← Eesti

2-17-15246/66

Obsah (4)§ 163§ 174§ 177§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 02. september 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15246 Tsiviilasi A.

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: -
  2. aastal on ostetud kinnisasi asukohaga xxxx, mille omandajaks märgiti kostja; - perioodil
  3. a kuni
  4. a oli kostja antud kinnisasja omanik; - kostja ja hageja elasid koos alates
  5. a kuni
  6. a ning kostja ei ole antud kinnisasjal alates
  7. aastast enam viibinud; - kinnisasja ostmisel oli territooriumil ainult üks väike, tiik, kaev, välikäimla, kasvuhoone varemed ja aed 20-ne õunapuuga. Territooriumil polnud vett ega kanalisatsiooni ning polnud aeda ees; 5

(13)- 2-17-15246
  1. a maikuust kuni
  2. a oktoobrini olid teostatud hageja poolt märgitud ehitustööd seoses aia ja abihoonete ehitamisega; -
  3. a ja
  4. a olid teostatud hageja poolt märgitud ehitustööd seoses uue maja vundamendi ehitamise ja vana suvila laiendamisega; -
  5. a olid teostatud hageja poolt märgitud ehitustööd seoses uue maja vundamendi ehitamisega; -
  6. a olid teostatud hageja poolt märgitud ehitustööd seoses uue maja vundamendi ehitamisega (vee ja kanalisatsiooni paigaldamine).
  7. Pooled vaidlevad põhiliselt selle üle, kas xxxx kinnisasja ostmiseks andis raha hageja ning kas hageja on kandnud kulutused seoses xxxx kinnisasja renoveerimis- ja ehitustöödega. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja nõue on osaliselt aegunud.
  8. Hageja väitel on ta teinud kulutusi võõrale asjale. Hageja nõude aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1, mis sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019– 1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks või kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Samuti VÕS § 1023 lg 1, mille kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Hageja peab tõendama kulutuste tegemise võõrale asjale ja asjaolu, et need on tehtud kostja huvides.
  9. Kui VÕS § 1018 ei kohaldu, siis on võimalik kulutuste hüvitamist nõuda ka VÕS § 1042 lg 1 alusel - Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes.
  10. Kõigepealt hindab kohus, kas hageja nõue on osaliselt aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Riigikohus on leidnud, et käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (vt
  11. juuni
  12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 35 ja
  13. mai
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-57-13, p 13). Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 11.10.2017, mistõttu on kohtu hinnangul hageja kulutuste hüvitamise nõue alates
  15. a kuni 11.10.2007 aegunud. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et ta sai teada sellest, et ta on teinud võõrale asjale kulutusi alles pärast seda kui kostja esitas tema vastu hagi väljatõstmise nõudes. Hageja oli teadlik asjaolust, et tema ei ole antud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kantud juba varem. Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt teadis hageja seda algusest peale, et kinnistusraamatus on omanikuna sisse kantud kostja. Seda kinnitab hageja enda väide selle kohta, et tal olevat kostjaga olnud kokkulepe, et kostja kirjutab koheselt pärast kinnisasja ostu-müügitehingut kinnisasja hageja nimele. Asjaolu, kas kostja esitab või esita hageja vastu väljatõstmise nõude, ei oma hageja nõude sissenõutavaks muutumise seisukohalt tähtsust. 6
(13)2-17-15246 Asjaolusid selle kohta, et nõude aegumine oleks katkenud, ei ole hageja esile toonud.
  1. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue
  2. a kuni
  3. a kulutuste osas (summas 152 211,35 eurot) jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu ning kohus saab hinnata järgnevalt hagejal kostja vastu nõude olemasolu vaid
  4. a kuni
  5. a kulutuste osas (summas 81 592,64 eurot).
  6. a kulutused
  7. Hageja väitel olid
  8. aastal teostatud järgmised ehitustööd: Uue maja vundamendi «Т» kujulise raketise ja armatuuri paigaldamine kahel korral; Raketiste paigaldamine uuel vundamendil, armatuuri paigaldamine (lintvundament), penoplasti ja hüdroisolatsiooni paigaldamine; Ehitusmaterjalide ostmine edasisteks ehitustöödeks (penoplast 100 mm ja 50 mm). Kostja nendele töödele ja materjalide kasutamisele vastu ei vaidle, kuid leiab, et tõendatud ei ole hageja poolt kulutuste kandmine summas 428 788,40 EEK (27 404,57 eurot).
  9. Hageja esitas antud kulutuste tõendamiseks A OÜ arve summas 428 788,40 EEK ja A OÜ 19.11.2008 orderi kviitungi nr 24108 summas 428 788,40 EEK (I kd tl 42). A OÜ arve selgitusse on märgitud materjalidena traat, vineer, pruss, kruvid, armatuur, betoon, hüdroisolatsioon, EPS 50 ja EPS 100 ning töö (armatuuri paigaldamine, saalungite paigaldus, põranda lihvimine kopteriga, EPS paigaldamine, hüdroisolatsioon). Arve on väljastanud V. D. ja arve on vastu võtnud A. M.. Orderi kviitungile on märgitud summa 428 788,40 EEK saamine A. M.ilt. Samuti kuulati hageja taotlusel üle tunnistajana A OÜ juhatuse liige V. D., kelle ütluste kohaselt teostas tema ettevõte maist kuni novembrini 2008 aastal ehitustöid xxxx kinnistul. Tunnistaja V. D.i ütluste kohaselt: „Kõike ei mäleta, aga tegime vundamenti. Veel midagi.“ (II kd tl 143-144). Tunnistaja (kostja ja hageja tütre) L. M. ütluste kohaselt elas ta xxxx kinnistul alates
  10. aastast kuni
  11. aastani. Tunnistaja ütluste kohaselt osalesid ehitustööde teostamisel paljud inimesed. „Ma nimesid ei tea. Isa ja ema tegid tööd. S. Ž. tegi seal tööd. Pere ja isa sõbrad tuttavad tegid seal tööd. Vanaisa tegi palju tööd seal. Mu abikaasa tegi seal tööd. /…/ Vundamenditöid tegid vanaisa, ema, S. Ž..“ (II kd tl 19-20). Tunnistaja N. K.i ütluste kohaselt viibis ta tihti xxxx kinnistul ja ehitustöödel osales seal palju inimesi, sealhulgas tunnistaja isa ja ka abikaasa (II kd tl 139-140). Tunnistaja L. M. ja tunnistaja N. K.i ütlustest ei saa kohus teha järeldust selle kohta, mis töid teostati kinnisasjal
  12. aastal ja kas need tööd olid lisaks A OÜ poolt teotatud töödele või mitte. Tunnistaja S. Ž.i ütluste kohaselt elas ta xxxx kinnistul maist 1999 kuni 2001 alguseni. Tunnistaja kinnitab, et töid tegi ta siis, kui ta seal elas. „Ja ka hiljem, kui ma sealt ära olin läinud, käisin seal töid tegemas siis, kui hagejaga olid veel suhted head.“ (II kd tl 136-138). Tunnistaja S. Ž.i ütlustest nähtub, et põhiliselt tegi ta kinnisasjal xxxx töid aastatel 1999-2001, kuid tunnistaja ütlustest ei nähtu, mis töid ta käis antud kinnisasjal tegemas hiljem. Eeltoodud tõenditest ei teki kohtul kahtlust selles, et V. D.i juhitav ettevõte A OÜ teostas
  13. a arvel märgitud töid xxxx kinnisasjal. V. D. on tunnistajana andnud ütlusi selle kohta, et konkreetseid töid teostati just Xxxx kinnisasjal. Ülejäänud tunnistajate ütlused on üldsõnalised ja nendest pole võimalik järeldada, mis töid teised inimesed
  14. aastal antud kinnisasjal teostasid ning kas V. D.i ütluste ja esitatud arve näol võis olla tegemist osaliselt või täielikult ebausaldusväärsete tõenditega.
  15. Tunnistaja V. D.i ütluste kohaselt tellis ehitustööd hageja ja ehitustööde eest maksis hageja. „Tema tõi mulle raha. Sularahas. Tasapisi maksis kõik ära.“ (II kd tl 143144). Kohtu hinnangul on tunnistaja V. D.i ütluste ja A OÜ 19.11.2008 orderi kviitungiga nr 24108 tõendatud hageja poolt A OÜ arvel märgitud tööde eest raha maksmine.
  16. Vaidluse all on, kas hageja poolt üleantud raha puhul saab olla tegemist hageja kulutusega. Hageja väitel olid hagejal rahalised vahendid tööde ja materjalide eest maksmiseks. 7
(13)2-17-15246 Hageja väitel töötas hageja alates 01.06.2007 firmas C OÜ xxxx ametikohal ning enne seda erinevates äriühingutes. Kostja väitel isegi kui hageja teenis mingi raha, siis pole ta neid investeerinud seaduslikule ja kostjaga kooskõlastatud ehitusele, ega perekonnale, kuid kulutas seda omal äranägemisel, mh külastades ja kaotades regulaarselt kasiinos. Tunnistaja L. M. ütluste kohaselt finantseeris ehitust mingil määral ema ja mingil määral vanaisa. Tunnistaja L. M. ütluste kohaselt isa sel perioodil ei töötanud, kuid seda, kas isa sissetulekut omas, ta ei tea. Küsimusele: „Kui elasite perega, kas isal olid ka mingid sõltuvused?“ vastas tunnistaja L. M., et „Jah olid. Mängusõltuvus. Palju aastaid, ma täpselt ei tea.“ Küsimusele, et kas ta teenis ka midagi mängides, vastas tunnistaja, et „võimalik aga ma ei tea seda.“ (II kd tl 19-20). Kohtu hinnangul on tunnistaja L. M. ütlustest võimalik järeldada, et hageja külastas kasiinot, kuid nendest ütlustest ei saa teha otsest järeldust selle kohta, et seetõttu poleks hageja olnud võimeline ehitustööde eest maksma. Hageja esitas kohtule Maksu-ja Tolliameti tõendi selle kohta, et hageja sai sotsiaalmaksustavaid väljamakseid alates
  1. a veebruar kuni
  2. a juuni osaühingust K,
  3. a juulist kuni detsembrini OÜ-st C ja
  4. a jaanuaris OÜ-st C. (II kd tl 115). Samuti esitas hageja kohtule fotokoopia hageja tööraamatust, millelt nähtub, et hagejal on olnud sõlmitud tööleping alates 01.03.2000 kuni 03.01.2005 OÜ-ga T (II kd tl 113114). Kostja väitel oli hageja firmas OÜ-s T lihtsalt „arvele võetud“ tööstaaži jaoks. Kostja ei ole oma vastuväite tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit esitanud, mistõttu kohus lähtub eeldusest, et töötades töölepingu alusel saab isik selle eest ka töötasu. Samas ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud selle kohta kui suur oli tema töötasu nimetatud ettevõtetest.
  5. Hageja väitel sai ta raha xxxx korteri võõrandamisest. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hagejale kuulus korter xxxx, kuid kostja väitel oli hageja antud korteriomandi omanikuks vormistatud tema sõprade poolt ning mitte mingit kasu selle müügist hageja pole endale reaalselt saanud. Kohus leiab, et kostja oleks pidanud väite tõendamiseks, et hageja on saanud pelgalt formaalselt kinnisasja omanikuks, esitama ka tõendid. Kostja ei ole seda teinud. Samas ei saa hageja poolt xxxx korteri müüki kohtu hinnangul seostada
  6. aastal teostatud ehitustööde eest tasumisega. Hageja ei ole selgitanud täpsemalt, mis aastal ja mis summa eest korter võõrandati. Kostja väitel toimus see vahemikus 1996-
  7. Hageja ei ole kostja sellekohasele väitele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul ei saa 1996-1997 toimunud tehingust järeldada, et tehingu tulemusel saadud raha kasutati
  8. aastal.
  9. Kohus leiab, et hageja poolsed tõendid enda sissetulekute kohta, mis võimaldaks kanda kulutusi summas 27 404,57 eurot, on ebapiisavad. Hageja väited selle kohta, et lisaks palgale tegi hageja investeeringuid alustavatesse ettevõtetesse (kioskid, pandimajad, marsruuttaksod, alkoholiäri), hagejal oli autopesula xxxx tänaval, mis tõi kasumit umbes 1000 eurot kuus, samuti, et alates 1999-2015 restoranis xxxx oli neli suurt piljardilauda, mis tõid kasumit umbes 350-400 eurot kuus, on paljasõnalised ja nende kohta ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Lisaks on hageja väide enda sissetulekute kohta töökohtadest hageja enda poolt toodud asjaoludel ebapiisav järeldamaks piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Hageja omas
  10. aastal töökohta pool aastat ja
  11. aastal kõigest ühe kuu. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuskohast hageja sai tööde eest tasumiseks vajaliku summa raha.
  12. Kostja väitel ostis kostja ise armatuuri betoneerimistööde teostamiseks ja ka muid materjale kinnistu jaoks. Kostja esitas kohtule enda pangakonto väljavõtte perioodi kohta alates 01.01.2005 kuni 31.12.2010 (I kd tl 100-120). Sellest nähtub, et
  13. aastal on teostatud kaardimakseid Ehituse ABC-st kaupade ostmisel kokku 1531 EEK ulatuses, Espakist 689,4 EEK ulatuses ja Ehitus Service-ist 21 EEK ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa antud tõendist teha järeldust selle kohta, et antud ostud oleksid olnud seotud Xxxx kinnisasjaga. Ühestki ostusummast ei saa teha järeldust, et see oleks olnud armatuuri ostmisega seotud. Muus osas ei ole kostja esile toonud, mida antud summade eest soetati. 8
(13)2-17-15246
  1. Kostja väitel sai kostja pankadelt
  2. a ja
  3. a laenu kokku summas 650 000 EEK, mille ta hagejale üle andis. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et 28.03.2005 on kostja pangakontole kantud 399 999,86 EEK ja perioodil 01.04.2005 kuni 08.06.2005 on antud summa kostja pangakontolt välja võetud. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et 02.06.2006 on kostja pangakontole kantud 249 916,96 EEK ning perioodil 02.06.2006 kuni 23.06.2006 on antud summa kostja pangakontolt välja võetud (I kd tl 100-120). Küll aga ei saa kohtu hinnangul antud tõendist ja antud summadest teha järeldust selle kohta, et nende kasutamine oleksid olnud seotud Xxxx kinnisasjaga. Nimetatud summade kasutamise kohta kinnisasja jaoks ei ole kohtule tõendeid esitatud. Samas leiab kohus, et asjaolu, et pole tõendatud kostja poolne rahaliste vahendite kasutamine kinnisasja jaoks, ei anna alust järelduseks, et seda pidi kindlasti tehtama hageja rahalistest vahenditest. Selliseks järelduseks ei anna alust eeltoodud tõendite puudumised hageja sissetulekute kohta.
  4. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis seaks kahtluse alla A OÜ-le tööde ja materjalide eest maksmise, kuid kohtul on tekkinud tõsine kahtlus selles, et need rahalised vahendid olid hagejale kuuluvad. Seetõttu ei pea kohus tõendatuks hageja poolt kulutuste tegemist summas 27 404,57 eurot.
  5. a kulutused
  6. Vaidlust ei ole selles, et
  7. aastal olid teostatud järgmised ehitustööd: Uue vundamendi sisse olid paigaldatud kanalisatsioonitorud ja veetoru; Vundamendi välisseinal teostati hüdroisolatsioon ruberoidiga; Tühjad kohad täideti liivaga, mis jäi
  8. aastast kanali kaevamisest; Vundamendi seespoolsele seinale paigaldati penoplast ülevalt alla, ülemine osa 100 mm, alumine osa 50 mm (ostetud
  9. aastal). Kostja vaidleb vastu sellele, et tööde ja materjalide eest kandis kulud hageja, kokku summas 48 703,32 EEK (3112,71 eurot).
  10. Hageja esitas antud kulutuste tõendamiseks D OÜ arve summas 48 703,32 EEK ja D OÜ 16.04.2010 kviitungi kassa sissetuleku orderi nr 235 juurde summas 48 703,32 EEK (I kd tl 43). D OÜ arvel on märgitud materjalidena toru 110 mm, toru 50 mm, toru 32 mm soendusega, ruberoid ning töö, milleks on vee ja kanalisatsiooni paigaldus, hüdroisolatsioon, EPS paigaldus, tagasitäide liivaga. Tööde alguseks on arvele märgitud 22.02.2010 ja tööde lõpuks 16.04.
  11. Arvele on alla kirjutanud V. D. ja vastu võtjana on alla kirjutanud A. M. (I kd tl 43). Tunnistaja V. D.i ütluste kohaselt tegeles tema firma ka pärast
  12. aastat Xxxx kinnistul ehitustöödega. Tunnistaja ütluste kohaselt „Mõlemad firmad tegelesid seal umbes 3 aasta jooksul perioodiliselt, siis kui hagejal raha oli.“ (II kd tl 143144). Eelpool leidis kohus tunnistajate N. K.i, S. Ž.i ja L. M. ütlusi hinnates, et nende ütlused on üldsõnalised ja nendest pole võimalik järeldada, mis töid teised inimesed
  13. aastal antud kinnisasjal teostasid. Kohus leiab, et sama järelduse saab nimetatud tunnistajate ütlustest teha ka
  14. aasta kohta. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid, mis lükkaks ümber hageja väite, et
  15. aastal teostas kinnisasjal töid D OÜ. Kostja kahtlused D OÜ arve ebakorrektse vormistamise osas ei lükka ümber asjaolu, et hageja poolt nimetatud tööd olid
  16. aastal Xxxx kinnisasjal teostatud. Kohus lähtub talle esitatud tõenditest, millest veenvamad on hageja tõendid selle kohta, et D OÜ nimetatud tööd teostas.
  17. D OÜ 16.04.2010 kviitungile kassa sissetuleku orderi nr 235 juurde on märgitud summa 48 703,32 EEK vastuvõtmine A. M.ilt (I kd tl 43). Tunnistaja V. D.i ütluste kohaselt tellis ehitustööd hageja ja ehitustööde eest maksis hageja. „Tema tõi mulle raha. Sularahas. Tasapisi maksis kõik ära.“ (II kd tl 143-144). Kohtul puudub alus kahtluseks, et tööde eest ei oleks makstud. Küll aga puudub kohtul veendumus selles, et kulutused kandis hageja. Kohus leiab, et hageja poolsed tõendid enda sissetulekute kohta, mis võimaldaks tal kanda
  18. aastal kulutusi summas 48 703,32 EEK (3112,71 eurot), on ebapiisavad. Maksu-ja Tolliameti tõendist 9
(13)2-17-15246 nähtuvalt ei ole hageja alates
  1. aasta jaanuarist kuni
  2. aasta augustini töökohta omanud (II kd tl 115). Hageja väited muudest allikatest tulu saamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Tunnistaja L. M. vastas küsimusele: „Millest te järeldate, et isa ei pidanud üleval peret?“, et „Sest ta ei töötanud. Nii palju, kui ma tean, oli isa minuga kodus. Kogu aja 20052014.“ (II kd tl 19-20). Kohtu hinnangul pole piisavalt tõendatud
  3. aastal hagejal 48 703,32 EEK ulatuses rahaliste vahendite olemasolu. Seetõttu ei pea kohus tõendatuks hageja poolt kulutuste tegemist summas 48 703,32 EEK (3112,71 eurot).
  4. a ja
  5. a kulutused
  6. Hageja väitel olid
  7. aastal teostatud suvila laiendamisega seotud betoonitööd (tuulekoja aluse valamine uue vundamendi juurde, vundamendi valamine elumaja juures seinte soojustamiseks, kasvuhoone vundamendi valamine (vanas kohas), vundamendi valamine grilli alla).
  8. aastal olid samuti uuel vundamendil paigaldatud drenaaži süsteem vee äravooluks ning paigaldatud maa-alused torud vihmavee äravooluks katuselt. Hageja väitel olid
  9. aastal teostatud järgmised ehitustööd: Kanalisatsiooni ühendamine, drenaaž torude ühendamine, veetoru ühendamine, elumaja seinte soojustamine (Rannila katte eemaldamine, pahteldamine, kruntimine); Teostatud maa-alused elektritööd; Paigaldatud tuuletõkke kogu katuse ulatuses; Paigaldatud vihmaveetorud.
  10. Hageja esitas kohtule OÜ M 10.11.2014 arve nr 11013 summas 9154,56 eurot, milles on märgitud teenused koos materjalidega (betoonitööd, drenaažisüsteemi paigaldus, killustik, kanalisatsioonitoru paigaldus, kile paigaldus, ruberoidi paigaldus, vihmaveesüsteemi paigaldus). Objektina on arvel märgitud Xxxx. Arve on väljastanud J. V.. (I kd tl 44). Hageja esitas kohtule OÜ A 03.10.2016 arve nr 12016 summas 41 920,80 eurot, milles on märgitud teenused koos materjalidega (maa-alused tööd, drenaaži süsteemi paigaldus, killustik 16/32, karkass ja betoonplaat, maja laiendamine, voodrilaua paigaldus saunas, elektritööd, kamina valmistamine, WC poti paigaldus, kangi paigaldus). Objektina on arvel märgitud Xxxx. Arve on väljastanud J. V. (I kd tl 45). Tunnistaja J. V. ütluste kohaselt teostas tema ettevõte septembrist kuni novembrini 2014 ehitustöid xxxx. Tunnistaja kinnitab, et „Ma täpselt ei mäleta sellel perioodil ja mitte sellel aastal vaid ka 2016 aastal. Me tegime majale juurdeehituse. Tegime kasvuhoone vundamendi. Drenaažitöid maja ümber. Elektritöid tegime. Vedasime kaableid. Veetorustikku vedasime. Grillahju alla tegime vundamendi. Suveköögi alla tegime vundamendi. Lõuatõmbamis postide jaoks tegime vundamendi. Eemaldasime majalt pleki, soojustasime penoplastiga. Paigaldasime aknaid ja palju muid pisemaid töid. Ehitasime välja veerennid. Tuulekastid.“ (II kd tl 144-146). Hageja esitas 06.08.2018 menetlusdokumendi lisana fotod (lisa 1-3) selle kohta, milline näeb kinnisasi välja antud hetkel. Fotodelt nähtub, et maasse on paigaldatud kanalisatsioonitorud (I kd tl 147-148 ja 151), samuti on valatud lõuatõmbamispostide jaoks vundament ja paigaldatud postid (I kd tl 147 pöördel) ning valatud kasvuhoone vundament (I kd tl 152 pöördel). Hageja esitas 29.03.2019 menetlusdokumendi lisana foto valatud grillialusest (II kd tl 86), samuti Rannila kattest, mis kattis maja enne (II kd tl 87) ja fotod pärast selle eemaldamist tehtud töödest (II kd tl 88-89) ning hoone ümber paigaldatud killustikust (II kd tl 65 ja 87-89). Kohtu hinnangul kinnitavad kohtule esitatud fotod hageja poolt märgitud tööde teostamist. Lähtudes kohtule esitatud arvetest ja tunnistaja J. V.i ütlustest järeldab kohus, et nimetatud tööd on tehtud
  11. aastal ja
  12. aastal.
  13. Kostja väidab, et OÜ-l M ei olnud õigust teostada ehitustöid enne 18.11.2014 ning OÜ A ei olnud
  14. aastal deklareerinud riiklikke makse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt tehtud väljatrüki kohaselt on OÜ-le M väljastatud tegevusluba ehitamiseks 18.11.2014 (I kd tl 170). Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et tööde teostamise hetkel ei olnud OÜ-l M tegevusluba ehitamise valdkonnas seda, et töid poleks tegelikult teostatud. Tunnistaja J. V. kinnitab, et ehitustegevuse loa saamine oli pooleli. 10
(13)2-17-15246 Tunnistaja ütluste kohaselt: „Me ehitasime ja ka vormistasime.“ (II kd tl 144-146). Teatmik.ee kodulehelt tehtud väljatrüki kohaselt deklareeris OÜ A tööjõumaksusid
  1. aastal kokku 294,15 eurot (I kd tl 170-172). OÜ A tööjõumaksude kohta selgitas tunnistaja J. V., et töötajad töötasid töövõtulepinguga. (II kd tl 144-146). Kohus leiab, et tööjõumaksude vähem maksmine (juhul kui see toimus) ei viita otseselt sellele, et tööd poleks tehtud. Muude tõendite olemasolul (milleks on tunnistaja ütlused ja esitatud arve) ning vastutõendite puudumisel puudub kohtul alus kahtluseks, et töid poleks teostatud. Eelnevalt leidis kohus tunnistajate N. K.i, S. Ž.i ja L. M. ütlusi hinnates, et nende ütlused on üldsõnalised ja nendest pole võimalik järeldada, mis töid teised inimesed
  2. aastal ja
  3. aastal antud kinnisasjal teostasid. Kohus leiab, et sama järelduse saab nimetatud tunnistajate ütlustest teha ka
  4. aasta ja
  5. aasta kohta. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid, mis lükkaks ümber hageja väite, et
  6. aastal teostas kinnisasjal töid OÜ M ja
  7. aastal OÜ A. Kostja poolt kohtule esitatud A. M.i kiri, milles hageja märgib, et 18 aasta jooksul tegi hageja kõik tööd kinnisasjal oma kätega (II kd tl 45-48), kohtu arvamust ei muuda. Kostja annab väljendile „oma kätega midagi tegema“ liiga laia tähenduse. Selle all ei mõisteta tavalises kõnekeeles mitte ainult füüsiliselt oma kätega millegi tegemist, vaid selle all võib mõista ka tööde tellimist ja nende eest maksmist.
  8. Vaidlus on selles, kas hageja on kandnud kulud seoses
  9. a töödega kokku summas 9154,56 eurot ja
  10. a töödega kokku summas 41 920,80 eurot. Tunnistaja J. V.i ütluste kohaselt „Osade kaupa maksis ta naine (J.). Naine käis ja sõitis, võttis raha välja aga peamiselt tasus hageja./…/Mingi võlgnevus tal jäi. 3000 või 4000.“ (II kd tl 144-146). Tunnistaja J. V.i ütlustest ei saa kohus teha järeldust, et hageja oleks täies ulatuses tema poolt väidetud summad tasunud. J. V. kinnitab, et hagejal jäi üles võlgnevus summas 3000 või 4000 eurot. Teisalt ei saa tunnistaja ütlustest teha järeldust selle kohta, et kulud oleks täies ulatuses kandnud hageja. Tunnistaja kinnitab, et hageja naine J. tõi ka osaliselt raha. Selle kohta, kuskohast pärines J. raha, ei ole kohtule tõendeid esitatud. Maksu-ja Tolliameti tõendist nähtuvalt töötas hageja
  11. aastal B OÜ-s ühe kuu (august) ja
  12. aastal K OÜ-s 7 kuud (veebruar kuni august). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kui palju hageja antud ettevõtetes töötamise ajal sissetulekuid sai. Samas esitas hageja kohtule 05.06.2014 hageja ja R. A.i vahel sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt R. A. andis hagejale laenu 5500 eurot (I kd tl 155). Kohus leiab, et antud laenulepinguga on tõendatud
  13. aastal hagejal rahaliste vahendite olemasolu 5500 euro ulatuses kinnisasjaga seotud kulutuste eest tasumiseks. Hageja esitas kohtule 20.08.2015 hageja ja R. A.i vahel sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt R. A. andis hagejale laenu 7500 eurot (I kd tl 155). Kohus leiab, et antud laenulepinguga on tõendatud
  14. aastal hagejal rahaliste vahendite olemasolu 7500 euro ulatuses kinnisasjaga seotud kulutuste eest tasumiseks. Hageja väited muudest allikatest tulu saamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Seega on tõendatud hageja võimalus
  15. aastal ja
  16. aastal kinnisasja osas kulutusi kanda kokku 13 000 euro ulatuses.
  17. Kostja poolt esitatud 27.04.2016 Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-7788 (I kd tl 93-94) ja tsiviilasja nr 2-16-19037 kohtuistungi protokoll (I kd tl 96-97) ei tõenda kohtu hinnangul hagejal rahaliste vahendite puudumist
  18. aastal ega ka
  19. aastal. Antud tõendid käsitlevad hageja poolset elatise mittemaksmist perioodil 22.05.2014 kuni 21.05.2015 ja hageja varalist olukorda
  20. aasta alguses. Samas ei saa perioodil 22.05.2014 kuni 21.05.2015 hageja poolt elatise maksmata jätmisest järeldada hagejal rahaliste vahendite puudumist. Hageja
  21. aasta olukorrast ei saa aga teha tagasiulatuvat järeldust
  22. a ja
  23. a kohta, kuna antud kohtuistungi protokollis kirjeldab hageja olemasolevat olukorda, mitte varasemat.
  24. Eelpooltoodust tulenevalt on käesolevas asjas tõendatud hageja poolt kulutuste kandmine kostjale kuuluvale asjale kokku 13 000 euro ulatuses. 11
(13)2-17-15246
  1. VÕS § 1018 lg 1 ja VÕS § 1023 lg 1 kohaselt saab hageja nõuda kulutuste hüvitamist kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
  2. a tööd puudutasid suvila laiendamist ja kasvuhoone ehitamist ning
  3. a tööd suvila laiendamist. Kostja väitel puudus hagejal ehitusluba suvila laiendamiseks. Kostja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks Viimsi Vallavalitsuse 05.02.2019 korralduse nr 64 (II kd tl 7-8) ja Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektori V. B.i e-kirja (II kd tl 41 pöördel). Kohus leiab, et antud tõendid ei tõenda, et
  4. a ja
  5. a ehitustööd oleksid olnud ebaseaduslikud. Viimsi Vallavalitsuse 05.02.2019 korralduses nr 64 on antud korraldus lammutada loata rajatud ehitised, milleks on kaks abihoonet koos neid ühendava müüriga ja abihoone vundament.
  6. a ega
  7. a tööd ei hõlmanud abihoonete ehitamist, vaid suvila laiendamist. Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektori V. B.i e-kirjas on märgitud, et laiendatud suvila kuulub projektijärgselt lammutamisele. Sellest e-kirjast ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et suvila laiendamine oleks olnud ebaseaduslik, vaid, et see lammutatakse pärast uue maja valmimist, projektijärgselt. Samuti nähtub Viimsi Vallavalitsuse korraldusest, et kinnistule Xxxx on 30.04.2004 väljastatud ehitusluba nr 2488 suvila rekonstrueerimiseks. Kohus ei saa antud juhul teha järeldust selle kohta, et Viimsi Vallavalitsus peab suvila laiendamist ebaseaduslikuks. Kostja väide, et suvila kuulub pärast uue maja valmimist lammutamisele ei ole käesolevas asjas asjakohane, kuna kohus peab lähtuma tegelikust olukorrast. Tegelik olukord hõlmab endas vana (renoveeritud) suvilat ja uue maja osas üksnes vundamenti. Kohtule jääb Viimsi Vallavalitsuse korraldusest selgusetuks, mida hõlmab endas korralduses märgitud abihoone vundament ning kas selleks saab olla
  8. a rajatud kasvuhoone vundament. Hageja selgitab, et silmas on peetud kasvuhoone vundamenti. Seega on tegemist olukorraga, kus Viimsi Vallavalitsuse korralduse kohaselt kuulub kasvuhoone vundament lammutamisele.
  9. Kohus on seisukohal, et
  10. aastal suvila laiendamisega seotud betoonitööd (tuulekoja aluse valamine uue vundamendi juurde, vundamendi valamine elumaja juures seinte soojustamiseks, kasvuhoone vundamendi valamine, vundamendi valamine grilli alla), vundamendil paigaldatud drenaaži süsteem vee äravooluks ning paigaldatud maa-alused torud vihmavee äravooluks katuselt ning
  11. aastal teostatud ehitustööd (kanalisatsiooni ühendamine, drenaažtorude ühendamine, veetoru ühendamine, elumaja seinte soojustamine, maa-alused elektritööd, tuuletõkke ja vihmaveetorude paigaldamine vastavad oma olemuselt kinnisasja omaniku, seega ka kostja eeldatavatele huvidele. Kohtu hinnangul on mõistlikult vajalikud kulutused elamu soojustamiseks, vundamendi uuendamiseks, kanalisatsiooni ja vihmaveesüsteemi paigaldamiseks. Kohtul puudub alus järelduseks, et ka grillialus oleks elamu juures aeda omavale kinnisasja omanikule mittevajalik.
  12. Kohus nõustub kostjaga, et ebaseadusliku ehitise ehitamiseks tehtud kulutused ei saa olla käsundita asjaajamisel vajalikuks kulutuseks, mis kuuluks käsundita asjaajajale hüvitamisele. Hageja oleks pidanud hoolitsema selle eest, et vajalikud load oleksid olemas. Kostjale ei saa panna antud juhul süüks seda, et ta ei vaidlustanud vallavalitsuse korraldust. Samuti puudub kohtul võimalus asuda käesolevas menetluses hindama vallavalitsuse korralduse õiguspärasust. Seega ei saa kohus vajaliku kulutusena arvesse võtta kulutusi kasvuhoone vundamendi rajamiseks.
  13. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid selle kohta, kui palju kulus betooni kasvuhoone vundamendi rajamiseks, mistõttu lähtub kohus selles osas hinnanguliselt hageja poolt fotodelt (29.03.2019 menetlusdokumendi lisa 13, II kd tl 85) nähtuvast. OÜ M 10.11.2014 arvel nr 11013 märgitud betoonitööd summas 1600 eurot hõlmavad hageja väidete ja kohtule esitatud tõendite kohaselt ka kasvuhoone vundamendi rajamist. Selle kohta on ütlusi andnud 12
(13)2-17-15246 tunnistaja J. V. (II kd tl 144-146). Arvestades, et fotolt (II kd tl 85) nähtuvalt on tegemist massiivse vundamendiga ja muud betoonitööd moodustasid J. V.i ütluste kohaselt suveköögi, grillialuse (foto tl 86) ja lõuatõmbamispostide aluse vundamendi valamist, siis moodustab kohtu hinnangul kasvuhoone vundament sisuliselt 50% betoonitöödest. Seega moodustab kasvuhoone vundamendi hinnanguline maksumus 800 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 960 eurot.
  1. Seega kohus rahuldab
  2. a ja
  3. a hageja kulutuste nõude osas osaliselt hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12 040 eurot (13 000-960=12 040).
  5. a ja
  6. a ning rahuldamata osas ka
  7. a ja
  8. a kulutuste osas ei ole kohtu hinnangul hageja nõuet võimalik rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1042 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda teise isiku esemele õigusliku aluseta tehtud kulutuste hüvitamist. Kohus leidis, et eelpooltoodu osas ei ole tõendatud hageja poolt kulutuste tegemine, mistõttu pole võimalik ka järeldada, et kostja oleks hageja arvel rikastunud.
  9. Kohus ei hinda käesolevas asjas tõendeid, mis on esitatud vaidluse all mitteolevate asjaolude tõendamiseks, samuti tõendeid, mis esitatid perioodi kohta, mille osas kohus jättis hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 66.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jäävad

§ 163lg 1 alusel menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja kanda.

67.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määras 30.05.2019 kohtuistungil osalenud tõlgile tasu 02.09.2019 määrusega. Antud tasumäärus on vaidlustav, mistõttu lõplike menetluskulude suurus maakohtu menetluses ei ole käesolevaks ajaks veel selgunud ja kohtul ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

68. Kohus vabastas hageja 30.05.2018 määrusega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2100 eurot tasumisest.

§ 190

lg 4 alusel tuleb lähtuvalt menetluskulude jaotusest hagejalt riigituludesse välja mõista 1995 eurot.

§ 190lg 3 alusel tuleb lähtuvalt menetluskulude jaotusest kostjalt riigituludesse välja mõista 105 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.