← Eesti

2-17-1099/65

Obsah (5)§ 657§ 654§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-17-1099 Tsiviilasi

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega määrati hagejalt väljamõistetavaks menetluskulu suuruseks 3042 eurot ja palub vähendada hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid 2262 euroni. 11.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

  1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Seega saab ringkonnakohus maakohtu määruse tühistada üksnes juhul, kui maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire või teinud kaalutlusvigu. 5
  2. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole kaebuses viidanud asjaoludele, millest tuleneks, et maakohus oleks diskretsioonipiire ületanud. Ka ei ole hageja maakohtule ette heitnud kulude suuruse põhjendamata jätmist. Üksnes hageja erinev hinnang kostja esindaja ajakulu vajalikkusele ja põhjendatusele, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti ei ole kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel seotud menetluskulude tagatise määramisel märgitud eeldusliku ajakuluga. Ringkonnakohus selgitab, et õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu poolt kindlaksmääratud hageja menetluskulude rahaline suurus eelmärgitule. Maakohus on kaalutlusvigu tegemata ja diskretsioonipiire ületamata hinnanud õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  3. Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.