
- Riigikohus on väljendanud seisukohta, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Samas ei tähenda see seisukoht seda, et kostjal kui kolme lapse vanemal oleks kohustus teenida lisaks enda ülalpidamiseks vajalikule ka veel lastele ülalpidamise maksmiseks kõigile vähemalt elatise miinimummäära tasumist võimaldavat töötasu, seda enam, et kostja on vaidlustamata asjaoludel lapsehoolduspuhkusel. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning, kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Kui kostja neid andmeid omal algatusel ei esita, on kohtul võimalik tõendeid koguda TsMS § 230 lg-te 3-6 alusel.
- Maakohus leidis, et kuna kostja sissetuleku suurus on 720 eurot ning tal on veel üks alaealine ülalpeetav hagejate kõrval, siis ei võimalda see kostjal hagejatele miinimummääras elatist tasuda. Maakohus lähtus kostja varalise seisundi, sh sissetuleku tuvastamisel kostja antud seletustest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja varalist seisundit vajaliku põhjalikkusega tuvastanud.
- Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu minetuse asja menetlemisel ja tegi kostjale ettepaneku esitada oma pangakontode väljavõtted. Esitatud väljavõtetest nähtub, et ajavahemikul 01.10.2020-23.02.2021 (~5 kuud) oli kostja kontole EEXXXXXXXXXXXX laekumistest 12 846,20 eurot ning ajavahemikul 11.10.201923.02.2021 kostja kontole EEYYYYYYYYYYYYYYYYY laekumisi 16 974,57 eurot. Kuna oma kontode vahel on kostja teinud ülekandeid, siis sissetuleku suuruse võimalikult täpseks kindakstegemiseks tuleb lähtuda 01.10.2020-23.02.2021 kostja kontole EEXXXXXXXXXXXX tehtud laekumisi 12 846,20 eurot ning kontole 6
(8)EEYYYYYYYYYYYYYYYYY tehtud laekumistest, arvestades igakuiselt kantud vanemahüvitist 500 eurot ja peretoetust 520 eurot. Neid andmeid arvestades kujuneb kostja igakuise keskmise sissetuleku suuruseks 2 569 eurot + peretoetus 520 eurot + vanemahüvitis 500 eurot.
- Eeltoodust nähtuvalt on kostjal piisavalt sissetulekuid, et täita oma ülalpidamiskohustust kõikide ülalpeetavate suhtes miinimummäära ulatuses maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisest, st oktoobrist 2020.a.
- Käesolevas asjas tuleb siiski arvestada ka sellega, et menetluse jooksul toimusid vanemate hooldusõiguses muudatused. Asjas ei vaielda selle üle, et ajavahemikul alates hagi esitamisest kuni 20.12.2020 elasid hagejad isaga, alates 20.12.2020 kuni jaanuari lõpuni 2021.a elas hageja II kostjaga ning hageja I elas kostjaga 20.12.202005.03.
- Apellatsioonimenetluses poolte poolt esitatust nähtub, et 2021.a märtsist elavad mõlemad hagejad jälle isaga, sest kostja on esile toonud, et alates
- märtsist 2021 kuni vastuse esitamiseni apellatsioonkaebusele oli ta haige (ja eneseisolatsioonis), mistõttu elavad lapsed isaga. PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Seega ajal, kui lapsed elasid kostjaga puudub neil õigus kostjalt elatist saada.
- Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et maakohus on põhjendamatult jätnud kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata elatise miinimummääras alates 06.10.2020 kuni 20.12.2020 ja hageja I kasuks igakuise elatise miinimummääras alates 05.03.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks igakuise elatise miinimummääras alates 01.02.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
- Kostja on asjas tuginenud sellele, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust sellega, et viis lastele ajal, kui nad elasid isaga toiduaineid ja riideid. Kostja ei ole esile toonud, milliseid riideid, millal ja millisele lapsele ta ostis ning kui tihti ja milliseid toiduaineid hagejatele viis. Kuna hagejad on seda eitanud, siis tulnuks kostjal oma väiteid tõendada. Kuivõrd need tõendid on jäänud esitamata, neid ei ole esitatud ka apellatsioonimenetluses, lisaks on hageja kostja kontoväljavõtetest nähtuvale viidanud, et sellised ostud kostja poolt, millest nähtuks kostja väidetud ülalpidamiskohustuse täitmine praktiliselt puuduvad, siis leiab ringkonnakohus, et kostja väited ülalpidamiskohustuse täitmise kohta tõendamist leidnud ei ole. Tõendatud ei ole ka see, et hagejad on viibinud mõnikord kostja juures nädalavahetusel. Nimelt pole kostja ka seda väidet esitades esile toonud millal lapsed tema juures viibisid ja millises ulatuses ta siis ülalpidamiskohustust täitis.
- Põhjendatuks tuleb lugeda maakohtu otsust maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmise osas. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega neid kordamata. Käesolevas asjas ei ole hagejate esindaja tõendanud, et ta on ka varasemalt elatist nõudnud. ole, mistõttu tuleb jätta see tähelepanuta.
- Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on elatise nõude esitamisel küsinud põhjendamatult riigilõivu on õige. Hagejatel on õigus nõuda maakohtult riigilõivu tagastamist, esitades sellekohase avalduse. 7
(8)Menetluskulude jaotus 37. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis arvestades ka asja olemust ja vaidluse asjaolusid jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. /allkirjastatud digitaalselt/ 8
(8)