Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
Maakohus ei ole sellise hinnangu andmisel arvestanud pankrotihalduri arvamusega ega võlgniku selgitusega. Võlgnik selgitas, et pankrotimenetluse kestel oli arusaamatusi temaga seotud äriühingute raamatupidamisdokumentide välja andmisega, kuid ta on oma teabe andmise kohustuse täitnud. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel võlgniku sellekohaseid väiteid hindama ning tuvastama, kas võlgnik rikkus tahtlikult või raske hooletusega teabe andmise kohustust. Samuti on maakohus järeldanud, et võlgnik on tahtlikult varjanud oma vara ja sissetulekuid. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu sellekohased järeldused oletuslikku laadi, mis ei ole piisavad menetluse algatamata jätmiseks. Maakohtu määruse põhjendusest ei nähtu, milliste konkreetsete tõendite põhjal saab lugeda vara ja sissetulekute varjamise tuvastatuks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tõendeid hinnates tuvastama, kas võlgnik on oma sissetulekuid varjanud, mille tuvastamisel tuvastab kohus ühtlasi, et võlgnik on kohustusi rikkunud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kolleegiumi hinnangul ei viita ükski asjaolu sellele, et võlgniku käitumises esinevad võlausaldajate tahtliku või raskelt hooletu kahjustamise tunnused, et jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus
Samuti ei ole võlgnik süüdi mõistetud
H. suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Harju Maakohtu 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-5627 on M. H. mõistetud süüdi muuhulgas KarS § 381¹ lg-tes 1, 2 sätestatud kuritegude toimepanemises (lisaks ka KarS § 217² lg-s 1 ning KarS §-s 373 sätestatud kuritegude toimepanemises) ning karistatud teda liitkaristusega 5 aastat vangistust, mis jäetakse täitmisele pööramata, kui M. H. ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja jooksul talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastav kohtuotsus jõustus 25.07.2020. Arvestada tuleb, et tegemist on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega, mistõttu oli olemas M. H. nõusolek tema süüditunnistamiseks ning karistamiseks, sh KarS § 381¹ lg-te 1, 2 järgi. KarS §-s 3811 sätestatud kuritegu (raamatupidamise kohustuse rikkumine) on üheks kuriteoks, mille toimepanemises süüdimõistmise on seadusandja sidunud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise võimalusega. 09.07.2020 kohtuotsusest (alates lk 12 jj) tuleneb, milles seisnes M. H. (pankrotis) poolne raamatupidamise kohustuse rikkumine, sealhulgas on M. H. (pankrotis) jätnud vastamata likvideerija nõuetele, mis puudutasid ühingu dokumentatsiooni ja vara üleandmist, varjates teadvalt ja ebaseaduslikult raamatupidamisdokumente, mille tulemusel oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine erinevate raamatupidamiskohustuslaste varalisest seisundist, samuti likvideerimismenetluse läbiviimine, kuivõrd likvideerija ei saanud aktuaalset, olulist, objektiivset ja võrreldavat informatsiooni raamatupidamiskohustuslaste finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest varalisest seisundist, ei saanud ülevaadet ühingu tegevusest, et nõuda sisse võlgasid, müüa vara ega rahuldada võlausaldajate nõudeid. Lisaks on jätnud M. H. (pankrotis) esitamata registrile majandusaasta aruanded ning täitmata auditeerimise kohustuse. Lisaks on põhjendatud 09.07.2020 kohtuotsuse III osale, mis puudutab ärikeelu rikkumist. Vastavast kohtuotsuse osast tuleneb, et vaatamata sellele, et 09.01.2018 kohtumäärusega kuulutati välja M. H. isiklik pankrot ning seeläbi, vastavalt
lg-le 1, ei tohtinud ta ilma kohtu loata olla muuhulgas juriidilise isiku juhtorgani liige, eiras M. H. seadust ning jätkas kohtu loata juhtorgani liikmena erinevates äriühingutes. Seega on selgunud uued, tõendatud asjaolud võrreldes nii maakohtu esialgse määrusega (19.02.2020) kui ka ringkonnakohtu määrusega (27.04.2020), mis annavad aluse jaatada M. H. (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist. Võlausaldaja hinnangul tuleks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata ka
On tõendatud, et M. H. pankrotivõlgnikuna jättis korduvalt tahtlikult pankrotihalduri nõuded teabe saamiseks täitmata, millest tulenevalt pidi pankrotihaldur pöörduma kohtu poole, et üldse võlgnikult teavet saada. 3 Lisaks on käesolevaks ajaks tõendamist leidnud Harju Maakohtu 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-5627, et M. H. rikkus pankrotivõlgnikuna ka
lg 1, olles ilma kohtu loata juriidiliste isikute juhtorgani liige (ärikeelu rikkumine).
lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni
lg 2 p-des 1 – 5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda. 10. Võlgnik M. H. esitas kohtule 20.11.2020 omapoolse seisukoha võlausaldajate seisukohtade osas. Võlgnik sõlmis kokkuleppe Harju Maakohtu kohtuasjas nr 1-18-5627 kokkuleppemenetluses, kuna tal puudusid rahalised vahendid enda kaitsmiseks nii pikaajalises protsessis. Samuti mõjus aastaid kestnud saneerimine, pankrott ja jätkuvad kohtuprotsessid võlgniku tervisele halvasti. Kuna kohtuasjas 1-18-5627 ühendati kaks süüdistust ja protsessi põhirõhk oli KarS 217-2 lg 1 kvalifitseeritud kuriteo uurimisel, siis võlgniku muudele süüdistuspunktidele pöörati väga vähe tähelepanu. Võlgniku raske süüline käitumine, tahtlus või raske hooletus, ei leidnud kohtuasjas nr 1-18-5627 tõendamist. Võlgnik tunnistab, et ühel juhul kirjadele vastamine viibis, kuid ka see sai viivitusega vastatud. Menetluste käigus tegevused kuhjusid ja võlgnik ei olnud suuteline kõigega koheselt tegelema. Võlgnik on kohal käinud kõikidel temale kohustusega määratud istungitel ja koosolekutel ilma eranditeta. Võlgnik on esitanud kogu olemasoleva materjali ja temale teadaoleva informatsiooni. Võlgnik ei rikkunud temale kehtestatud ärikeeldu, kuivõrd ilma juhatuse liikme volitusi pikendamata ei oleks võlgnik saanud esitada registrile majandusaasta aruandeid. Võlgnik ei tegelenud ärikeelu kehtivuse ajal igapäevase juhtimistegevusega, samuti ei teinud võlgnik ärikeelu kehtivuse ajal tehinguid, mis oleksid kahjustanud võlausaldajate huve. Pankrotimenetluse jooksul ei ole võlgnik saanud temale kuulunud ettevõtetest varalist kasu ega tegutsenud omakasu motiividel. Samuti ei ole pankrotihaldurid ega likvideerija võlgnikule ette heitnud äriühingute raha väärkasutamist. Võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid. Võlgnikul on püsiv töökoht. Võlgnikule ei määratud kohtuasjas nr 1-18-5627 tehtud otsusega rahalist karistust ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole kohtuotsusega määratud karistustega vastuolus.
lg 2 p 1 sätestab loetelu kuritegudest, milles süüdimõistetud võlgniku 4 kohustustest vabastamise menetluse saab jätta algatamata.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Seega seadus on välistanud ainult pankrotikuriteos süüdi mõistetud võlgnike kohustustest vabastamise. Täitemenetlusalase, maksualase või KarS §-des 380-381¹ nimetatud kuriteo toime pannud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võib kohus siiski algatada.
Harju Maakohtu 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-5627 on M. H. mõistetud süüdi mh KarS § § 381¹ lg-tes 1, 2 sätestatud kuritegude toimepanemises ning antud kohtuotsus on ka jõustunud 25.07.
lg 2 p 1 ja 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises või kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 19. Kohus nõustub, et antud juhul esineb
lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolu seoses sellega, et võlgnik on 09.07.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-5627 mõistetud süüdi KarS § 381¹ lg-tes 1, 2 sätestatud kuritegude toimepanemises. Võlgnik on avaldanud tahet ja soovi täita kohustustest vabastamise menetluse eesmärgipäraseid kohustusi, saades sissetulekuid ning tasuda võlgnevusi. Võlausaldaja eesmärgiks selles menetluses saab olla nii suures ulatuses kui võimalik võla tagasisaamine. 20. Kohus arvestab ka asjaoluga, et pankrotihaldur on pidanud vajalikuks toetada kohustustest 5 vabastamise menetluse algatamist. Haldur ei ole esile toonud, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletusega esitanud ebaõigeid või ebatäielikke andmeid vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta. Kohus märgib, et võlausaldajatel on
lg 5 alusel võimalus taotleda ennetähtaegset menetluse lõpetamist juhul, kui võlgnik ei täida oma kohustusi. Seega leiab kohus kokkuvõtvalt hinnates võlausaldajate seisukohti ning võlgniku tahet, et menetluse algatamine on põhjendatud. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 21. Kohtul on
lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni
lg 2 p-des 1-5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda (RKTKm 08.02.2017, nr 3-2-1-155-16, p. 16). Kuigi kohtu hinnangul esineb
lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolu, leiab kohus, et see ei ole piisav jätmaks võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. 22.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Vastava nõusoleku usaldusisikuks asumise kohta on andnud T. P. (isikukood xxxx, e-post: xxxx). Kohus nõustub ettepanekuga ja määrab võlgniku M. H. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks T. P.. 23. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (
Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 24. Kohus kohustab võlgniku usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. 25.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.