KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2568 Tsiviilasi P. K.i hagi D. K.i v

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et Harju Maakohtu 28.06.2018 kohtuotsusega tsiviilasja nr 218-6590 mõisteti lapse isalt P. K.`lt välja lapse D. K.i ülalpidamiseks elatis 250 eurot (kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) igas kuus alates 26.04.
2. 10.

§ 497

kohaselt võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks

§ 459

lg 1 järgi on üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Eeltoodu võib olla tingitud ka asjaolust, et hageja ülalpidamisel on veel lapsi ja nende vajadused on võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud ja/või vanema varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude esinemist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus varasemast kohtulahendist ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Elatise suuruse muutmisel tuleb sellisel juhul sisuliselt arvestada samade asjaoludega, nagu elatise väljamõistmiselgi, s.t lähtuda lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12).

1. Kohus analüüsib esmalt kostja vältimatuid vajadusi, seejärel vanemate majanduslikku seisukorda ning viimaks teeb järelduse, millises ulatuses hageja kostjale ülalpidamist andma on kohustatud.
2. PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse
3. detsembri
4. a määruse nr 115 järgi on alates
5. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot. Elatise väljamõistmiseks alla 4 miinimummäära saab mõjuvaks asjaoluks olla lapse tegelikud vajadused (vt Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).
8. Käesolevas tsiviilasjas on kostja väitel tema vajadused 998 eurot kuus, kuid mida hageja on vaidlustanud. Eeltoodud ajaoludel peab kohus lapse vajaduste suuruse arvestamisel võtma aluseks 28.06.2018 kohtuotsuse asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Lisaks tugineb kohus lapse ülalpidamise vajaduste hindamisel ka EV Justiitsiministeeriumi poolt tellitud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) poolt läbi viidud ja veebruaris 2020 avaldatud uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“.
9. Arvestades 28.06.2018 lapse ülalpidamiskulusid ja poolte esile toodud väiteid ja tõendeid lapse ülalpidamiskuludele ning 11.05.2021 kohtuistungil antud poolte ütlusi, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida

§ 231

lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et lapse põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: - Eluasemekulud 212 eurot. Kostja elab koos emaga ja ema elukaaslasega üürikorteris xxx mille üür moodustab 800 eurot kuus. Sellele lisanduvad kommunaalteenused 170 eurot, side ja tv teenused 30 eurot kuus. Seega lapse eluasemekulud moodustavad 1000 : 3 = 333,33 eurot kuus (lisa 2 – üürileping). Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (RKTKo 3-2-1-165-13). Kohtule esitatud üürileping on allkirjastamata, samuti puuduvad tõendid üürimaksete ja kommunaalkulude tasumise kohta. Kohus ei saa tõendamata kulu elatisena välja mõista. Kuid kohus leiab, et iga laps vajab kasvamiseks ja arenemiseks eluaset, millega kaasnevad kulud, mistõttu kohus arvestab põhjendatud eluasemekuludeks 212 eurot (636: 3). - Toidukulud 107 eurot. Kostja väitel on toidukulud 140 eurot kuus. Hageja vaidlustab elatise suurust ja seega toidukulusid. Tartu Ülikooli uuringus veebruaris 2020.a „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (edaspidi RAKE, kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), on leitud, et lastele vanuserühmas 7-12 aastat on keskmine toidukorv 107 eurot (RAKE, lk 39). Toidukulusid ei ole vaja tõendada, sest üldtuntud on asjaolu, et elamiseks on vaja toitu. Kohus arvestab tuginedes kohtupraktikale toidukulu 107 eurot kuus. - Transpordikulud 0 eurot. Kostja elab Tallinnas ja Tallinnas on tasuta ühistranspordi kasutamise võimalus. Kostja elukohast xxx kuni koolini xxx Tallinnas on väga hea ühistranspordi korraldus. Taksoga kooli viimine on pigem mugavus kui vajadus. Kohus vähendab transpordikulu 0 euroni. - Tervishoiukulu 10 eurot. Kohtu hinnangul tuleb üldtuntuks lugeda asjaolu, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Kohus loeb ravimite ja vitamiinide põhjendatud kuluks 10 eurot kuus. 5 - Hügieenikulu 20 eurot. Üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni ja puhtuse eest tuleb hoolt kanda ning laps käib aegajalt ka juuksuris. Kohus arvestab hügieenikuluks 20 eurot kuus. - Hariduskulu 61 eurot. Laps õpib tasulises erakoolis xxx ettevalmistusklassis. Xxx arve nr 18442 tõendab, et märtsi kuu eest 2021.a tuli tasuda õppemaksu 360,60 eurot. Koolikulu on kostja suuremaid kulusid. Isa on nõus oma last hariduse omandamisel toetama ja valmis teda igakülgselt õpetama. Samas on isa vastu sellele, et laps peab käima tasulises erakoolis kui vanema materiaalne olukord seda ei võimalda. Hageja leiab, et Eestis on väga heal tasemel tasuta haridus ja laps võib käia riigikoolis. Praegu käib laps ettevalmistusklassis ja on ega mõelda, kas laps jätkab erakoolis käimist või läheb riigikooli. Kohus leiab, et kulu seoses lapse erakooliga ei ole põhjendatud ega vajalik, sest puudub mõjuv põhjus, miks laps ei saa käia tavakoolis. Kuna kostjal majanduslikud võimalused puuduvad, siis ei ole põhjendatud panna sellega seotud kulud kostjale. Kui lapse ema soovib, et laps jätkaks peale ettevalmistusklassi tasulises erakoolis, siis tuleb tal endal selleks vahendid leida. Kostja ema on töötu ja töötuna arvele võetud. Kostja emal puudub sissetulek ja ta ise on oma elukaaslase ülalpidamisel. Ema kinnitab, et praeguses Covid-19 olukorras puudub kostja emal võimalus tööd leida. Last tasulises erakoolis hoida on eelkõige lapse ema soov, kuid hinnates tänaseid võimalusi saab ehk T. P. aru, et see ei ole enam võimalik ja laps saab vahetada järgmiseks õppeaastaks kooli. RAKE lõpparuande

§ 231

lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada ja loeb kohus põhjendatud kuluks 30 eurot kuus. - Muud vältimatud püsikulud (raamatud, sünnipäevade kingitused, jne) 20 eurot loeb kohus põhjendatud kuluks. - Malering 0 eurot. Kohtuistungil kinnitas lapse ema, et maleringi ei ole 2 kuud toimunud ja ei toimu ka praegu. Kohus vähendab nimetatud kulu 0 euroni.

1. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et kostja ülalpidamiseks on vaja teha kulusid järgevalt: eluasemekulu 212 eurot; toidukulu 107 eurot; transpordile 0 eurot; tervishoiukulu 10 eurot; hügieenikulu 20 eurot; hariduskulu 61 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot kuus; malering 0 eurot, muud vältimatud püsikulud 20 eurot. Kokku on kostja põhjendatud ülalpidamiskulud 460 eurot kuus.
2. Praeguses ajas tugineb hageja elatise vähendamisel asjaolule, et hagejal on uuest kooselust lisaks kostjale veel 2 alaealist last, kelle ülalpidamiskohustust hageja täidab. Lisaks on hageja sissetulekud võrreldes 28.06.2018 kohtuotsusega vähenenud. Hageja selgitas kohtuistungil, et varem oli tal hea palgaga töö, enne 2020 aasta Covidi pandeemiat. Hageja töötas siis taksojuhina ja tema teenistus oli ca 2000 euro kuus.
3. 6 aprillil 2020 asus hageja tööleX xxx, kus ta töötab tänaseni töötasuga 1000 eurot kuus. P. K.i Swedbanki kontoväljavõte tõendab, et hageja saab töötasu X AS-lt ja 09.02.2021 laekus töötasu 863,89 eurot.
4. Kohus loeb teiste laste olemasolu

§-s 459 märgitud oluliseks asjaoluks, mida saab arvestada väljamõistetud elatise vähendamise alusena.

1. Kohus saab erandina alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
2. Vaidlus puudub ja kohtule on sünnitunnistustega tõendatud, et hagejale on xxx sündinud tütar M. M. ja xxx poeg P. M.. Võrreldes 28.06.2018 kohtuotsusega on hageja ülalpidamisel praegu 3 alaealist last.
3. Hageja on tõendanud teiste laste kulusid kohtule esitatud kuludokumentidega: - Kommunaalkulud jaanuarist-aprillini keskmiselt kuus 39,94 eur (159,76:4) - Kodulaen 13.05.2012 põhiosa, intress ja viivis kokku 65,83 eur (263,32:4) - Laenukaitse kindlustus 2,17 eur (8,77:4) - Eesti Energia 7,71 eur (30,86:4) - Tele2 Eesti AS sidekulud 22.04.2021 summas 2,49 eur (9,99:4) - Telia Eesti AS 07.05.2021 16,12 eur (64,48:4) - Laste asjad, riided on tõendatud: 13,57 eur Acoolakids 44,95 eur Asos riided 7,79 eur Babycity 93,45 eur Britton 8,24 eur Juku 13,42 eur Kidzone 84,19 eur Kidzone 66,80 eur Laste maailm Okaidi 13,59 eur Mothercare 58,00 eur Next riided 24,39 eur Nordbaby 44,97 eur Reima 19,15 eur Tuc tuc 13,33 eur XS mäguasjad 50,00 eur kuus lapsevanker, so (600: 12 k)
4. Kohus leiab, et isegi kui arvestada eelmärgitud kuludele juurde toidukulu 107 eurot, siis jäävad hageja teiste laste ülalpidamiskulud alla miinimummäära. Riideid ja mänguasju ei osteta iga kuu ning kuna hageja teised lapsed on eri soost, siis ei rakendu ka 7 mastaabisääst. Lisaks 2 aastane laps on juba sedavõrd aktiivne, et riided kantakse ja kulutatakse lapse poolt ära.
5. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-160-12 kohaselt tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada konkreetse vanema võimalustega. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12 järgi tuleb elatise suuruse määramisel tuleb arvestada konkreetse vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikest kuludest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Riigikohus selgitas, et vanema varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanema sissetulekuga, millest vanem saab katta lapse ülalpidamiskulusid.
6. Hagejale kuulub sõiduauto Ford Focus XXX ehitusaasta 2012, millega kaasnevad kulud: autohooldus 150 eur, auto varuosad 157, 57 eur ja liikluskindlustus 44 eur. Hageja on hooneühistu X (XXX) liige, millelt tulu ei saa, kuid tuleb tasuda liikmemaksu 1/
7. Muud vara nagu kinnisvara, äriühingud, aktsiad jne hageja ei oma. Arvestades hageja töötasu 1000 eurot on ilmselge, et elatise väljamõistmisel ulatuses, milles kohus seda 2018 a. tegi kostja ei ole võimeline andma kõikidele lastele võrdselt ülalpidamist ja kostja lapsed uuest kooselust jäävad varaliselt vähem kindlustatuks, samuti kahjustades kostja enda ülalpidamisvõimet. Hageja uus elukaaslane ei ole kohustatud kostjat ülalpidama.
8. Kostja ema on töötu ja töötuna arvele võetud, seda kinnitab Töötukassa otsus. Kostja emal puudub sissetulek ja ta ise on oma elukaaslase ülalpidamisel. T. P. sõnul praeguses Covid-19 olukorras puudub kostja emal võimalus tööd leida.
9. Riigikohus on lahendi nr 3 2-1-35-17 p-s 21.1 märkinud et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kohus on seisukohal, et hageja mõlema vanema sissetulekud ja kohustused on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas kuus. Kohus leiab, hagejal pole võimalik kahel töökohal töötada, sest hageja peab laste eest hoolitsema, samuti on ohtlik sõita öösel taksot ja päeval jätkata tööd bussijuhina, see on ohtlik nii hageja tervisele kui reisijatele. Eeltoodu määrab ka laste tavalise elulaadi, mõnevõrra säästlikum majandamine on kostja vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu.
10. Kohus rahuldab hageja taotluse vähendada seni välja mõistetut elatist (292 eurot) ja leiab, et põhjendatud elatis on 200 eurot kuus.
11. Kohus selgitab, et Justiitsministeeriumi uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ nähtub, et lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 7–12 aastase lapse puhul kas 360.00 eurot kuus (standarteelarvete keskmine) või 319.00 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). 8 Menetluskulud 28.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 9