Obsah (9)

§ 424§ 65§ 16§ 73§ 74§ 50§ 69§ 692§ 691

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 17. juuni 2021 1-21-122 Maarika Kuusk, Aarne Sa

§ 424

lg 2 järgi, lühimenetlus Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Tartu Maakohtu

1. märtsi
2. a otsus Heigo Boiseni lepinguline kaitsja Kaupo Süvaoja Süüdistatav Heigo Boisen, isikukood: 37401046512, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, puuduva töövõimega isik. Varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega

§ 424

lg 2 järgi Kaitsja Kaupo Süvaoja, kokkuleppel Prokuratuur esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi

1. juuni 2021 Süüdistatav Heigo Boisen ja tema kaitsja Kaupo Süvaoja ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu otsus Heigo Boiseni süüasjas jätta muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
2. Heigo Boisenit süüdistatakse selles, et Tartu Maakohtu 24.04.2015 ja 03.12.2015 otsustega

§ 424

järgi karistatud isikuna ta juhtis uuesti tahtlikult 16.05.2020 kella 18.00 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Meeksi külas X kinnistu läheduses mootorsõidukit Opel Zafira regnr-ga XXX , olles joobeseisundis, kui tema veres oli alkoholisisaldus vähemalt 3,08 mg/g. Seega rikkus Heigo Boisen liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Heigo Boisen pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati H. Boisen süüdi

§ 424lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1 aasta pikkuse vangistuseni.

§ 65

lg 1 alusel loeti 1 aastase vangistusega kaetuks Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega mõistetud kergem karistus s.o 9 kuud vangistust. H. Boisenile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Karistusest arvati maha Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsuse alusel ära kantud 15 päeva vangistust. H. Boiseni lõplikult kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 15 päeva vangistust, mida hakatakse arvama alates H. Boiseni vanglasse saabumisest. Menetluskuludena mõisteti H. Boisenilt välja joobe tuvastamise kulu 14 eurot ja ekspertiisikulu 95 eurot. Sundraha 438 eurot jäeti riigi kanda. Süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulu 109 eurot, tuleb tasuda 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Lahendati ka asitõenditega seotud küsimus.

1. Maakohtu seisukohad on järgmised.
2. Tõendid on kattuvad asjaoludes, et 16.05.2020 Põlva maakonnas Räpina vallas Meeksi külas X talu vastas asuva X kinnistu juurde sõitis tumedam sõiduauto Opel Zafira reg-nr-ga XXX ning selle juht jäi sõidukiga manööverdamisel kinni ja ei saanud edasi sõita. Sõidukit juhtis H. Boisen ning kaasreisijaks oli B.R. . H. Boisen palus läheduses viibinud kõrvalistelt isikutelt abi kinni jäänud sõiduki väljalükkamiseks. Sõidukit välja lükata keegi ei aidanud ning sündmuskohale kutsuti politsei.
3. Tunnistajate S.K. i, R.R. ja T.S. ütlused kattuvad selles, et 16.05.2020 õhtupoolikul Põlva maakonnas Räpina vallas Meeksi külas X talu vastas asuva kinnistu piirile (T.S. sõnul on tegemist X nimelisele isikule kuuluva kinnistuga) sõitis üks sõiduauto ning selle juht jäi autoga manööverdamisel kinni. S.K. i ja R.R. ütlustest tulenevalt võis juhtunu aset leida õhtul kella 18.00 – 19.00 vahelisel ajal ning ka T.S. sõnul nägi ta sõiduautot manööverdamas X kinnistul õhtupoolsel ajal. R.R. tundis kinni jäänud sõidukis ära tumeda Opeli, mis oli talle veidi aega varem kruusateel Laaksaarde viiva maantee poolt vastu sõitnud. T.S. sõnul tuli sõiduk Meerapalu maantee poolt. R.R. tundis juhis ära meesterahva, kes oli talle 7-10 minutit varem kruusateel vastu sõitnud tumedat Opelit juhtinud – mees nägi välja vanem, vanusevahemikus 50-60 aastat ja ümarama näoga. Kõik kolm tunnistajat selgitasid politsei juuresolekul, et Opelit juhtis üks ja seesama meesterahvas. R.R. ja T.S. kinnitusel istus Opelis kõrvalistmel veel üks 2 meesterahvas, kes tunnistajate ütlustest tulenevalt kõne all oleva sõiduki juhtimisega seotud ei olnud. Rohkem isikuid tunnistajate sõnul Opelis ei viibinud. S.K. i ja R.R. sõnul palus sõiduki juht ennast sõidukiga välja aidata. S.K. i, R.R. ja T.S. antud ütluste sisuline kattumine sündmuse toimumise aja, koha ja teopildi osas suurendavad tunnistajate ütluste usaldusväärsust märkimisväärselt.
4. S.K. i, R.R. ja T.S. ütluste usaldusväärsust 16.05.2020 õhtupoolikul Meeksi külas X talu juures aset leidnud sündmuse kohta kinnitavad ka Opelis kaasreisijana viibinud B.R. i ütlused, kelle ütlustes maakohus ei kahelnud. Tunnistaja sõnul sõitsid nad Heigo autoga ja roolis oli Heigo. B.R. i mäletamist mööda alustasid nad sõitu Mehikoormast Heigo korteri juurest. B.R. mäletas, et nad sõitsid hoovi peale ning pärast B.R. i majas käimist jäid koos sõidukisse istuma. Edasi mäletab tunnistaja, et auto juures oli politsei. Mälestused on lünklikud ilmselgelt seetõttu, et ta oli purjus.
5. Ka H. Boisen ise ei eitanud, et ta juhtis 16.05.2020 päevasel ajal sõiduautot Opel Zafira regnr-ga XXX teel Mehikoormast Meeksi külla ning jäi Meeksi külas sõbra A. elukoha lähedal autoga pori sisse kinni ja ei saanud enam edasi sõita. H. Boisen ei eitanud ka seda, et temaga sõitis kaasa B.R. (B.R. ). Vahepeal käis B.R. ka sõbra pool sees ja tuli tagasi autosse. Sõiduki sõitmist vahetult enne kinnijäämist nägid pealt R.R. ja T.S. .
6. Tunnistajate S.K. i, R.R. , T.S. , B.R. i ja kahtlustatava H. Boiseni ütlusi 16.05.2020 Meeksi külas X kinnistu läheduses aset leidnud sündmuse kohta toetavad patrullpolitseinike M.T. i 16.05.2020, 17.05.2020 ja O.K. ettekanded.
7. Patrullpolitseinike M.T. i ja O.K. ettekannetes esitatut toetab 02.06.2020 Häirekeskuse kõnesalvestise ja politsei vormikaamera videosalvestiste vaatlusprotokoll. Asjaolu, et asitõendi vaatlusprotokoll koostati 02.06.2020, ei muutnud maakohtu hinnangul tõendit ebausaldusväärseks.
8. Maakohtu arvates asjaolu, kas Opel Zafira kinnijäämiskohana nimetatakse erinevaid kinnistuid, ei oma tähtsust, kuna kõik asjaosalised kirjeldavad ilmselgelt sama sündmuse asjaolusid.
9. H. Boiseni ütlused selle kohta, et ta 16.05.2020 Mehikoormast päevasel ajal sõitma hakates jõudis Meeksi külla ja jäi seal autoga kinni kella 16.00 ajal, ei kattu teiste kohtu poolt asjas uuritud tõenditega, mistõttu luges kohus nimetatud H. Boiseni väited ebausaldusväärseks.
10. Tunnistajate S.K. i, R.R. , T.S. ja politseiametnike M.T. i ja O.K. ettekannetele ning asitõendi vaatlusprotokollile koos heli- ja videosalvestistega tuginedes ei saanud H. Boisen maakohtu hinnangul tema poolt juhitud sõidukiga Meeksi külas kinni jääda kella 16.00 ajal, sest väljakutse politseile joobes juhi kohta Meeksi külas tehti S.K. i poolt kell 18.23 ning patrullid jõudsid sündmuskohale kell 18.
11. Umbes 7-10 minutit varem oli R.R. näinud täpselt sedasama kinni jäänud Opel Zafirat talle kruusateel vastu sõitmas ning roolis tundis ta ära meesterahva, kes hiljem politsei poolt tuvastati H. Boisenina. H. Boisenit nägi õhtupoolsel ajal Opel Zafiraga vahetult kinnistule sõitmas ja tagurdades kinni jäämas ka T.S. . Ühte ja sama kinni jäänud sõidukit nägid 16.05.2020 kella 18.00 – 19.00 vahelisel õhtusel ajal X talu vastas oleva kinnistu juures 3 tunnistajat, s.o S.K. i, R.R. ja T.S. . Vahetult enne kinnijäämist nägi seda sama sõidukit H. Boiseni poolt juhituna kruusateel sõitmas R.R. ning T.S. nägi H. Boisenit Opel Zafiraga manööverdades ka kinni jäämas. Seega ei saanud H. Boisen kuidagi enda poolt juhitava sõidukiga kinni jääda kella 16.00 ajal. Järelikult ei vasta H. Boiseni ütlused 3 sõbra A. kinnistul kella 16.00 ajal Opel Zafiraga kinnijäämise kohta tõele ning tuleb selles osas kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta.
12. Eeltoodu alusel luges kohus tõendeid (tunnistajate S.K. i, R.R. , T.S. ütluseid, asitõendi vaatlusprotokolli koos heli- ja videosalvestistega, patrullpolitseinike ettekandeid) kogumis hinnates tõendatuks, et H. Boisen juhtis 16.05.2020 Põlva maakonnas Räpina vallas Meeksi külas mootorsõidukit Opel Zafira reg-nr-ga XXX õhtul kella 18.00 paiku, nagu on märgitud süüdistuses.
13. Tõendid on kattuvad asjaolus, et kui politseiametnikud 16.05.2020 kella 18.38 paiku X kinnistu vastas X kinnistu läheduses Opel Zafira juures H. Boiseniga kohtusid, oli viimane tarvitanud alkoholi.
14. H. Boisen kohtueelses menetluses antud ütlustes on eitanud sõiduki juhtimist joobeseisundis. Eeltoodu on kaasa toonud vaidluse selle üle, kas H. Boisen juhtis kella 18.00 paiku sõidukit alkoholjoobes. Süüdistatav on tunnistanud alkoholi tarvitamist 16.05.2020 pärast seda, kui ta oli kainena sõidukit juhtides sellega pori sisse kinni jäänud ning ei saanud enam edasi sõita. H. Boiseni sõnul tekkis peale alkoholi tarvitamist mõte sõita koju, kuid see ei teostunud, kuna läheduses viibivad isikud keeldusid talle sõiduki välja lükkamiseks appi tulemast.
15. H. Boiseni 31.07.2020 eeluurimisel antud ütlused sõiduki juhtimisest kainena ei kattu teiste tõenditega, mistõttu luges kohus nimetatud H. Boiseni väited ebausaldusväärseks.
16. Tunnistajate S.K. i, R.R. kui ka T.S. kinnitusel juhtis Opel Zafirat meesterahvas, kellel olid sõidukist välja tulles silmnähtavad välised alkoholijoobe tunnused (tuikus, kõikus püsti seistes, hoidis seistes auto uksest kinni, tema keel oli pehme, kõne ei olnud selge, suust levis tuntavat alkoholilõhna). Tunnistajate sõnul juht politsei saabumiseni midagi ei söönud ega joonud.
17. B.R. i ütlustest nähtub, et H. Boisen oli teel Meeksi külla koos temaga parkimise ajal ära joonud ühe pudeli Laua viina, s.o juhtis sõidukit eelnevalt alkoholi tarvitanuna. Ka asitõendi vaatlusprotokollist ja politseiametniku vormikaamera videosalvestistelt nähtub, et vestluses politseiametnikuga H. Boisen tunnistab, et tarvitas koos kõrvalistuja B.R. iga alkoholi enne sõitma asumist ja sõidu ajal. Juba üksnes asjaolu, et süüdistatav vahetult sündmuskohal sõiduki juhtimist alkoholijoobes kinnitas, äratab kahtlust tema edasise menetluse käigus antud joobes juhtimist eitavates ütlustes. Samuti on salvestistelt näha ja kuulda, et ees juhi kõrvalistmel istuv B.R. ütleb, et autot juhtis H. Boisen ja nad koos jõid tee peal ning peale kinni jäämist alkoholi ei tarbinud. Opel Zafira kindalaekast leiti üks 0,5 liitriline avamata Laua viina pudel ning teisi tühje pudeleid autost ei leitud. Seega B.R. i ütlused selle kohta, et poest ostetud kahest Laua viinast joodi tee peal kahe peale tühjaks ainult üks pudel, riimub politseiametniku M.T. i ettekandes tooduga. H. Boisenilt vahetult pärast sõidukiga kinni jäämist võtmed käest võtnud tunnistajad väitsid, et H. Boisen kuni politsei saabumiseni alkoholi ei tarvitanud. Pärast kinnipidamist toimetati H. Boisen Põlva haiglasse vereproovi andma.
18. Maakohtu arvates asjaolu, kas H. Boisen oli ka algselt enda kodu juurest sõitu alustades alkoholi tarvitanud või mitte, ei oma erilist tähendust. Tunnistaja B.R. i ütluste kohaselt tarvitas H. Boisen alkoholi sõidu kestel (pärast kodu juurest ära sõitmist parkimise ajal, enne Meeksi külla jõudmist). Samuti ei oma tähtsust, millist alkoholi (liik, mark) H. Boisen tarvitas. 4
19. Maakohus tuvastas, et joobeseisundi tuvastamise saatekirjas on vere võtmise kellaajana märgitud kellaaeg 18.25 ilmselge kirjaviga (väljakutse joobes juhi kohta tehti S.K. i poolt kell 18.23 ning politsei jõudis sündmuskohale kell 18.38), mida tunnistas ettekandes ka O.K. . Eksimus kellaaja kirjapanekul saatekirja aga ei mõjutanud kohtu hinnangul tõendi usaldusväärsust tuvastatud etanoolisisalduse kohta veres. Enne vereproovi võtmist tutvustati süüdistatavale ka joobe kontrollimise ja tuvastamisega seonduvaid õiguseid, mille H. Boisen allkirjastas ning vereproovi katsuti oli suletud turvakleebisega ja paigutatud suletud turvakotti. Saatekirja kohaselt leiti H. Boiseni veres etanooli 3,15 +/- 0,07 mg/g (tl 12). Seega oli H. Boiseni veres selle võtmise hetkel (s.o 16.05.2020 kell 19.25) vähemalt 3,08 mg/g etanooli.
20. Antud asjas on läbi viidud arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis. Ekslik on kaitseaktis esitatud arusaam, et ekspert on hinnanud etanooli sisaldust süüdistatava veres ekspertiisi tegemise ajal, s.o 24.11.
21. Maakohus selgitas, et ekspertiisi tegemisel ei mõõdeta enam alkoholisisaldust isiku veres ekspertiisi tegemise ajal, vaid tuginetakse varasemalt joobe tuvastamisel (tõenduslik alkomeeter, vereanalüüs) saadud andmetele, analüüsides ja kõrvutades neid teistes asjas kogutud tõenditega.
22. 24.11.2020 ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0158 kohaselt alkoholi manustamise järgselt hakkavad joobe kliinilised tunnused avalduma järk-järgult – esmased välised tunnused on märgatavad umbes 15 minutit peale tarvitamist ning tunnused süvenevad kuni seedetraktist imendumise lõpuni tühja kõhu korral 30 kuni 60 minuti jooksul ja täis kõhu korral kuni 90 minuti jooksul. Etanooli eemaldatakse verest ehk elimineeritakse kiirusega 0,12 – 0,30 (keskmiselt 0,15) mg/g tunnis. Lähtuvalt eelnevalt kirjeldatud alkoholi imendumis- ja joobele viitavate tunnuste ilmnemiskiirusest, ei ole võimalik, et 16.05.2020 H. Boiseni poolt ajavahemikus mootorsõiduki juhtimisest kella 18.10 ajal kuni politseipatrulli saabumiseni kell 18.38 tarvitatud alkoholist (kaks ja pool 0,5 liitrilise mahuga pudelitäit viina kahele inimesele) esinesid kell 18.40 väljakujunenud alkoholijoobe tunnused – silmade punetus ja suurenenud pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane kõne, aja-, isiku- ja kohataju häired, väga häiritud koordinatsioon, ärritumine ja rahutus, kuna joobele viitavad tunnused oleks pidanud hakkama alles ilmnema. Tõenäoliselt olid H. Boisenil 16.05.2020 kell 18.40 välja kujunenud joobe tunnused tingitud H. Boiseni sõnade kohaselt 16.05.2020 umbes kella 16.00 paiku alates tarvitatud alkoholist.
23. Ekspert on arvamuse andmisel lähtunud H. Boiseni poolt avaldatud pikkusest ja kaalust ning tarvitatud alkoholikogustest, H. Boisenil 16.05.2020 olnud joobele viitavatest tunnustest ning erialakirjanduses avaldatud seisukohtadest, millise ajavahemiku möödudes alkoholijoobele vastavad tunnused tekivad. Seega on ekspert lähtunud õigetest lähteandmetest. Maakohus ei nõustunud kaitsja etteheitega, et ekspertiisi käigus oleks pidanud tuvastama, millist alkohoolset jooki (liik, mark) H. Boisen tarbis.
24. Tunnistajate S.K. i, R.R. , T.S. , B.R. i ütlustest, patrullpolitseinik M.T. i ettekandest, asitõendi vaatlusprotokollist, politsei vormikaamera videosalvestistest ja ekspertiisaktist kogumis nähtuvalt ei olnud H. Boisenil alates kella 18.10 enam võimalik alkoholi tarvitada. Kuigi H. Boisen on Põlva EMO-s vereproovi andnud ligi poolteist tundi peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist (kell 19.25), võis maakohtu hinnangul asuda eksperdiarvamusele tuginedes seisukohale, et samas seisundis (etanooli sisaldus veres 3,15 +/- 0,07 mg/g) oli H. Boisenil ka sõiduki juhtimise ajal. 5
25. Maakohtu arvates ei kahanda olemasolevate tõendite usaldusväärsust H. Boiseni joobes olekust sõiduki juhtimise ajal süüdistatava kohtuistungil esitatud väide, et maovähendusoperatsiooni tõttu ta alkoholi varasemaga võrreldes nii palju ei kannata ja jääb purju ka väga väiksest alkoholikogusest. Ekspert ei ole saanud süüdistatava väidetud terviseseisundi eripäraga ekspertiisiakti koostamisel arvestada, kuna see polnud eksperdile teada. Maakohus tuvastas, et peale eksperdiarvamuse on asjas ka muid tõendeid, mis lükkavad ümber süüdistatava väite alkoholi tarvitamisest peale sõiduki juhtimise lõpetamist.
26. Kokkuvõttes luges maakohus tõendatuks, et H. Boisen juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles joobeseisundis, kui tema veres oli alkoholisisaldus vähemalt 3,08 mg/g. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on

§ 424lg 1 kohaselt karistatav ja H.

Boisen on täitnud selle kuriteo objektiivse koosseisu. Alkoholisisaldus H. Boiseni veres pole olnud piiripealne, millest alates algab kriminaalvastutus mootorsõiduki joobes juhtimise eest (1,50 mg/g), vaid tunduvalt suurem (3,08 mg/g), mistõttu Maakohtu arvates on H. Boisen kuriteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes (kui isegi mitte kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes).

H. Boisen on sellega täitnud ka kuriteo subjektiivse koosseisu. 27. Karistusregistri väljavõte ning Tartu Maakohtu 24.04.2015 otsus nr 1-15-3341 ) tõendavad, et H. Boisen on varasemalt kahel korral samalaadse kuriteo toimepanemises süüdi tunnistatud. Kuna Tartu Maakohtu 24.04.2015 ja 03.12.2015 otsustega mõistetud karistused hilisema otsusega

§ 65

lg 2 alusel liideti, tuleb mõlema otsusega mõistetud karistuste kehtivust arvestada alates Tartu Maakohtu 03.12.2015 otsusega nr 1-15-9367 mõistetud liitkaristuse ära kandmisest. Karistusregistri andmetest nähtub, et Tartu Maakohtu 22.04.2016 määrusega nr 115-9367 vabastati H. Boisen tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 10.05.2016 katseajaga 6 kuud. Vangistusest kandis H. Boisen ära 7 kuud 18 päeva ja tema katseaeg lõppes 10.11.

2. KarRS §-s 25 lg 4 kohaselt, kui isik on karistusest vabastatud enne tähtaega või kui karistus on asendatud teist liiki karistusega, siis arvutatakse tema karistusandmete kustutamise tähtaega tegelikult kantud karistusest lähtudes. H. Boisen kandis 03.12.2015 otsusega mõistetud liitkaristusest ära alla viie aasta, vabanes vanglast 10.05.2016 ja tema katseaeg lõppes 10.11.
3. Seega on Tartu Maakohtu 24.04.2015 ja 03.12.2015 otsustega mõistetud karistused käesoleva ajani kehtivad.
4. Kuna H. Boisenile Tartu Maakohtu 24.04.2015 ja 03.12.2015 otsusega mõistetud karistused on kehtivad ja kehtiva karistuse ajal pani H. Boisen toime uue samaliigilise kuriteo, on 16.05.2020 toime pandud joobes juhtimine korduv. Järelikult on kohtul õiguslik alus (ja kohustus) võtta teo kvalifitseerimisel H. Boiseni varasemad kehtivad karistused arvesse. Ekslik on kaitseaktis väljendatud arusaam, et
5. aasta kohtuotsused ei puutu asjasse.
6. Karistusregistrisse on kantud H. Boiseni kehtiva karistusena ka Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega nr 1-20-4800 mõistetud karistus korduva joobes juhtimise eest, mille kohaselt karistati H. Boisenit 05.07.2020 toime pandud teo eest (s.o hilisema kui käesoleva menetluse esemeks oleva teo eest). Seetõttu ei esine nimetatud kohtuotsusega juriidilist retsidiivi. Samuti ei esine faktilist retsidiivi, kuna erineval aegadel aset leidnud tegude eest ei karistata H. Boisenit ühe kohtuotsusega.
7. Kohus kvalifitseeris H. Boiseni toimepandu mootorsõiduki korduva joobes juhtimisena, s.o

§ 424lg 2 järgi.

6

1. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus H. Boiseni süüd, mida ei saa pidada väikeseks. Süüd suurendab asjaolu, et H. Boiseni joove oli tunduvalt suurem piirist, millest alates algab kriminaalvastutus joobes juhtimise eest. Süüd suurendab ka see, et H. Boisen teel Meeksi külla tegi etteplaneeritult peatuse, et koos kaasreisijaga ära juua pudel viina ning seejärel, vahetult pärast alkoholi tarvitamist, jätkas sõiduki juhtimist. Peale selle häiris H. Boisen sõidukiga alkoholijoobes manööverdades läheduses viibinud kõrvalisi isikuid. H. Boisen ei olnud seega alkoholijoobes oleku tõttu võimeline sõidukiga ohutult liiklema. Lisaks endale seadis H. Boisen potentsiaalselt ohtu ka sõidukis viibinud kaasreisija. Süüd vähendab asjaolu, et H. Boiseni tegevus leidis aset kõrvalises kohas ning raskeid tagajärgi ei saabunud, kuid seda eelkõige tänu kõrvaliste isikute sekkumisele.
2. Karistusregistri teatise kohaselt on H. Boisenil 3 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 24.04.2015 otsusega nr 1-15-3341 karistati H. Boisenit

§ 424

järgi vangistusega 5 kuud (millest eelvangistuses kantud 3 päeva)

§ 73sätete alusel tingimisi 1 aastase katseajaga.

Otsus jõustus 12.05.2015. Tartu Maakohtu 03.12.2015 otsusega nr 1-15-9367 karistati H. Boisenit

§ 424

järgi vangistusega 7 kuud, millele

§ 65

lg 2 alusel liideti Tartu Maakohtu 24.04.2015 otsusega nr 1-15-3341 mõistetud kandmata karistus (4 kuud 27 päeva), mõistes H. Boisenile liitkaristuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. Otsus jõustus 06.01.

1. Tartu Maakohtu 22.04.2016 määrusega nr 1-15-9367 H. Boisen vabastati temale Tartu Maakohtu 03.12.2015 otsusega nr 1-15-9367 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus 10.05.
2. Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega nr 1-20-4800 karistati H. Boisenit

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 9 kuud, millest

§ 74

sätete alusel tuli kohe ära kanda 15 päeva vangistust, karistuse ülejäänud osa 8 kuud 15 päeva vangistust jäeti tingimisi 2 aastase katseajaga täitmisele pööramata. Lisakaristusena võeti H. Boisenilt

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 23.07.

1. Katseaja kestus on 07.07.2020 – 07.07.
3. Maakohtu hinnangul viitavad karistusandmed H. õiguskuulekusele ja samaliigiliste süütegude kordamisele. Boiseni üldisele madalale Karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on halb. Varasem karistatus tingimisi vangistusega ja reaalse vangistuse kandmine ei ole kohtu hinnangul ilmselgelt H. Boiseni suhtumist liikluskäitumisse muutnud. H. Boisen on vähem kui 2 kuu jooksul toime pannud kaks mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist (16.05.2020 ja 05.07.2020).
4. Kaitsja osutas maakohtu menetluses asjaolule, et H. Boiseni poolt 16.05.2020 ja 05.07.2020 toime pandud liikluskuritegusid menetleti eraldi kriminaalmenetlustes, kuigi teod olid toime pandud lühikese ajavahemiku järel.
5. Maakohtu hinnangul H. Boiseni õigust õiglasele menetlusele ning kohtueelses menetluses (ja kohtumenetluses) 16.05.2020 ja 05.07.2020 toime pandud tegude osas oli õigustatud eraldi menetluste läbiviimine. 05.07.2020 toime pandud teos tunnistas H. Boisen ennast süüdi ja oli nõus asja lahendamisega kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi. 16.05.2020 teos aga H. Boisen ennast süüdi ei tunnistanud ning seega oli vaja läbi viia lisamenetlustoiminguid H. Boiseni poolt toime pandud kuriteo tõendamiseks (sh ekspertiis H. Boisenil alkoholijoobe 7 tuvastamiseks süüteo toimepanemise ajal). Järelikult oli võimalik ja vajalik viia 05.07.2020 teo osas kriminaalmenetlus lõpule kiiremini kui 16.05.2020 teo osas. Maakohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, miks oleks menetlused pidanud kindlasti jõudma kohtusse ühel ja samal ajal. Süütegude eraldi menetlemine ei ole kaasa toonud märkimisväärset menetluse viibimist ega mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumist.
6. Süütegude eraldi menetlemine ei sea süüdistatavat halvemasse olukorda ka karistuse mõistmisel. Kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist kuriteo toime pannud isiku karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega või mitme kohtuotsusega

§ 65

lg 1 järgi (vt analoogia korras mitme kuriteo toimepanemise korral nt RKKKm 3-1-1-113, p 23.2 koos edasiste viidetega). 38. Maakohus pidas ainuvõimalikuks karistuseks vangistust sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Asja vaadati läbi lühimenetluses, mistõttu tuleb vähendada karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning moodustada liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega mõistetud karistus. Kuna tegemist on samaliigiliste tegudega, pidas maakohus põhjendatuks liitkaristuse moodustada kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel. Mõistetavast liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsuse alusel ära kantud vangistus. 39. Maakohus hindas ekslikuks kaitsja seisukohta, et süüdistatavale saaks mõistetava vangistuse jätta täielikult tingimisi kohaldamata, sest sellise võimaluse välistab

§-s 424 lg 4 p

1. Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega peeti võimalikuks pöörata reaalselt täitmisele üksnes osa mõistetud vangistusest. Maakohus ei pidanud võimalikuks piirduda üksnes osa vangistuse täitmisele pööramisega. Süüdistatava varasem käitumine (Tartu Maakohtu 24.04.2015 otsusega määratud katseajal pani ta toime uue kuriteo) osutab asjaolule, et tema vangistusest tingimisi vabastamine ei ole tulemuslik. H. Boisen ei ole paraku mõistnud, et sõiduki juhtimine joobeseisundis (ja alkoholi piirmäära ületades) seab ohtu nii tema enda tervise, elu ja vara kui ka samuti asjasse puutumatute kaasliiklejate tervise, elu ja vara. Seega leidis kohus, et täitmisele tuleb pöörata kogu käesoleva otsusega mõistetav karistus.
2. Kaitsja tegi maakohus ettepaneku asendada liitkaristusena mõistetav vangistus alkoholisõltuvusraviga.
3. Maakohus selgitas muuhulgas, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (

§ 69

) ei ole karistuse tingimisi kohaldamata jätmine, vaid hoopis karistuse kohaldamise erivorm (asenduskaristus). Seejuures ületab asenduskaristus oma võrdlevalt raskuselt vangistusest tingimisi vabastamist. Seetõttu ei tähenda vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (

§ 69

) - niisamuti nagu ka selle asendamine elektroonilise valve (

§ 69

-1) või raviga (

§ 69

-2) - mitte karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, vaid üksnes karistuse kohaldamist teises ehk asenduskaristuse vormis. Järelikult ei keela

§ 424

lg 4 p 1 sama paragrahvi teise lõike järgi mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku töö, elektroonilise valve või raviga (vt RKKKm 1-20-2476, p-d 16-18 koos edasiste viidetega). 42. Maakohus leidis, et H. Boisenile liitkaristusena mõistetavat vangistust ei saa asendada alkoholisõltuvusraviga.

§ 692

sätetest tulenevalt saab sõltuvusravina käsitleda üksnes narkomaanide või seksuaalkurjategijate ravi. H. Boisen aga ei ole kuritegu toime pannud

8 §-s 692 silmas peetud psüühikahäire tõttu (ei ole kuritegu toime pannud narkomaania või seksuaalsuunitluse häire tõttu). 43. Süüdimõistetu nõusoleku puudumisel ei saanud kohus asendada vangistust ka üldkasuliku tööga

§ 69lg 1 järgi.

Töötukassa 14.12.2020 otsusega nr TVH/20/086266 (tl 72 pöördel - 73) on H. Boisenil tuvastatud puuduv töövõime 30.10.2020 – 30.10.

1. Seega ei ole H. Boisen oma tervisliku seisundi tõttu üldkasuliku töö tegemiseks sobiv isik. Seda on kaitsja kaitseaktis ka ise möönnud. Peale selle nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest, et H. Boisen on varem üldkasuliku töö tegemisest ka kõrvale hoidunud, mis samuti teeb kaheldavaks vangistuse üldkasuliku tööga asendamise põhjendatuse.
2. H. Boisenile mõistetavat karistust ei saa asendada ka elektroonilise valvega

§ 691lg 1 järgi, sest kohus mõistab H. Boisenile 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse (s.o vangistuse üle 1 aasta), mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Väiksem karistus aga ei vastaks H. Boiseni teosüüle.

1. Vajadus abistada ema ja süüdistatava tervislik seisund ei välista karistusena vangistuse mõistmist ja selle täies ulatuses täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest tuleneb, et H. Boiseni peres on ka teisi täisealisi liikmeid, kellel on vajaduse korral võimalik H. Boiseni ema abistada. Samuti on vanglas tagatud kinnipeetavatele vajalik meditsiiniline abi.
2. Menetluskuluks sundraha 876 eurot. Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega on seoses asja lahendamisega kiirmenetluses pool sundrahast, s.o 438 eurot juba H. Boisenilt välja mõistetud. Ülejäänud pool sundrahast, s.o 438 eurot kuuluks väljamõistmisele käesoleva otsuse tegemisega. Tegemist ei oleks teistkordse sundraha väljamõistmisega. Lähtudes aga asjaolust, et süüdistatav on puuduva töövõimega isik, kelle sissetulekud eelduslikult ei ole eriti suured, peab kohus võimalikuks jätta sundraha riigi kanda.
3. Metluskuluks on veel ekspertiisi kulu 95 eurot ja joobe tuvastamise kulu 14 eurot. Nende kulude teke ja suurus ei ole sõltuvuses asjaolust, et H. Boiseni poolt 16.05.2020 ja 05.07.2020 toime pandud süütegude kriminaalasju on eraldi menetletud.
4. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistis maakohus H. Boisenilt menetluskuludena välja kokku 109 eurot. Kuna menetluskulud ei ole väga suured, ei pidanud kohus põhjendatuks jätta neid riigi kanda. Seda eriti seetõttu, et süüdistatav on leidnud regulaarselt rahalisi vahendeid alkoholi hankimiseks. Kuna süüdistatav on töövõimetu isik, kelle sissetulekud pole väga suured, määras kohus KrMS § 180 lg 3 alusel kulude tasumise 4 kuu jooksul ositi. Apellatsioon
5. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus täies ulatuses ning mõista H. Boisen õigeks. Alternatiivselt vähendada karistust, vabastada karistusest tingimisi ning kaaludes erinevaid reaalse vangistuse asendamise variante (ÜKT, elektrooniline valve, ravi). Menetluskulud jätta riigi kanda.
6. Toimiku materjalide põhjal pani H. Boisen kuriteo toime 16.05.
7. Teise kuriteo pani ta toime karistusregistri andmetel 05.07.
8. Kaitsja leiab, et praegusel juhul ei saaks kohaldada vangistust, sest 16.05.2020 kuritegu oli toimepandud enne 05.07.2020, mille eest mõistetud karistusest ta vabastati. 07.07.2020 kohtuotsusega mõistetud karistusest vabastamise tingimusi ei ole H. Boisen rikkunud. 9
9. Antud kriminaalasi oli paralleelne 05.07.2020 toime pandud ja 07.07.2020 kokkuleppes lahendatud asjaga. Seega oleks kahte kuritegu pidanud menetlema koos. Praegusel juhul oli 16.05.2020 tegu pandud toime enne 07.07.2020 otsust. Koos menetlemine oleks kokku hoidnud ka menetluse kulusid ning aega.
10. Kaitsja leiab, et H. Boiseni süü ei ole tõendatud. Süüdistatavat ei ole roolist tabatud, vaid ta seisis auto kõrval.
11. Politseinik M.T. i ettekande kohaselt seisis H. Boisen auto ukse juures. Autost ei leitud tühje alkoholipudeleid. Kaitsja arvates pidi kõrval istunud B.R. takistama H. Boisenit autoga sõitmist. Kaitsja arvates on rinnakaamera salvestis ja ütlused ebausaldusväärsed.
12. Asitõendi vaatlusprotokoll vormistati 02.06.2020 kell 13.30, kuid sündmus toimus 16.05.
14. Kaitsja leiab, et Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ei näita veel seda, et H. Boisen oleks olnud roolis.
15. Õiend vereproovi võtmise kellaaja kohta näitab, millal võeti vereproov. Selle tõendi kohaselt ei ole Joobeseisundi tuvastamise saatekiri usaldusväärne tõend, sest selles on märgitud teine kellaaeg.
16. Puutuvalt ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0158, leiab kaitsja, et uurimisorganid on ekspertiisiga hilinenud, sest sündmus toimus 16.05.2020, kuid ekspertiis viidi läbi 24.11.
17. Kaitsja arvates oleks pidanud ekspertiis tuvastama, kas ja mida oli H. Boisen tarbinud.
18. Tunnistajate S.K. i, R.R. ja T.S. ütlustest ei nähtu, et just H. Boisen oleks olnud roolis ja juhtis autot joobeseisundis.
19. Tunnistaja B.R. i ütlusi ei saa arvestada tõendina, sest ta ei mäletanud enam sündmust. Lisaks nähtus istungil vaadatud videokaamera salvestiselt, et B.R. ei öelnud Boisen vaid Boison. Kaitsja arvates osutas tunnistaja hoopiski kellelegi teisele isikule. Tunnistaja oli sündmuskohal raskes joobes.
20. H. Boisen ei tunnista kuriteo toimepanemist ning tema ütlustest nähtub, et ta pole kuritegu toime pannud.
21. Kaitsja arvates ei puutu viited kohtuotsustele (nr 1-15-9367, nr 1-15-3341, nr 1-20-4800) asjasse, niisamuti ei puutu asjasse ka õiend juhtimisõiguse kohta ja politseiinfosüsteemi päringu vastus mootorsõiduki kuuluvust.
22. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et H. Boisen tuleb õigeks mõista.
23. Kui ringkonnakohus leiab, et H. Boiseni süü on tõendatud, tuleks kaaluda otsuse tühistamist karistuse osas. H. Boiseni karistust tuleks lühendada, vabastada ta karistuse kandmiselt tingimisi või kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku töö, elektroonilise valve või raviga.
24. Menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses riigi kanda, sest H. Boiseni sissetulekuks on ainult töövõimetuspension ja juhutöödest tulev sissetulek (kui tervis võimaldab). 10 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohtu istungil jäid kohtumenetluse pooled oma seisukohtade juurde. Prokurör palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
26. Tartu Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga ning leiab, et põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole. Kohus on tõendeid üksikasjalikult uurinud, andnud igale tõendile hinnangu ning neid kogumis hinnates jõudnud veendumusele, et H. Boisenile esitatud süüdistus on tõendatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka menetlusõiguslikke eksimusi maakohtu poolt, mistõttu H. Boiseni süüdimõistmine on seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnangutega tõenditele ning tehtud järeldustega, samuti maakohtu põhjalikke vastustega kaitsja argumentidele, mistõttu kõike kohtuotsuses toodut siinkohal ei korda. Samas tuleb tõdeda, et kaebeargumendid on samad, millised esitas kaitsja juba maakohtus.
27. Kõigepealt toob kaitsja välja asjaolu, et arutatav tegu toimus 16.05.
28. H. Boisen mõisteti süüdi 07.07.2020 Tartu Maakohtu otsusega 05.07.2020 toime pandud

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud süüteos.

Kuna 16.05.2020 ja 05.07.2020 süüteod on toime pandud ajaliselt lähestikku, oleks pidanud neid koos menetlema. Mõistliku menetlusaja põhimõtet on rikutud, samuti on tegemist topeltkaristamisega.

1. Maakohus on kaitsja eeltoodud argumenti käsitlenud otsuse lk 15, viidates seejuures Riigikohtu asjakohasele kohtupraktikale. Maakohus leidis, et H. Boiseni õigust õiglasele menetlusele ei ole rikutud. Samal arvamusel on ka ringkonnakohus. 05.07.2020 toime pandud kuriteos tunnistas H. Boisen end süüdi ja oli nõus asja lahendamisega kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi. 16.05.2020 tegu aga H. Boisen ei tunnistanud, mistõttu pidi menetleja läbi viima rea toiminguid, sealhulgas määrama ekspertiisi H. Boiseni alkoholijoobe tuvastamiseks süüteo toimepanemise ajal. Seetõttu oli õigustatud kahe süüteo menetlemine erinevates menetlustes. Käesoleva asja menetlusaja ebamõistlikku viibimist, samuti topeltkaristamist ei tuvastanud ka ringkonnakohus.
2. Apellant soovib H. Boiseni õigeksmõistmist, väites, et maakohtus uuritud ning süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevad tõendid H. Boiseni süüd ei kinnita.
3. Tõenditele antava hinnangu osas on ringkonnakohus maakohtuga sama meelt, st tõendikogum võimaldab H. Boiseni süü sõiduki juhtimises alkoholijoobes 16.05.2020 lugeda ümberlükkamatult tõendatuks.
4. Maakohtu otsuses on äärmiselt põhjalikult kajastatud tõendeid, neid on igakülgselt analüüsitud ning kogumis tõdetud, et H. Boiseni süü leidis tuvastamist, mistõttu puudub ringkonnakohtul vajadus kõike tuvastatut siinkohal veelkord käsitleda (vt maakohtu otsuse lk 4-13). Kaebeväidetele vastab ringkonnakohus alljärgnevat.
5. Kaitsja leiab, et politsei rinnakaamera salvestis ja politseinik M.T. i ütlused, ettekanne pole usaldusväärsed. Ringkonnakohtu arvates on kaitsja eeltoodud väide arusaamatu ning paljasõnaline. Mingit põhjust eelnimetatud tõendite usaldusväärsuses kahelda ei ole.
6. Kaitsja toob välja, et sündmus toimus 16.05.2020, kuid asitõendi vaatlusprotokoll koostati alles 02.06.2020 kell 13.
8. Ringkonnakohtule jääb eeltoodud kaebeargument samuti arusaamatuks. Millist menetluslikku tagajärge peaks omama vaatlusprotokolli koostamise aeg, kaebusest ei selgu. 11 Asitõendite vaatlusprotokoll, mis koostati 02.06.2020 ning milles vaadeldi kõnesalvestist ja videosalvestist (kolm rinnakaamerasalvestist) andmekandjal, on lubatav tõend.
9. Järgmine kaebeargument seisneb selles, et joobeseisundi tuvastamise saatekiri 280T, mille kohaselt tuvastati H. Boisenil Põlva Haiglas vähemalt 3,08 mg/g alkoholi veres, ei näita veel, et H. Boisen oleks olnud roolis.
10. Ringkonnakohus selgitab, et tõendamine toimub karistusseadustiku
11. peatükis sätestatu järgi. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Asjaolu, mida soovitakse konkreetse tõendiga tõendada, tuleneb tõendi sisust. Ei kohtueelne menetleja ega ka maakohus pole väitnud, et eelnimetatud saatekirjast järeldub H. Boiseni roolis olek. Saatekirjast tuleneb, et H. Boisenil tuvastati veres 3,08 mg/g alkoholi.
12. Veel arvab kaitsja, et joobeseisundi tuvastamise saatekiri ei ole usaldusväärne tõend, sest selles on märgitud vereproovi võtmise teine kellaaeg.
13. Maakohus märkis selles osas järgmist. 16.05.2020 joobeseisundi tuvastamise saatekiri 280T ja patrullpolitseiniku O.K. ettekanne tõendavad, et H. Boisen toimetati Põlva haiglasse, kuhu jõuti 19.20 ja veri võeti haigla töötaja poolt 19.
14. Seega joobeseisundi tuvastamise saatekirjas vere võtmise kellaajana märgitud 18.25 on ilmselge kirjaviga (väljakutse tehti S.K. i poolt kell 18.23 ja politsei jõudis sündmuskohale kell 18.38). Seda tunnistas ettekandes ka O.K. . Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega selles, et kirjaviga joobeseisundi tuvastamise saatekirjas ei mõjuta tõendi usaldusväärsust ning maakohus on õigesti hinnanud selle kohtukõlbulikuks (vt ka maakohtu otsuse lk 9).
15. Kaitsja arvates viis menetleja ekspertiisi läbi hilinenult (24.11.2020), sest sündmus toimus 16.05.
16. Ekspert oleks pidanud muuhulgas tuvastama, millist alkoholi oli H. Boisen tarvitanud.
17. Eesmärgiga tuvastada kui palju oli H. Boiseni veres etanooli 16.05.2020 kella 18.00 paiku sõiduki juhtimise ajal, teostati arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiis (tlk 57-60). Maakohus juba selgitas kohtuotsuses seda, et ekspertiisiga ei tuvastatud etanooli sisaldust H. Boiseni veres ekspertiisi tegemise, s.o 24.11.2020, vaid sündmuse toimumise seisuga 16.05.2020 kella 18.00 paiku. Maakohus muuhulgas vastas kaitsjale, et tõenduslikku tähtsust ei oma see, millist liiki või marki alkoholi tarvitas H. Boisen. Maakohtu selgitused on ammendavad (vt maakohtu otsuse lk 9-10). Ringkonnakohus märgib, et seegi kaebeargument kordab kaitsja varasemat seisukohta, kusjuures puuduvad põhistused, miks maakohtu seisukohad ei ole õiged.
18. Kaitsja arvates tunnistajate S.K. i, R.R. ja T.S. ütlused ei tõenda seda, et H. Boisen juhtis sõidukit joobeseisundis. Tunnistaja B.R. i ütlused on aga ebausaldusväärsed.
19. T.K. i ütluste kohaselt 16.05.2020 õhtul ta grillis oma taluõues kui 18.10 paiku kui kuulis tee poolt tulevat raksatust. Tunnistaja läks vaatama ja nägi autot, mis oli vastas oleva kinnistu tee pervele sõitnud. Seal olid ka väikesed kollased postid, millest üks oli pikali sõidetud. Juhi kohalt väljunud mees palus abi auto välja tõukamiseks. S.K. i helistas politseisse, sest mees oli purupurjus. Tunnistaja R.R. sõitis 16.05.2020 õhtul kella 18.00-19.00 paiku ATV-ga Meeksi külas mööda kruusateed maantee suunas, kui u 50 m enne teeotsa sõitis talle vastu tumedam Opel, mille roolis oli vanem ümara näoga meesterahvas. Tunnistaja sõitis mõne aja pärast sama teedpidi 12 tagasi ja nägi sama autot S.K. i majapidamise vastas oleva kinnistu piiril. Auto seisis ning oli näha, et oli sõidetud muru peal ja tagurdatud kivi otsa. Auto oli kinni jäänud. Tunnistaja T.S. sõnul kõndis ta Meeksi külas ja otsis poega kui nägi autot keeramas X nimelise isiku kinnistule. Juht hakkas kinnistult välja tagurdama, sõitis üle elektriliini tähisposti ja sõitis lõpuks kivile otsa. Tunnistaja nägi selgelt juhti ja tema kõrval istujat.
20. Maakohus tõdes, et tunnistajate ütluste sisuline kattumine sündmuse toimumise aja, koha ja teopildi osas suurendavad tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Eeltoodud tunnistajate ütluseid 16.05.2020 toimunu kohta kinnitavad ka tunnistaja B.R. i ütlused. B.R. oli H. Boiseni autos kaasreisija. Tunnistaja sõnul sõitsid nad H. Boseniga ühele tuttavale külla, roolis oli H. Boisen. Sõitmise alustamise kellaaega tunnistaja ei mäletanud, kuid teab, et Mehikoormast Meeksile on u 2 kilomeetrit. Tunnistaja mäletas, et nad sõitsid tuttava hoovi ja pärast B.R. i majas käimist jäid autosse istuma. Tema mälestused on lünklikud kuna olid purjus.
21. Maakohus hindas tunnistaja B.R. i ütlused usaldusväärseteks. H. Boisen ei eitanud asjaolu, et ta oli roolis, nad sõitsid koos B.R. iga Meeksi külla, auto jäi kinni ja ta ei saanud edasi sõita. Maakohus märkis seejuures, et sõiduki kinnijäämist nägid pealt ka tunnistajad R.R. ja T.S. , S.K. i jõudis kohale siis, kui sõiduk oli juba kinni jäänud. Kohus ei uskunud H. Boiseni ütlusi selle kohta, et ta jäi autoga kinni kella 16.00 ajal, sest see väide ei kattu teiste uuritud tõenditega (nt tunnistajate ütlused, politsei väljakutse aeg, politsei sündmuskohale jõudmise aeg). Ringkonnakohus nõustub selleski järelduses maakohtuga.
22. Maakohtu hinnangul kattuvad tõendid selleski, et kui politseinikud 16.05.2020 kella 18.38 paiku jõudsid sündmuskohale ja kohtusid H. Boiseniga, oli viimane tarvitanud alkoholi. H. Boisen eitas joobes juhtimist. Seega oli maakohtus põhivaidlusküsimuseks, kas H. Boisen juhtis sõidukit kella 18.00 paiku joobes või mitte.
23. Maakohus leidis, et tõendid kinnitavad asjaolu, et H. Boisen juhtis autot kella 18.00 paiku (tunnistajate S.K. i, R.R. , T.S. ütlused, politseinike ettekanded, Häirekeskuse kõnsesalvestis, politsei vormikaamera salvestis). H. Boisen väitis, et autot juhtis ta kainena ja alkoholi tarvitasid nad koos B.R. iga istudes seisvas autos sõbra A. maja juures. Kahepeale joodi ära kaks ja pool pooleliitrist Laua viina. Tunnistaja B.R. i sõnul ei teadnud ta öelda, kas juba rooli istudes oli H. Boisen joonud. Mehikoorma kauplusest ostsid nad kaks pooleliitrist lauaviina ja jõid ühe ära veidi aega pärast seda kui olid Heigo elukohast ära sõitnud. Pudeli viskas tunnistaja põõsastesse. Edasi sõitsid nad Meeksi külla X talu juurde. Maakohus märkis, et vaatamata asjaolule, et B.R. oli purjus juba enne sõidu alustamist, ei kahelnud kohus tema ütluste usaldusväärsuses, sest need riimusid teiste tõenditega. Seejuures osutas maakohus ka asitõendi vaatlusprotokollist ja politsei rinnakaamera salvestiselt nähtuvale. Peale selle, auto vaatlusel leiti autost üks avamata pooleliitrine Laua viin, tühje pudeleid autost ei leitud, mistõttu ka see kinnitas maakohtu arvates tunnistaja B.R. i ütlusi. Maakohtuga sarnaselt peab ringkonnakohuski tunnistaja B.R. i ütlusi usaldusväärseteks ning põhjust nendega mitte arvestada ei ole. Asjaolu, et kaebeväite kohaselt on videokaamerast kuulda, kuidas B.R. ütles Boison, mitte Boisen, ei muuda midagi. Arusaadavalt rääkis tunnistaja oma kaaslasest, roolis olnud süüdistatavast H. Boisenist.
24. Kaitsja arvates ei oma tõenduslikku tähtsust karistusregistri väljatrükk ja kohtuotsused 115-9367, 1-15-3341 ja 1-20-
26. Ringkonnakohus märgib selles osas vaid, et osutused H. Boiseni kohtuotsustele on asjassepuutuvad, need puudutavad H. Boiseni teo kvalifikatsiooni, samuti karistuse mõistmist. 13 (vt ka maakohtu otsuse lk 12-13).
27. Kokkuvõttes tõdeb ringkonnakohus, et kaebeargumendid ei suutnud kummutada Tartu Maakohtu põhjalikke tõendipõhiseid seisukohti H. Boiseni süü tuvastatuses, mistõttu tema õigeksmõistmine pole võimalik.
28. Alternatiivselt soovib kaitsja, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse H. Boisenile mõistetud karistuse osas. Kaitsja arvates tuleks apellatsioonikohtul kaaluda kõiki võimalusivähendada karistust, vabastada H. Boisen karistuse kandmiselt tingimisi või kohaldada asendust - määrata ÜKT, ravi või elektrooniline valve.
29. Maakohus on kaitsja ettepanekuid ja seisukohti (samad esitas kaitsja ka maakohtus) karistuse mõistmises põhjalikult käsitlenud ning toonud välja põhjused, miks pole võimalik H. Boisenit karistada väikese karistusega, vabastada teda karistuse kandmiselt tingimisi ning miks ei saa vangistust asendada ÜKT, ravi või elektroonilise valvega. Apellatsioonis pole esitatud ühtegi uut argumenti, mida tuleks siinkohal analüüsida. Maakohtu seisukohtade kordamiseks puudub vajadus. Ringkonnakohus märgib vaid seda, et maakohus on võtnud arvesse asjaolu, et H. Boiseni poolt 16.05.2020 ja 05.07.2020 toime pandud liikluskuritegusid arutati erinevates menetlustes (vt maakohtu otsuse lk 14-17). Puutuvalt kaebeargumenti, et maakohus ei saanuks liita 07.07.2020 kokkuleppeotsusega mõistetud karistust (H. Boisen vabastati karistusest tingimisi), sest ta pole karistusest vabastamise tingimusi rikkunud, märgib ringkonnakohus järgmist. Antud juhul on tegu nn kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga, mistõttu tuli maakohtul moodustada liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel, liites praeguse kohtuotsusega mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega mõistetud karistus. Seejuures moodustas maakohus liitkaristuse kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemise teel, arvestadades liitkaristusest maha 07.07.2020 kohtuotsuse alusel kantud vangistuse.

1. Kaitsja arvates käib menetluskulude tasumine H. Boisenile üle jõu ning need tuleks jätta riigi kanda.
2. Ringkonnakohus maakohtu otsustust menetluskulude küsimuses ei muuda ning otsuse argumente siin ka üle ei korda. Kõiki H. Boiseni kasuks rääkivaid asjaolusid on maakohus juba arvestanud (vt maakohtu otsuse lk 17-18).
3. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse H. Boiseni süüasjas muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 14