KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-14819 Ts

§ 162

lg 4, mis sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Andud asja materjalid ei võimalda kuidagi jõuda järeldusele, et menetluskulude kostjalt väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on otsuses leidnud, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist tasuma ning et elatise väljamõistmine kahjustaks tema enese tavalist ülalpidamist. 02.02.2021 toimunud eelistungil on kostja kinnitanud, et töötab xxxxxxxx OÜ-s Xxxxxxxx ning tema igakuine sissetulek on 1000 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtub, et perioodil 10.09.2020 kuni 10.03.2021 on OÜ Xxxxxxxx kandnud kostjale töötasu kokku summas 6264,52 eurot, mis teeb keskmiseks igakuiseks töötasuks 1044,09 eurot. Lisaks on muid ülekandeid tehtud kostja kontole 1235,14 euro ulatuses, s.o keskmiselt igakuiselt täiendavalt 205,86 eurot. Seega võib kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks lugeda ca 1250 eurot. Apellant on seisukohal, et olukorras, kus hageja on gümnaasiumis päevases vormis õppiv isik ja apellandi emal, kellega apellant koos elab ühes leibkonnas, on puuduv töövõime, oleks tema menetluskulude tema enda kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 12. Kohus jättis täielikult kaalumata

§ 163

lg 2, mis sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või 3

§ 651lg 1).

Apellatsioonimenetluses ei vaielda enam elatise väljamõistmise üle. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse vaid menetluskulude jaotuse osas.

1. Asja materjalidest nähtub: -Hageja esitas hagi, milles palus kostjalt välja mõista igakuise elatise 300 eurot. -Kostja vaidles hagile vastu. -Pooled arutasid menetluses kompromissi sõlmimist, elatise summas jõuti kokkuleppele, kuid kompromissleping jäi sõlmimata. -Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 234 eurot, menetluskulud jättis maakohus poolte kanda.
2. Menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse (

§ 162lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1).

18.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 19.

§ 163

lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab

§ 163lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Sellist otsustust tuleb kohtul aga põhjendada. Maakohus oma otsust selles osas ei põhjendanud, märkides põhjendusteks vaid, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda.

1. Ringkonnakohus osutab, et kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt nt Riigikohtu
2. septembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17; Riigikohtu
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 34). Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid.
6. Praeguses asjas esitas hageja kostjale kompromissiettepaneku, mis sisuliselt vastas hagi rahuldamise ulatusele.

§ 163

lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus võib

§ 163

lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral

§ 163

lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (Riigikohtu 23. septembri 2013. a otsus 4

§ 163

lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. 22. Ringkonnakohus leiab siiski, et hageja väide, mille tõttu tuleks kompromissiettepanekute esitamise tõttu jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ei oleks käesolevas asjas põhjendatud, sest asjast nähtuvalt jäi kompromissleping sõlmimata seetõttu, et hageja nõudis kompromissisummana ka menetluskulude hüvitamist.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Asjast nähtuvalt ei olnud hageja nõus menetluskulude jätmisega tema enda kanda, seetõttu ei saa kostjale ette heita kompromisslepinguga mittenõustumist. 23. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette ka

§ 162lg-e 4 kohaldamata jätmist.

Ringkonnakohus osutab, et see säte reguleerib olukorda, kus poole enda menetluskulud kas täielikult või osaliselt, olenemata lõpplahendi sisulisest tulemusest, jäetakse tema enda kanda. See säte ei reguleeri olukorda, kus poole menetluskulud saaks jätta vastaspoole kanda, nagu käesoleval juhul soovib hageja. 24. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb kooskõlas

§ 163lg-ga 1 jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

25. Kuna menetluskulude jaotamisel poolte vahel apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes tuleb lähtuda

§-st 163 (Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-19-13, p 16), siis arvestades asja olemust ning menetluse lõpptulemust tuleb jätta hageja menetluskulud ringkonnakohtus 78% ulatuses kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda ja kostja menetluskulud ringkonnakohtus jätta 22 % ulatuses hageja kanda ja ülejäänud ulatuses kostja enda kanda.
3. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus lähtudes

§ 177lg 1 p-ga 2. /allkirjastatud digitaalselt/ 5