2-21-1436 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 26. mai 2021. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-21-1436 Tsiviilasi Telineasennus OÜ av

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus

1. Harju Maakohtule on esitatud Telineasennus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks reditööjõu pakkumine Soomes ja Rootsis. Telineasennus OÜ renditööjõud tegeles peamiselt enda lepingupartnerite juures tellingute paigaldamise ja eemaldamisega, peamised lepingupartnerid olid erinevad tehased Soomes ja Rootsis. Praeguseks on võlgnik muutunud maksejõuetuks ning tal ei ole faktiliselt enam võimalik enda majandustegevusega tegeleda, et seda olukorda parandada. COVID-19 pandeemia ning sellega kaasnevate piirangute ja turu ebakindluse tõttu kaotas võlgnik
2. a teiseks pooleks kõik Soome lepingupartnerid, lisaks kaotas võlgnik seadusandluse muudatuse tõttu enda konkurentsieelise Rootsi turul (kasumliku äritegevuse edasiseks osutamiseks oli võlgnik sunnitud tõstma enda teenuse hinda, see aga mitmetele Rootsi lepingupartneritele ei sobinud ning nad lõpetasid oma lepingud võlgnikuga). Võlgniku katsed leida uusi lepingupartnereid ja projekte on suuremalt jaolt ebaõnnestunud, mistõttu on rahaline olukord järjepidevalt hullemaks läinud ning majandusliku olukorra paranemist ei ole ka lähitulevikus oodata. 10.03.
3. a seisuga on võlgnikul kohustusi kokku summas 94 836,12 eurot, vara võlgnikul puudub. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks ning tervendamine võimalik ei ole. Seega palub võlgnik kuulutada välja Telineasennus OÜ pankrot.
4. 10.05.
5. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused
6. Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 4.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 1 044 442,85 eurot, varaks on sõiduauto xxxx (reg. numbriga xxxx, reg. aasta 2005). Halduri hinnangul võib vara väärtus olla ca 100 eurot. Võlgniku hinnangul vara väärtus puudub, kuivõrd sõiduki asukoht ei ole teada. Võlgniku esitatud avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 94 836,12 eurot. Võlgnik jättis kohtule avaldamata kohustuse Maksu- ja Tolliameti ees summas 797633,03 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks
2. aastal, mil äriühingu omakapital oli negatiivne.
3. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Pankrotiavalduse esitamise asemel tegi juhatuse liige maksejõuetust äriühingust väljamakseid 49 000 eurot ning pärast pankrotiavalduse esitamist võttis juhatuse liige võlgniku arvelduskontolt sularahas välja viimased 1 000 eurot. Võlgniku juhatuse liige G.-O. O. ei ole selliselt tegutsedes täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust (TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1) ning tema tegevuses esinevad juhtimisvea tunnused. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige G.-O. O. on rikkunud ka äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. 7.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik on ise välja toonud, et makseraskused tekkisid COVID-19 pandeemiast põhjustatud piirangute tõttu ning Rootsi turul toimunud seadusandluse muudatuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks oluliselt varem ning maksejõuetus olukorras on juhatuse liige teinud makseid, mille tegemine ei ole olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete tegevus vastab kohtu hinnangul KarS § 384 lg 1 sätestatule, mille järgi füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võlgniku juhatuse liige on rikkunud

§ 85

lg 1 ja § 87 lg 1 sätestatud kohustusi ning on jätnud ajutisele haldurile raamatupidamisdokumendid esitamata, seetõttu ei ole võimalik anda hinnangut võlgniku kõigile tehingutele. 8. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ajutine haldur on aruandes märkinud, et võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet. Võlgnik ei ole registreeritud tööjõudu välja rentiva ettevõttena majandustegevuse registris. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige G.O. O. on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liikmete tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine 3

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Võlgniku juhatuse liikme poolt tehtud sularahakasutus ning tehingud pärast maksejõuetuse tekkimist vajaksid edasised menetluses analüüsimist. 10. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 11.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 12.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 13. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 150 eurot (lisandub käibemaks) ning kulutuste katteks 7 eurot. 14. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.

§ 150

lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu katteks 1 387 eurot ajutise halduri Svetlana Pildeni kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 15.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 584 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 584 eurot (lisandub käibemaks 116,80 eurot) hüvitada riigi vahenditest. 16. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule G. O. O.. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4