Obsah (17)

§ 212§ 213§ 187§ 62§ 199§ 200§ 120§ 41§ 37§ 122§ 158§ 162§ 165§ 134§ 169§ 201§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on kinnipeetav Viru Vanglas.
2. Viru Vangla vanemvalvuri A.L. 25.11.
3. a ettekande nr 6-20/5866-1 (tl 84) kohaselt 25.11.2019 teostatud läbiotsimise tulemusena võeti kambrist nr S117 ära laua peal asunud eSTAR teler, mille USB pesa peal asuv valge turvakleebis oli osaliselt lahti tõmmatud. Lisaks võeti ära teleri pult ja antennikaabel. Eeltoodu kohta koostati ka eseme leidmise/äravõtmise akt (tl 85).
4. Kaebaja esitas 03.12.2019 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 7-7p). Kaebaja väitel võeti 25.11.2019 teleril kleebise kontrollimise käigus ära temale kuuluv teler, seejuures lohakuse tõttu kriimustati teleri korpust. Teleril oli eelmistest kleepsudest liim jäetud puhastamata, mida kaebajal ei õnnestunud eemaldada. Senini ei ole täidetud kaebaja nõuet välja vahetada kriimustatud teler korraliku vastu ega tasutud teleri hinda summas 136 eurot. Lisaks palus kaebaja kompenseerida teleri äravõtmisega temale tekitatud ebamugavused ja moraalne kahju.
5. Viru Vangla jättis 21.12.
6. a otsusega nr 6-16/128-2 (tl 75-75p) kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla väitel oli valvuritel kohustus ära võtta rikutud turvakleebisega teler. Vangla tegevus teleri äravõtmisel oli õiguspärane ning selle tingis asjaolu, et teleril oli lahti üks kleebistest, mis on paigaldatud vältimaks teleri väärkasutust. Teleril tavakulumisest suuremate kriimude olemasolu ei tuvastatud, millest tulenevalt ei ole taotlejal tekkinud varalist kahju, mis tuleks vanglal hüvitada.
7. Kaebaja esitas 18.02.2020 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-1p; tl 16 ja tõlge tl 17; tl 29 ja tõlge tl 36). Kaebaja soovis saada uue teleri või et Viru Vangla hüvitaks varalise kahju seoses teleri kriimustamisega summas 179 eurot ning lisaks soovis seonduvalt teleri konfiskeerimisega 3 kuu jooksul mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Kaebaja väitel soovis ta vanglast vabanemisel teleri maha müüa, kuid kuna see rikuti, ei saa ta seda enam teha. Kaebaja jäeti 3 kuuks võimaluseta saada telerist avalikku infot. Seoses kaebaja hõivatusega ei saanud ta vaadata ühiskasutuses olevat telerit.
8. Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 73-73p) jätta kaebus rahuldamata.
9. Tartu Halduskohus jättis 12.04.
10. a otsusega (tl 99-99p) kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Halduskohtu arvates ei olnud vaidlust selles, et kaebajal oli kambris rikutud turvakleebistega teler. Teleril olid tuvastatavad kriimustused, mis olid ilmselt tingitud turvakleebiste vahetamisest. Turvakleebiste liimimine kinnipeetava kambrisse lubatavatele esemetele oli õiguspärane ja vajalik toiming, mille käigus oli eluliselt usutav võimalus, et kleebiste vahetamisest jäävad seadmetele silmaga nähtavad jäljed. Tegemist on vanglas kinnipidamisega kaasneva paratamatu ebameeldivusega kinnipeetavale (vangistusseaduse § 4¹ lg 1). Kaebaja märkis taotluses vanglale teleri hinnaks 136 eurot. Kaebuses soovis kaebaja 179 euro hüvitamist. eSTAR telerite turuhinnad jäävad 114 euro kanti. Kaebajale ei ole elektriseadmete kriimustamisega tema poolt vanglalt nõutavat varalist kahju summas 179 eurot tekitatud. Teler on telesaadete vaatamiseks, milliseid omadusi vastustaja õiguspärase toimingu eesmärgipärase, kuid mitte kõige paremini õnnestunud toimingu sooritamisega ei kahjustanud. Kaebaja varalise ja mittevaralise kahju nõue oli põhjendamatu vangla otsuses toodud põhjendustel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebuses (tl 106-107p, tõlge tl 109-109p) Tartu Halduskohtu 12.04.
12. a otsusega.
13. Kaebaja väitel on fotodelt halvasti aru saada seda, mis on nähtav silmale. Kaebaja on nõus esitama teleri kohtule. Kleepsudest jäi mustus (liim) pärast nende mahavõtmist. Kriimustus oli tehtud mingi terava esemega, kui teler võeti kaebaja kambrist. Kaebaja oli teleri ülaosast läbi pannud nööri, et seda üles riputada. Teler lõigati omavoliliselt maha ja selle käigus lohakusest tingituna vigastati telerit. Teler maksis vangla poes 179 eurot. Kaebajale on tähtis uus teler, mitte raha, mida ka varasemalt märkis. Vangla vähendab kaebajale 3 kuu jooksul teleri puudumisega põhjustatud ebamugavusi. Vangla püüdis olukorda varjata. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et ta ei nõustu Tartu Halduskohtu otsusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust juhindudes leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib Tartu Halduskohtu 12.04.

1. a otsuse tühistamist täies ulatuses. Tartu Ringkonnakohtu 14.05.
2. a määrusega (tl 115-116) apellatsioonkaebuse esitamise eest nõutud riigilõivu 30 eurot tasus kaebaja 24.05.2021 (tl 119). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine aluseid kaebaja apellatsioonkaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega võtab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

§ 187lg 1 alusel menetlusse.

11. Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse.

§ 62lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuna kaebaja poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus on haldusasja toimikus juba olemas, siis tagastab ringkonnakohus kaebajale apellatsioonkaebuse lisa (2-l lehel). 12.

§ 199

lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada ning kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

§ 200

p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada halduskohtu otsus osaliselt või täies ulatuses ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 12.04.
2. a otsus tuleb

§ 199

lg 2 p-de 2 ja 3 alusel tühistada ning saata asi

§ 200p 2 alusel halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

14.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme.

§ 41

lg 1 lause 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus.

§ 37

lg 3 kohaselt võib kaebuses soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus); liitkaebuse nõuded võivad olla ka alternatiivsed; halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi. Seega pidi halduskohus kontrollima kaebuses esitatud iga nõude osas, kas selle esitamine on lubatav ja vajalik kaebaja õiguste kaitseks, ning sõltuvalt kontrolli tulemusest nõude tagastama või võtma menetlusse. 15. Tartu Halduskohus võttis 21.12.2020. a määrusega (tl 70-71) kaebuse tervikuna menetlusse. Halduskohus märkis eelnimetatud määruses (põhjenduste p 16), et täpsustatud kaebuse kohaselt taotles kaebaja seonduvalt rikutud teleriga tekitatud kahju heastamist (

§ 37

lg 2 p 5) ja alternatiivselt tekitatud varalise kahju summas 179 eurot hüvitamist (

§ 37

lg 2 p 4) ning seonduvalt teleri konfiskeerimisega 3 kuu jooksul mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot (

§ 37lg 2 p 4 ja § 38 lg 2).

Veel märkis halduskohus määruses (põhjenduste p 17), et seonduvalt heastamisnõudega – väljastada kaebajale uus teler, ei välista halduskohus, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuid kohus peab seda asjaolu täiendavalt kontrollima. Halduskohus kohustas vastustajat täpsustama, kas kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus kõikide kaebuses esitatud nõuete osas. Vastustaja märkis 15.02.2021. a vastuses kaebusele üksnes, et ei vaidle vastu kaebuse 3 menetlusse võtmisele, kuid vastustaja ei esitanud halduskohtule seisukohta, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse kõikide kaebuses esitatud nõuete osas. Kuigi vastustaja halduskohtule endapoolset selgitust ei ole andnud, ei ole halduskohus hilisemalt eeltoodud asjaolu enam kontrollima asunud (

§ 122lg 2 p-d 1 ja 2).

16.

§ 158

lg 1 lause 2 kohaselt kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

§ 162

lg 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste vahel lahendamata taotlused.

§ 165

lg 1 p 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohtuotsuse põhjendamiskohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse põhjendavas osas (

§ 165

) resolutsiooni (

§ 162

) kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhistused, mille aluseks oleks kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav (RKHKo 27.05.2015, 3-3-1-14-15, p 20). Menetlusosalistele peavad kohtuotsuse põhjendavast osast selguma põhjused, miks kohus lahendas asja kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil (RKHKo 12.12.2007, 3-3-1-70-07, p 10). Otsuse põhjendav osa peab võimaldama järgida otsuse resolutsiooni kujunemist ja on seetõttu otsuse kontrollitavuse seisukohalt määrava tähtsusega (

, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 560).

§ 134

lg 3 kohaselt ei või kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale

peatükkide 1-4, 10-13, 16 ja 17 sätetest, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 169

lg 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui on täidetud p-des 1-3 nimetatud tingimused, s.o kaebus jääb rahuldamata; põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses; kohus järgib lõike p-s 2 viidatud põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, käesolevale lõikele ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

1. Käesolevas haldusasjas võttis halduskohus kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: heastamisnõue ja alternatiivselt varalise kahju hüvitamise nõue ning mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Halduskohus jättis otsuse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebuse rahuldamata. Seega saab asuda seisukohale, et otsuse resolutsiooniga jättis halduskohus kõik kaebuse nõuded rahuldamata. Halduskohus vaatas 26.03.
2. a määruse (tl 97-97p) kohaselt kaebuse läbi lihtmenetluses. Halduskohus viitas otsuse põhjendustes (p 4)

§ 169

lg-le 1 ning märkis otsuse põhjendustes (p 5), et vaidlus tuleb lahendada lihtmenetluses mõistlikkuse printsiipi rakendades, lisades, et nõustub vastustaja põhjendustega seonduvalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendamatusega ning jätab kaebuse rahuldamata, järgides otsuse tegemisel vastustaja põhjendusi. Kokkuvõttes leidis halduskohus otsuses (põhjenduste p 6), et kaebaja varalise ja mittevaralise kahju nõue on põhjendamatu vangla otsuses toodud põhjendustel, ning jättis hüvitamiskaebuse rahuldamata (otsuse põhjenduste p 7). 18. Halduskohtu otsusest ei nähtu kohtu seisukohta, kas heastamisnõude osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud või mitte, kuigi kaebuse menetlusse võtmise määruses halduskohus nentis, et peab seda asjaolu täiendavalt kontrollima. Halduskohtu otsuses puuduvad põhjendused, miks halduskohus jättis rahuldamata kaebuse heastamisnõude osas. Sellekohaseid põhjendusi ei nähtu ringkonnakohtule ka halduskohtu viidatud vastustaja otsusest. Seega on kaheldav, kas käesoleval juhul sai pidada täidetuks tingimusi, mil kohtul on võimalik teha otsus tuginevalt

§ 169lg-le 1.

Halduskohtu otsuses põhjenduste puudumine ei võimalda ringkonnakohtul otsuse resolutsioonis esitatud otsustuse kujunemist kontrollida. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik täita apellatsiooniastme ülesannet – kontrollida esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust. Ringkonnakohtul ei ole võimalik kõrvaldada halduskohtu otsuses esinevaid puudusi, sest vastavalt

§ 201

lg-le 2 tuleks 4 ringkonnakohtul sellisel juhul võtta seisukoht kõikide väidete ja vastuväidete kohta, mille kohta peaks esmalt seisukoha võtma halduskohus. Sellisel juhul ei eksisteeriks kolmeastmelist kohtusüsteemi, mis piiraks oluliselt menetlusosaliste edasikaebeõigust (TrtRKo 27.04.2012, 3-10-541, p 13; TrtRKo 07.02.2012, 3-08-2411, p 12). Asja uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul muuhulgas kontrollida, kas heastamisnõue on halduskohtu poolt menetlusse võetud õigesti. Ringkonnakohus on seisukohal, et olenemata apellatsioonimenetluses esitatud väidetest tuleb käesoleval juhul halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule (

§ 199lg 2 p-d 2 ja 3).

19. Vastavalt

§-le 192 võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis vastavalt

§-le 199 toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Käesolevas haldusasjas on rikkumised ilmsed ning ringkonnakohus ei hinda kaebuse rahuldamata jätmise sisulist põhjendatust. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks otsustada asi Viru Vanglalt seisukohta küsimata. Eeltoodust tulenevalt ei anna ringkonnakohus käesolevas otsuses hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele. 20. Kuna asja läbivaatamine jätkub halduskohtus, ei otsusta ringkonnakohus menetluskulude jaotuse üle (

§ 109lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 5