kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu.
lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täies ulatuses täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohtule esitatud üürilepingu p 10.2 kohaselt kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon lepitakse ametlikult ja kooskõlas lepinguga esitatuks kui need teated on poolele edastatud tähitud kirja teel või antud teisele poolele üle allkirja vastu lepingus toodud või poole poolt pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud aadressil. Hagi asjaoludest ja kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest nähtub (dok 4s hagi lisad 3-4, mis on vaidlustamata asjaolu), et üürnik avaldas 27.03.2020 e-kirjaga soovi üürilepingu lõpetamiseks, 3
lg 1 kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja käesolevas peatükis sätestatut järgides üles öelda.
lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab, ja lg 3 sätestab, et üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusalune üürileping on sõlmitud tähtajaliselt kuni 15.03.2023.a. (lepingu p 1.4) ning kumbki pool võib üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette kuus kuud (lepingu p 7.6.2), kuid
Nii üürniku kui üürileandja tegutsevad majanduskutsetegevuses, seega on mõlemal üürisuhtes olles ärilised huvid. Kostja on üürilepingu ülesütlemise alusena viidanud
lg 1 järgi erilisi asjaolusid, mille kohaselt tuleks eelistada lepingulises suhtes üürnikku hagejale ehk et leping ei jätkuks vastukaaluks hageja huvile, et leping jätkuks. Eeltoodu alusel ei saa pidada põhjendatuks üürniku poolt lepingu p 8.2, 8.2.2 alusel viivitamata lepingu ülesütlemist. Seega ei olnud üürnikul alust lepingut üles öelda ning leping ei lõppenud ülesütlemisega
p 6, § 309 lg 1, § 313 lg 1 järgi ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist
Kuna kostja üüripinda kasutada ei soovinud, siis otsis hageja üüripinnale uue üürniku, mille tõttu hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist kuna hageja poolt uue üürniku leidmiseni 08.06.2020.a. Nähtuvalt poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.3 on pooled kokku leppinud, et üüri suuruseks on lepingi sõlmimisel 10 eurot/m2, moodustades kokku summa 280 eurot/kuus, millele lisandub käibemaks (20%). Lepingu p 3.4 kohaselt üüritasule lisanduvad kommunaalkulud (signalisatsioon, üldelekter, ventilatsioon, valve, üldvesi, -koristus, -remont, prügivedu, halduskulud, (elektrisüsteemide fonoluku, signalisatsiooni) hooluskulud 3,36eur/m2 kuus, millele lisandub käimekas (20%). Kommunaalteenuste hinda korrigeeritakse gaasi, veel elektrienergia kallinemisel proportsionaalselt. Eraldi maksab üürnik vee ja elektri eest vastavalt arvesti näitudele. Lepingu p 3.5 kohaselt üür algava kuu eest ja kommunaalkulude eest tasutakse kuu 5. kuupäevaks. Eeltoodust tulenevalt on pooled kokku leppinud
lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt seadusele ja lepingule.
järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja
Nimetatud üürilepingus kokkulepitud summade kohta kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Hagiavaldusest ja kohtule esitatud tõenditest (dok 4s, 31.08.2020 hagi lisad 11-14) nähtub, et kostjale on esitatud arved nr 20052, MT01052020, MT01062020, MT
lg 1 kohaselt eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Lepingu p 3.1 on pooled kokku lepingu, et üürnik kohustub tasuma 2 kuu üüri üürileandjale käesoleva lepingu allakirjutamisel ette. Ettemakstud üür 580 eurot jäävad üürileandja kätte hoiule garantiina kogu lepingu kehtivuse ajaks ning see tagastatakse üürnikule käesoleva lepingu lõpetamisel. Lepingu p-st 3.2 tuleneb, et üürileandja käes hoiul olev garantiisumma ei anna üürnikule õigust viivitada kokkulepitud maksete tasumisega või muul moel rikkuda lepingut, lisaks võib üürileandja kohustuste rikkumise korral rahuldada oma nõudeid selle summa arvel. Kostja on välja toonud, et summa 580 eurot on ettetasutud üür ja mitte garantiisumma ja seega tuleks see arvestada üürisummade tasumisel. Kohus ei nõustu kostja väidetega, sest kostja enda poolt kohtule esitatud 06.03.2020 maksekorralduses on kostja tasutud summat nimetanud garantiiks (dok 6s, 07.10.20 lisa 5) ning lepingu p 3.1 ja 3.2 on üürnik kokku leppinud üürileandjaga, et tasutav 580 eurot on tagatisraha
lg 1 mõistes, sest selle arvel saab üürnik rahuldada oma nõudeid, mis tal on üürniku vastu. Seega on hagejal õigus selle 580 € arvel rahuldada
Viimane on kooskõlas ka
lg 8, mis sätestab et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja ei ole väitnud, et üür või kõrvalkulud oleks teistsugused. Kuna tasutud 580 eurot ei saa pidada üürimakseks, vaid selle arval saab hageja rahuldada kõiki oma nõudeid, mis tal on üürniku vastu, sj viivisenõudeid, mida hageja ongi teinud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et võlgnevus oleks tasutud, siis on ta rikkunud kohustust
mõttes ja hagejal on õigus nõuda
lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1, 76 lg 1,
Kohtule esitatud arvetest nr 20052, MT01052020, MT01062020, MT08062020 nähtub, et kostjal on tasumata üürilepingust tulenevad kohustused arvete alusel kokku summas 1086,94 eurot 5
lg alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 11 järgi on tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik ning lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
lg järgi tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohtule esitatud Tallinnas 11.03.2020.a. äriruumide üürilepingu p 5.18 kohaselt üürilepingu allakirjutanud üürniku esindaja, K. M., isiklikult käendab käesoleva üürilepingu täitmise summas 1740 euro ulatuses enda isikliku varaga. Kostja leidis, et ta ei ole andnud nõusolekut käendajana võtta isiklikku käendust ning üürilepingus puudub kostja kui käendaja allkiri. Kohtule esitatud äriruumide üürilepingust nähtub, et allkirja kohal on märgitud „üürnik ja käendaja“, millele on allkirja andnud kostja K. M.. Kostja väide, et ta allkirjastas lepingu üksnes X OÜ juhatuse liikmena ja mitte käendajana ei saa kohus pidada põhjendatuks, sest kostja kui äriühingu juhatuse liige peab olema majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna teadlikum kui tavatarbija käenduskohustuse andmise ja lepingute allkirjastamise tagajärgedest. Seda et kostjal ei oleks olnud võimalik üürilepinguga tutvuda enne allkirjastamist ja et sellega oleks käenduskohustus talle üllatusena tulnud, ei ole kostja väitnud ja seega leiab kohus, et hageja ja X OÜ vahel oli sõlmitud üürilepingule andis kostja üürilepingu täitmise tagamiseks isikliku käenduse ning kostja pidi juhatuse liikmena aru saama lepingus sätestatust. Lisaks on määratud käendaja vastuse maksimumsumma ja käendus on kirjalikus vormis. Tegemist on tarbijakäendusega, see vastab
Kuna kohus on eeltooduga tuvastanud, et X OÜ jättis oma kohustused hageja ees täitmata, millega rikkus lepingut ning kostja on isiklikult andnud käenduse maksimaalselt 1740 eurot summa osas, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt oma käenduskohustuse ja põhivõlgniku kohustuse täitmist VÕ§ 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja 142 lg 1, 2, § 145 lg 1 järgi põhisummas 739,79 eurot. Märgitud summa tuleb kostjat hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja vastutab
lg 1, § 145 lg 1 järgi käenduslepinguga võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning kuna kostja ei tasunud arvetel esitatud tähtaegadeks (arve nr 20052, 06.04.2020, arve nr MT01052020, 05.05.2020, arve nr MT01062020, 05.06.2020 ja arve nr MT08062020, 12.06.2020) võlgnevust, jäi seega kostja ise viivitusse 6
Kostja viivisearvestust ega ulatust ei vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 307,02 eurot. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1046,81 eurot, sh põhivõlga 739,79 eurot ja viiviseid 307,02 eurot. Kuna hageja nõudis võlga kuni 08.06.2020 (kui leidis uue üürniku), siis ei oma asjas ka tähtsust, mil viisil (e-kirjaga, postiga, tegeliku valduse üleandmisega) kostja lepingu ülesütlemisest teavitas, lisaks ei võta kohus sisulist seisukohta fakti tuvastamise akti osas (dok 6s, 07.10.2020 fakti tuvastamise akt lisa 1). Kuna hageja ei ole kostjalt hagiavalduses nõudnud arve nr 20038 alusel võlgnevuse tasumist ja kostja ise on kohtule esitanud eelnimetatud arve ja selle tasumise maksekorralduse (dok 6s, 07.10.2020 arve nr 20038 lisa 2, maksekorraldus lisa nr 5), siis nimetatud tõendite osas puudub vajadus kohtul täiendavalt seisukoht võtta. Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus Tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 122, § 128 järgi 1046,81 eurot. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, mistõttu jäävad hageja ja kostja menetluskulud TsMS 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 475 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd. Arvestades esitatud hagiavalduse (31.08.2020), seisukoht (02.11.2020) sisu ja mahtu, osalemist istungil (26.05.2021, mis vältas 15:03 kuni 15:38), menetluskulude nimekirja esitamist (02.10.2020, 02.06.2021) ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku 9,5 tunni ulatuses summas 475 eurot (9,5*50eur/tund). Kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 675 eurot (200+475). 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.