) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vastavalt
lg 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. 8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja I sõlminud 22.01.2014 liisingulepingu, mille kohaselt finantseeris hageja sõiduauto Mercedes-Benz R350 omandamist kostjale I (dtl 27-28). Nimetatud lepingu üldtingimuste kohaselt finantseerib kapitalirendi lepingu (leping) alusel liisinguandja liisinguvõtjat vara omandamisel, omandab liisinguvõtja ülesandel vara, annab selle liisinguvõtja kasutusse ning annab lepingu täielikul ja kohasel täitmisel vara omandiõiguse üle liisinguvõtjale. Lähtudes liisingulepingu eesmärgist võib eristada kapitaliliisingut ja kasutusliisingut. Kapitalirendi tüüpi liisingulepingu tunnuseks on mh see, et liisingueseme omand läheb liisingulepingu lõppemisel liisinguvõtjale. Kasutusrendi tüüpi liisingulepinguga on tegemist juhul, kui lepingust ei tulene liisinguvõtja kohustust liisinguese liisinguperioodi lõppedes omandada. Tuvastatud asjaoludest ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-st 4 ning
lg-test 2 ja 4 saab järeldada, et poolte vahel sõlmiti
lg 1 mõistes kapitalirendi tüüpi liisinguleping, mille kaudu liisinguandja krediteeris liisinguvõtjapoolset liisingueseme kasutusõiguse omandamist ning liisingueseme omand läheb liisingulepingu lõppemisel liisinguvõtjale. Liisinguese anti kostja I valdusesse ja kasutusse 31.01.2014 (dtl 28). Liisingulepingu p-i 4.2 järgi kohustus kostja I tasuma hagejale lepingu tähtaja jooksul rendimakseid vastavalt maksegraafikule ning muid makseid vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu p-i 4.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale perioodiliselt intressi, mida arvestatakse liisinguvõtja poolt tasumata vara maksumuse jäägilt, milline oli intressi arvestamise perioodi 3 alguses ja vastavalt põhitingimustes sätestatud intressimäärale aastas. Kostja I ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ja hageja ütles lepingu üles 16.10.2018. 9. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on 22.01.2014 sõlmitud kostjaga II käendusleping, mille kohaselt vastutab käendaja liisinguandja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki liisinguandja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida käenduslepingus nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel (dtl 39-41). Kohtule esitatud käendusleping on sõlmitud kirjalikult, kostja ei ole lepingu sõlmimist vaidlustanud. Käendusleping vastab
lg-te 1 ja 2, § 144 lg 2 nõuetele ning on kehtiv.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja II vaidleb hagiavaldusele vastu ja leiab, et kogu võlgnevusega seotud kohustused tuleb jätta kostja I kanda. Kostja II on seisukohal, et tema ei ole selle laenu otstarbe ja kasutamisega mitte mingit kasu saanud. Kostja II märgib, et oli heas usus nõus olema käendajaks, kuid tegelik võlglane on kostja I. Kostja II väitel ei ole teda kordagi võlast teavitatud. Kostja II ei ole nõus tasuma võlgnevust solidaarselt, sest kostja II ei ole laenukasusaaja olnud. Kostja II ei ole lanust saanud mingit reaalset kasu või seda kuidagi kasutanud. Kostja II märgib, et lahutasid kostjaga I abielu juba 2016 aastal. Samuti toob kostja II välja, et tal puuduvad hetkel sellised rahalised võimalused, et tasuda kostja I kohustusi. Kohus märgib, et kostja II väited selle kohta, et teda ei ole kordagi võlast teavitatud ja et ta ei ole laenukasusaaja olnud, ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
lg 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kohus on tuvastanud, et kostja II oli käenduslepingu sõlmimise ajal (22.01.2014) kostjaga I abielus, abielu on lahutatud 12.10.2016. Perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 1 järgi teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Seega saab kohus teha järelduse, et liisingulepingu esemeks olnud sõiduk soetati perekonna hüvanguks ning kostja II sai liisingulepingu sõlmimisest isiklikku kasu. PKS § 33 lg 1 kohaselt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks käesoleva seaduse § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt, abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest, kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga. Seega asjaolu, et liisinguvõtja (kostja I) ja käendaja (kostja II) abielu on pärast liisingulepingu ning käenduslepingu sõlmimist lõppenud, ei anna alust kostja II vabastamiseks kohustuse täitmisest hageja ees. Kuigi liisinguvõtja (kostja I) ja käendaja (kostja II) abielu lõppes, ei lõpetanud see sündmus kostja II ja hageja vahelist käenduslepingut. Kohus rõhutab, et
lg 4 kohaselt käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kohus leiab, et hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostjal II rahaliste vahendite puudumine. Viidatud asjaolu saaks olla kostja II maksejõuetuse väljakuulutamise aluseks. Samuti ei saa kohtu hinnangul hagi rahuldamata jätmise aluseks olla kostja II väide, et kostja II kasvatab üksi kostja I 4 ja kostja II ühiseid alaealisi lapsi ning kostja I ei ole kostjat II kokkulepitud ulatuses rahaliselt toetanud. Kohus selgitab, et kui kostja I võlgnev kostjale II mingeid summasid võib see olla aluseks olla kostja I vastu kohtusse pöördumiseks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja ei anna kostja II vastu esitatud nõude rahuldamata jätmiseks alust ka kostja II väide, et kostja II sai võlgnevusest teada alles 27.04.2020. Kostja II oli teadlik käenduslepingu tingimustest ja talle oli teada ka see, et kui kostja I liisingulepingut ei täida, võib hageja pöörduda liisingulepingust tulenevate nõuete täitmiseks kostja II poole. 10.
lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hagiavalduse kohaselt on kostja I põhivõlgnevus hageja ees 3270,50 eurot. Võlgnevuse kujunemise kohta on hageja esitanud tabelid (dtl 42-51, 65). Nimetatud tabelistest nähtuvad osamaksete suurused (mh eraldi väljatooduna põhiosa ja intressimakse suurused), kostja I poolt teostatud tagasimaksete suurus ja laekumiste kuupäevad ning teostatud maksete arvestamised põhisumma ja intressi katteks. Kostjad ei ole hageja põhinõude ega selle kujunemise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on põhistanud võlgnevuse olemasolu ja selle kujunemist. Hageja on tõendanud, et kostja I põhivõlgnevus on 3270,50 eurot. 11.
lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et liisingulepingu ülesütlemise järgselt jäi liisinguese liisinguvõtja (kostja I) valdusesse, mistõttu ei ole põhjendatud võlgnevuse suuruse määramisel käesoleval juhul liisingueseme väärtust arvestada. 12. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt I põhivõlgnevuse 3270,50 eurot tasumist
Kuna kostja II on sõlminud käenduslepingu, millega taganud kostja I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise, saab hageja nõuda kostjalt II põhivõlgnevuse väljamõistmist solidaarselt kostjaga I
Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 3270,50 eurot on põhjendatud ning kuulub solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõistmisele. 13. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista intressi summas 155,86 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimääraks 8% aastas. Intressivõlgnevuse kujunemise kohta on hageja esitanud võlgnevuse kujunemise tabelid (dtl 42-51, 65). Tabelist nähtuvad igakuised intressimakse suurused, kostja I poolt teostatud maksete suurus ja kuupäevad ning intressi katteks loetud summad. Kostja I on avaldanud, et ei nõustu intressimääraga.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisingulepingu kohaselt on viivisemääraks 0,2% päevas. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 p-s 13 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjaid) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata
lg 3 p 5 ja 6 § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt
lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-66-05, nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). Kohus on seisukohal, et liisingulepingu põhitingimuste punkt, mille kohaselt on viivisemääraks 0,2% päevas ja lepingu üldtingimuste punkt 6.1, mille kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguvõtjalt nõuda võlgnetavalt summalt viivise tasumist lepingu põhitingimustes (lepingus) märgitud viivisemääras iga tasumisega viivitatud päeva eest ning liisinguandja ja liisinguvõtja lepivad kohaldatava viivisemäära suuruses kokku lepingus, on tüüptingimused ja tühised
lg 1 ning
Liisinguleping oli sõlmitud tarbijast kostjaga I. Lepingus kokkulepitud intressi määraks on 0,2% päevas ja seega ületab see kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude
Hagiavaldusest, hageja selgitustest ja hageja poolt kohtule esitatud viivise nõude kujunemise tabelist (dtl 105-108) nähtuvad selgelt viivisearvestuse aluseks olevate summad ning viivisearvestuse aluseks olevad perioodid. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjatelt välja mõista viivis iga osamakse põhisumma maksetähtajale järgnevast päevast kuni selle põhisumma osamakse tasumiseni. Kohus arvestab viivise arvestuses hageja poolt esitatud andmeid (dtl 42-51,105-108) kohustuste katteks toimunud laekumiste kohta ning arvestab kuni lepingu ülesütlemiseni viivist järgnevalt: Osamakse Osamakse maksetähtaeg põhisumma 20.02.2014 20.03.2014 20.04.2014 20.05.2014 20.06.2014 20.07.2014 20.08.2014 20.09.2014 20.10.2014 20.11.2014 145,02 146,18 147,15 148,13 149,12 150,12 107,03 44,09 109,05 43,07 111,09 42,05 113,14 Viivisearvestuse Viivisearvestuse Viivitatud algus lõpp päevade arv 21.02.2014 23.09.2014 215 21.03.2014 23.09.2014 187 21.04.2014 23.09.2014 156 21.05.2014 23.09.2014 126 21.06.2014 23.09.2014 95 21.07.2014 23.09.2014 65 21.08.2014 23.09.2014 34 21.08.2014 19.10.2014 60 21.09.2014 19.10.2014 29 21.09.2014 20.11.2014 61 21.10.2014 20.11.2014 31 21.10.2014 22.12.2014 63 21.11.2014 22.12.2014 32 Viivisesumma eurodes 7,02 6,14 5,15 4,18 3,17 2,18 0,81 0,59 0,71 0,59 0,77 0,59 0,81 7 20.12.2014 20.01.2015 20.02.2015 20.03.2015 20.04.2015 20.05.2015 20.06.2015 20.07.2015 20.08.2015 20.09.2015 20.10.2015 20.11.2015 20.12.2015 20.01.2016 20.02.2016 20.03.2016 20.04.2016 20.05.2016 20.06.2016 20.07.2016 20.08.2016 20.09.2016 20.10.2016 20.11.2016 20.12.2016 20.01.2017 20.02.2017 20.03.2017 20.04.2017 20.05.2017 20.06.2017 41,02 115,99 39,20 118,06 38,16 120,15 37,11 101,47 56,84 159,37 160,43 161,50 162,57 163,66 164,75 0,02 165,83 3,81 163,14 7,6 124,84 35,63 138,48 30,71 170,32 171,45 55,36 117,23 62,63 111,11 69,92 104,98 73,44 177,24 178,42 179,61 67,23 113,58 68,23 113,79 70,23 113,00 72,24 112,21 74,26 111,42 76,29 110,63 77,53 110,63 79,58 21.11.2014 21.12.2014 21.12.2014 21.01.2015 21.01.2015 21.02.2015 21.02.2015 21.03.2015 21.03.2015 21.04.2015 21.05.2015 21.06.2015 21.07.2015 21.08.2015 21.09.2015 21.10.2015 21.11.2015 21.12.2015 21.12.2015 21.01.2016 21.01.2016 21.02.2016 21.03.2016 21.04.2016 21.04.2016 21.05.2016 21.05.2016 21.06.2016 21.06.2016 21.07.2016 21.08.2016 21.09.2016 21.10.2016 21.11.2016 21.12.2016 21.01.2017 21.02.2017 21.03.2017 21.04.2017 21.05.2017 - 21.01.2015 21.01.2015 13.03.2015 13.03.2015 21.03.2015 21.03.2015 23.04.2015 23.04.2015 13.08.2015 13.08.2015 13.08.2015 13.08.2015 13.08.2015 29.09.2015 29.09.2015 28.10.2015 23.11.2015 19.01.2016 23.02.2016 23.02.2016 27.06.2016 27.06.2016 27.06.2016 27.06.2016 20.07.2016 20.07.2016 20.08.2016 20.08.2016 21.09.2016 21.09.2016 01.11.2016 01.11.2016 01.11.2016 18.12.2016 28.12.2016 25.01.2017 03.03.2017 23.03.2017 23.04.2017 22.05.2017 - 62 32 83 52 60 29 62 34 146 115 85 54 24 40 9 8 3 30 65 34 159 128 99 68 91 61 92 61 93 63 73 42 12 28 8 5 11 3 3 2 - 0,57 0,82 0,72 1,35 0,5 0,77 0,51 0,76 1,83 4,04 3,01 1,92 0,86 1,44 0,33 0,29 0,11 0,82 0,51 1,04 1,07 4,8 3,73 0,83 2,34 0,84 2,24 0,93 2,14 1,01 2,83 1,64 0,47 0,7 0,2 0,12 0,27 0,07 0,07 0,05 8 20.07.2017 20.08.2017 20.09.2017 20.10.2017 20.11.2017 20.12.2017 20.01.2018 20.02.2018 20.03.2018 20.04.2018 20.05.2018 20.06.2018 20.07.2018 20.08.2018 20.09.2018 109,84 81,63 109,05 82,90 109,05 84,18 109,05 85,47 109,05 195,82 197,12 198,44 199,76 201,09 202,43 203,78 205,14 206,51 207,89 209,27 21.06.2017 21.07.2017 21.08.2017 21.09.2017 21.09.2017 21.10.2017 21.10.2017 21.11.2017 21.12.2017 21.01.2018 21.02.2018 21.03.2018 21.04.2018 21.05.2018 21.06.2018 21.07.2018 21.08.2018 21.09.2018 07.07.2017 15.08.2017 21.09.2017 21.09.2017 26.10.2017 26.10.2017 16.10.2018 16.10.2018 16.10.2018 16.10.2018 16.10.2018 16.10.2018 16.10.2018 16.10.2018 16.10.2018 16.10.2018 16.10.2018 16.10.2018 17 26 32 1 36 6 361 330 300 269 238 210 179 149 118 88 57 26 Kokku 0,41 0,62 0,76 0,02 0,86 0,11 8,63 14,16 12,96 11,7 10,42 9,26 7,94 6,65 5,31 3,98 2,6 1,19 178,84 Arvestades asjaolusid, et lepingu ülesütlemise kuupäeval 16.10.2018 oli lepingust tulenevate maksete põhivõlgnevuse summa 3270,50 eurot ning hageja palub kostjatelt välja mõista viivis lepingu ülesütlemisest alates kuni hagiavalduse esitamiseni, on alates lepingu ülesütlemisest 16.10.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.10.2019 www.viivisekalkulaator.ee andmetel viivise suuruseks 253,04 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas kokku 431,88 eurot (178,84 + 253,04). 15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3270,50 eurot, intressi 155,86 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 431,88 eurot. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 2699,73 eurot (3131,61 eurot – 431,88 eurot) eurot. 16. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 59 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjatelt kokku 6 557,97 eurot (põhinõue 3 270,50 eurot + intress 155,86 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 3 131,61 eurot); kohus rahuldab hageja nõude summas 3858,24 eurot (põhinõue 3270,50 eurot + intress 155,86 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 431,88 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 59% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 41% ulatuses hageja kanda. 17. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. 9 18. Kuivõrd kohus jätab 59% hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 265,50 eurot (450 eurot x 59% = 265,50 eurot). 19. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjatel menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. 20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.