← Eesti

2-19-12532/50

Obsah (4)§ 82§ 115§ 103§ 127

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2021, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12532 Tsivi

§ 82

lõike 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Arvete järgi oli kindlaks määratud hageja poolt täitmise tähtpäev. Hageja kohustus muutus sissenõutavaks pärast maksetähtaja möödumist. Arve nr xxxx puhul oli täitmise tähtpäev 31.03.2017 ja arve nr xxxx puhul 31.12.2017. Järelikult muutus

§ 82

lõikest 7 lähtuvalt KÜ nõue sissenõutavaks tähtpäevale järgneval päeval vastavalt 01.04.2017 ja 01.01.2018. Seega ei ole 10aastane aegumistähtaeg veel möödunud. Alternatiivselt jõuaks sarnasele järeldusele ka juhul, kui lähtuda sissenõutavaks muutumise hindamisel

§ 82lõikest 3.

  1. Arve nr xxxx aegumistähtaeg on kulgenud vähem kui kolm aastat. KÜ hinnangul puudub vaidlus, et arve nr TE00776 on esitatud 13.12.2017 ning selle tasumise tähtpäev oli 31.12.
  2. Järelikult algas arvest nr TE00776 tulenevate kohustuste aegumistähtaeg 01.01.2018 ehk vähem kui kolm aastat tagasi. Järelikult ei saa arvest nr xxxx tulenevad kohustused igal juhul aegunud olla. Alternatiivselt algas arvel nr xxxx toodud võlgnevuse aegumistähtaeg 31.12.
  3. Kuigi tegemist ei ole KÜ hinnangul tehingulisest õigussuhtest tuleneva nõudega, juhib KÜ tähelepanu TsÜS § 147 lõike 3 teisele lausele. Sätte kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuivõrd KÜ esitas arve
  4. aastal, algas arve aegumistähtaeg kalendriaasta lõppemisest ehk 31.12.
  6. Kui arvel nr xxxx toodud võlgnevus oleks tehingust tulenev kohustus, kohalduks sellele igal juhul 10-aastane aegumistähtaeg. Hageja pahatahtlik hea usu põhimõtte vastane käitumine on käsitatav TsÜS § 146 lõike 4 järgi tahtliku kohustuse rikkumisena. Hageja on teadlikult ja pahatahtlikult jätnud pikka aega oma tegelikud veekulud jätnud tasumata, jättes KÜ-le ja selle liikmetele mulje, et KÜ üldveekulu on tavapäratult kõrge. Järelikult ei oleks ka tehingust tuleneva kohustusena arvel nr xxxx toodud nõue aegunud.
  7. Aegumine katkes nõude tunnustamisega. KÜ nõuete aegumine on välistatud muu hulgas seetõttu, et hageja aktsepteeris 18.04.2017 üldkoosoleku otsust. Hageja ei vaidlustanud üldkoosoleku otsust, mistõttu on üldkoosoleku otsus hagejale täitmiseks kohustuslik. Seeläbi on hageja (vähemalt konkludentselt) TsÜS § 158 lõike 1 mõttes nõuet tunnustanud. Järelikult on hiljemalt 18.04.2017 üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisel KÜ nõude aegumine katkenud ja 10-aastane aegumistähtaeg algas uuesti. Hageja tuginemine aegumisele on lubamatu, sest see on vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuhagis esitatud nõue
  8. Kostja leiab, et KÜ-l on sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. KÜ on esitanud koos arvetega nr xxxx ja xxxx nõuded hageja vastu. Arvete kohaselt on nõuete tasumise tähtpäevaks vastavalt 31.03.2017 ja 31.12.
  9. Järelikult on KÜ nõuded muutunud

§ 82lõike 7 mõttes sissenõutavaks.

Hageja on käitunud pahas usus ning tekitanud KÜ-le ja selle liikmetele kahju. Pahatahtlikult on hageja jätnud oma veekulud osaliselt KÜ ja selle liikmete kanda. Hagejal on kohustus hüvitada KÜ-le pahatahtlikult tekitatud kahju. 5 24. Lisaks sellele, et hageja kasutas KÜ liikmete kaasomandit ilma õigusliku aluseta, tagastas hageja kaasomandi lubamatus seisus. Vaatamata KÜ hoiatusele endine olukord taastada, ei koristanud hageja tema poolt varasemalt kasutatud keldriruume. Seetõttu pidi KÜ tellima koristusteenuse. See kulu on käsitatav KÜ-le tekitatud kahjuna ning on

§ 115lõike 1 alusel KÜ-le hüvitatav.

25. KÜ nõuab hagejalt põhinõudena 14 599,11 euro hüvitamist. Hageja on rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi KÜ ja teiste korteriomanike suhtes. KÜ-l on õigus kohustute rikkumisega tekitatud kahju nõuda

§ 115lõike 1 alusel.

KÜ nõuab hagejalt viivist alates nõude esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni. Käesolevaga nõuab KÜ hagejalt viivist alates käesoleva menetlusdokumendi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni.

  1. Kostja palub mõista osaühingult Dorell Tallinn, Karu tn 39 korteriühistu kasuks välja põhinõudena 14 599,11 eurot ja viivis alates avalduse esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjendused
  2. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja vastuhagiga ning asjas esitatud tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
  3. Asjas puudub vaidlus, et hageja on Karu 39-xxxx, Tallinn korteriomandi omanik ning hageja opereerib Karu 39 hoones hotelli. Kostja on Karu 39 elamut majandav korteriühistu.
  4. aasta märtsis esitas kostja hagejale arve nr xxxx (dtl 21), millel on märgitud, et hageja peab tasuma 6871,00 m³ vee eest tariifiga 0,000 eurot summas 14 264,11 eurot. Samuti esitas kostja hagejale 13.12.2017 arve nr xxxx (dtl 31), milles kostja nõuab hagejalt selgitusega „juhatuse otsuse alusel“ 335 euro tasumist.
  5. Hageja palub tuvastada hageja õigus keelduda kostja ees täitmast kohustusi, mis tulenevad 13.03.2017 arvel XXXX toodud summast 14 264,11 eurot (mis väidetavalt tekkis ajavahemikul 01.05.2009 - 30.11.2016) ja 31.12.2017 arvel xxxx toodud summast 335,00 eurot (mis oli vaidlustatud ning mille tekkimise aeg ja põhjendatus ei ole selged) või tuvastada hagejal sissenõutava võlgnevuse puudumine kostja ees summas 14 599,11 eurot, mis on näidatud 13.03.2017 arvel XXXX toodud summas 14 264,11 eurot (mis väidetavalt tekkis ajavahemikul 01.05.2009 - 30.11.2016) ja 31.12.2017 arvel xxxx toodud summas 335,00 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning on esitanud vastuhagi, milles palub mõista osaühingult Dorell Tallinn, Karu tn 39 korteriühistu kasuks välja põhinõudena 14 599,11 eurot ja viivis alates avalduse esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
  6. Kohus leiab, et hageja nõude alus saab olla tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 368 lg 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada (vt RKTKm nr 3-2-1-182-15 p 13). Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 15.05.2020 määruses leidnud, et hageja on antud juhul põhjendanud õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamise vastu õigusselguse loomise vajadusega. Hageja soovib teha kindlaks, kas ja millises ulatuses on kostjal tema vastu rahaline nõue, kuna kostja käsitleb hagejat järjepidevalt võlglasena, kuid nõuet tema vastu ei esita. Ringkonnakohtu hinnangul on selline eesmärk tuvastushagi esitamise alusena TsMS § 6 368 lg 1 järgi lubatav. Õiguslik huvi tuvastushagi esitamise vastu võib seejuures seisneda ka soovis saada selgust, kas hageja peab oma kohustuse võlausaldaja vastu täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda (vt ka RKTKo
  7. jaanuar 2014, nr 3-2-1-166-13 p 12). Samuti võib tuvastushagi esitada võla puudumise või selle suuruse tuvastamiseks (vt RKTKo
  8. juuni 2017, nr 3-2-1-56-17 p 14.1).
  9. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagejal on antud asjas kooskõlas TsMS § 368 lõikega 1 õiguslik huvi hagi esitamiseks ning lähtuvalt hageja nõudest analüüsib kohus esmalt, kas hagejal on õigus keelduda arvel XXXX kajastatud kostja nõude täitmisest aegumise tõttu. Asjas puudub vaidlus, et kostja on arvel nr XXXX toodud summa 14 264,11 eurot osas nõude esitanud seoses asjaoluga, et kostja hinnangul on hageja tarbitud vee eest tasunud perioodil 01.06.2009-30.11.2016 vähem, kui hageja tegelikkuses oleks pidanud. Kohus on seisukohal, et sellise nõude puhul on tegemist majandamiskulude tasumise nõudega enne
  10. aastat kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 ¹ alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-11 p-s 11 asunud seisukohale, et majandamiskulud KÜS § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
  11. Karu 39 korteriühistu põhikirjaga (dtl 231-237) on praegusel juhul lepitud kokku ühiste kulude jaotamises selliselt, et korteriühistu liikmed peavad tasuma kommunaalteenuste (sh vesi) eest regulaarselt üks kord kuus (korteriühistu põhikirja p 3.2.7). Seega on kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-174-11 antud juhul tegemist perioodilise kohustusega, mille viimane osa muutus sissenõutavaks
  12. aasta lõpus, kuna viimase nõudes nimetatud võlgnevuse oleks hageja kooskõlas korteriühistu põhikirja p-ga 3.2.7 pidanud tasuma
  13. aasta detsembris. Võttes arvesse, et viimane osa arvel nr XXXX nimetatud võlgnevusest muutus sissenõutavaks
  14. aasta detsembris, oli kostjal võimalik nõudega kohtusse pöörduda kuni
  15. aasta lõppemiseni. Antud juhul on kostja vastuhagi esitanud alles 08.10.2020, seega on kostja nõue arvel nr XXXX kajastatud nõude osas aegunud.
  16. Kostja on esitanud vastuväite, et kostja nõue ei ole aegunud, kuna kostja nõude aegumistähtaeg peaks olema TsÜS § 149 lg 1 alusel 10 aastat. Kohus leiab, et kõnealune vastuväide on üheselt ümber lükatud eelviidatud Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-174-11, milles Riigikohus on selgitanud, et kuivõrd majandamiskulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist.
  17. Kohus on asunud ka seisukohale, et kostja nõue muutus sissenõutavaks alles pärast arvete esitamist ning arve nr XXXX puhul oli täitmise tähtaeg 31.03.
  18. Kohus märgib, et nähtuvalt Karu 39 korteriühistu põhikirjast peavad liikmed tasuma kommunaalteenuste (sh vesi) eest regulaarselt üks kord kuus (korteriühistu põhikirja p 3.2.7). Seega muutus igas kuus tarbitud veega seotud tasu kooskõlas korteriühistu põhikirjaga sissenõutavaks järgmisel kuul ning asjaolu, et kostja esitas perioodiga 01.05.2009 - 30.11.2016 seotud arve alles 13.03.2017, ei tähenda, et sellest tulenevalt oleks edasi lükkunud igakuiste nõude sissenõutavaks muutumise aeg. 7
  19. Kostja leiab, et aegumine on katkenud, kuna hageja on nõuet tunnustanud, sest hageja aktsepteeris korteriühistu 18.04.2017 otsust (dtl 255-259), mille punktis 10 otsustati, et arvestada perioodil 01.05.2009-30.11.2016 üldveekulud 6871 m3 Dorell OÜ (äripinna omanik) veekuludeks. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja ei pöördunud kohtusse korteriühistu 18.04.2017 otsuse vaidlustamiseks, ei tähenda, et hageja oleks kostja nõuet tunnustanud. Vastupidiselt, hageja on selgitanud, et hääletas nimetatud otsuse vastu, millest pidi ka kostjale olema arusaadav, et hageja ei tunnistanud nimetatud nõuet.
  20. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja tuginemine aegumisele on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja on käitunud vastuoluliselt, kui ei ole korteriühistu 18.04.2017 otsust kohtus vaidlustanud. Samuti on hageja tegevus tervikuna olnud vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja on aastaid tasunud vee eest teadlikult vähem, kui ta tegelikkuses oleks pidanud. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja ei vaidlustanud korteriühistu 18.04.2017 otsust kohtus, ei võimaldanud kostjal asuda seisukohale, et hageja on kostja nõuet tunnistanud, kuna hageja on alates esimese arve saamisest läbivalt ja järjekindlalt avaldanud, et hageja ei tunnista kostja esitatud nõuet. Samuti ei ole hageja tuginemine aegumisele vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja on ise avaldanud, et alates
  21. aasta lõpust on kostjale teatavaks saanud, et kostja hinnangul on hageja tasunud perioodil 01.05.2009 - 30.11.2016 vee eest vähem, kui oleks pidanud. Kohtu hinnangul on see üksnes kostja enda riisiko, et kostja ei pöördunud oma nõudega kohtusse koheselt pärast seda, kui hageja ei oli esmakordselt avaldanud, et hageja kostja nõuet ei tunnista. Olukorras, kus kostja viivitas nõude esitamisega kuni 08.10.2020 on hagejal põhjendatud alus kasutada seadusest tulenevat õigust tugineda asjaolule, et arvel nr XXXX kajastatud nõue oli vastuhagi esitamise ajaks aegunud.
  22. Järgnevalt analüüsib kohus seoses 13.12.2017 arvega nr xxxx (dtl 31) seotud nõudet. Kostja on avaldanud, et arvel nr xxxx kajastatud summa 335 tasumiseks on kohustatud hageja, kuna kostjal tekkisid nimetatud kulud seoses asjaoludega, et 18.05.2017 ja 01.06.2017 üleandmise-vastuvõtmise aktidega andis hageja KÜ-le üle Karu 39 kolmanda trepikoja keldris asuvad ruumid. 20.09.2017 koosolekul otsustas KÜ juhatus esitada hagejale kirjaliku hoiatuse Karu 39 keldris asuvate ruumide nr 93, 95, 97 ja 98 vabastamiseks seal asuvatest asjadest ja prügist. Ruumide vabatahtlikult vabastamise tähtajaks määrati 02.10.
  23. 09.11.2017 teostas xxxx OÜ keldriruumide olme- ja ehitusprahist puhastamise, sh alusmattide lõikamise ja äraveo. 10.11.2017 esitas xxxx OÜ tehtud tööde eest KÜ-le arve nr
  24. 13.12.2017 lisas KÜ tasu tehtud tööde eest hagejale esitatavale arvele nr xxxx.
  25. Kohus leiab eeltoodud asjaoludest tulenevalt, et arvel nr TE00776 kajastatud kuludega seoses ei ole tegemist majandamiskulude nõudega, vaid kostja soovib, et hageja hüvitaks kostjale kahju, mis kostja hinnangul on kostjale tekkinud hageja tegevuse tagajärjel. Kohus leiab, et nimetatud nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (

) § 115, mis käsitleb kahju hüvitamist. Riigikohus on lahendi nr 2-18-13649 p-s 13 avaldanud, et

§ 115

lg 1 ja § 127 alusel võib nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11): puudutatud isik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1); avaldajale on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

8 39. Kohus leiab, et antud asjas ei ilmne asjaolusid või tõendeid, millest tulenevalt oleks kohtul võimalik asuda seisukohale, et

§ 115lg 1 ja § 127 kohaldamise eeldused on täidetud.

Nimelt on kostja väitnud, et Karu 39 keldris asuvates ruumides nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx olid hagejale kuuluvad esemed ja praht. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud 27.09.2017 hoiatuse (dtl 263) ning fotod keldrist (dtl 265-270). Kohus märgib, et ei 27.09.2017 hoiatus ega fotod keldrist ei tõenda, et Karu 39 keldris asusid hagejale kuuluvad esemed ja prügi. Vastupidiselt on hageja tõendanud, et hagejal oli tellitud OÜ-lt xxxx eraldiseisev prügikonteiner aadressile Karu 39 ning hagejale esitati eraldi prügi teisaldamise arved (dtl 289-291), mis tähendab, et hageja hoolitses ja tasus ise oma prügi teisaldamise eest. Seega ei ilmne asjaolusid, et hageja oleks kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1), mistõttu puudub kostjal alus nõuda hagejalt arvel nr TE00776 kajastatud summa tasumist.

  1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja esitatud nõue tuleb rahuldada ning kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, kuna arvel nr XXXX nimetatud võlgnevus on aegunud ning arvel nr TE00776 kajastatud kulude osas esitatud nõue on põhjendamatu.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 15 546 eurot ja vastuhagihind 15 767,04 eurot. Menetluskulud
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldas esitatud hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda.
  4. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtulahendi tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtulahendi jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.