Obsah (13)

§ 109§ 509§ 244§ 371§ 663§ 657§ 659§ 117§ 475§ 477§ 236§ 516§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-8071 Narva

§ 109

lg 1 p 1 ja 2 alusel võib Eesti kohus tunnistada isiku surnuks ja tuvastada tema surma aja, kui teadmata kadunud isik oli temast viimase teate saamise ajal Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht oli sel ajal Eestis; on olemas muu õiguslik huvi, et Eesti kohus tunnistaks isiku surnuks või tuvastaks tema surma aja.

§ 509

lg 1 alusel algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. Maakohus leidis, et enne pärandvara hoiumeetmete rakendamist tuleb vajadusel lahendada puudutatud isiku surnuks tunnistamine. Isiku surnuks tunnistamise ja isiku surmaaja tuvastamise menetluse raames saab kohus teha päringu Venemaa Föderatsiooni pädevale õigusasutusele puudutatud isiku võimaliku surma ja surmaaja kohta. Enne puudutatud isiku surma fakti ei saa pärimismenetlust alustada ega ka pärandvara hoiumeetmeid määrata. Maakohus selgitas, et avaldajal on õigus ka enne menetluse algatamist esitada kohtule vastav taotlus tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluses

§ 244järgi.

Muul viisil ei saa kohus enne avalduse menetlusse võtmist tõendeid koguda, et nende tõendite põhjal otsustada avalduse menetlusse võtmine. Samas pole praegusel juhul eeltõendamismenetlus põhjendatud, sest seda 2 saab teha surnuks tunnistamise või surma aja tuvastamise menetluses. Kui tuvastatakse puudutatud isiku surma aeg, saab seejärel kindlaks teha pärijad ja nende asukohad ning vajadusel esitada vastav avaldus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Kuna pärandi hoiumeetmete rakendamise menetluse alustamine ei ole võimalik ning avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki pärandvara hoiumeetmete menetluse raames saavutada, keeldus maakohus

§ 371lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas
2. juunil 2021 määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu
3. mai
4. a määruse tühistamist ja asja saatmist Viru Maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse rahuldamisel tagastada avaldajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti tuvastanud, et ei ole täidetud PärS § 110 lg 1 p-s 1–3 sätestatud eeldused pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Kuigi A.A. (pärandaja) täpne surmakuupäev ei ole teada, on pärandvara hoiumeetmete rakendamise eeldused PärS § 110 lg 1 p 1–3 järgi täidetud. Avaldajale ei ole teada, kes on A.A. pärijad ja kas nad on pärandi vastu võtnud. Avaldajale on teada, et A.A. pärijad ei viibi pärandvara asukohas. Avaldajale on teada, et A.A. on surnud ning kust on võimalik saada andmeid A.A. surma aja ja pärijate kohta. Avaldaja ei saa neid andmeid ise kätte, et neid kohtule esitada. Sellepärast esitas avaldaja kohtule avaldusega koos taotluse tõendite kogumiseks. Vale on maakohtu seisukoht, et enne pärandvara hoiumeetmete rakendamist tuleb vajadusel lahendada puudutatud isiku surnuks tunnistamine. Isiku surnuks tunnistamise eelduseks on see, et puuduvad täpsed andmed isiku surma kohta ja surma kuupäeva kohta. Antud eeldused A.A. suhtes ei ole täidetud. Avaldaja leidis, et tema Eesti kohus on pädev lahendama tema avaldust.
5. Viru Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 3 ja

§ 659alusel tühistada ja asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse. 6.

§ 117

lg 1 kohaselt Eestis asuva pärandvara hoiumeetmeid võib Eesti kohus rakendada sõltumata sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või -isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia. Avalduse kohaselt kuulub A.A.le korteriomand aadressil X. Avaldaja andmetel on A.A. Vene Föderatsiooni kodanik. Avaldajal on tõsikindel info (isiku pojalt), et A.A. on surnud, kuid puuduvad andmed surmaaja kohta, samuti A.A. sugulaste ja võimalike pärijate kohta. 7. Avaldaja on märkinud, et A.A. on surnud, kuid selle asjaolu tõendamiseks on vaja esitada Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule õigusabitaotlus, mille esitamise pädevus avaldajal puudub. Seega on praegu vaidluse all küsimus, kas pärandaja surma tõendamine on võimalik pärandvara hoiumeetmete rakendamise menetluses. Ringkonnakohus leiab, et vastus sellele küsimusele võib olla jaatav.

§ 475

lg 1 p 9 kohaselt vaadatakse pärandi hoiumeetmete rakendamine läbi hagita menetluses. Hagita menetluses kehtib

§ 477

lg-te 5 ja 7 järgi 3 üldjuhul uurimispõhimõte.

§ 477

lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus hagita menetluses taotleda kohtult abi tõendite kogumisel

§ 236järgi.

Maakohus peab tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamisel hindama, kas käesolevas asjas esitatud tõendi kogumise taotlus vastab kehtestatud nõuetele ning esitama vajadusel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, artiklite 17 ja 46 alusel Venemaa Föderatsiooni pädevale asutusele taotluse A.A. asukoha või surmaaja ja pärijate väljaselgitamiseks. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selgitused eeltõendamismenetluse (

§ 244

), samuti äraolija varale hoolduse seadmise (

§ 516) kohta olid õiged ja asjakohased.

Samas olukorras, kus avaldaja teab kindlalt, et vara omanik on surnud, kuid ei tea täpset surma aega ega pärijate ringi on tal õigus valida sobivaim õiguskaitse viis. Antud juhul ei ole välistatud ka pärandi hoiumeetmete seadmiseks avalduse esitamine (analoogses olukorras on Tartu Ringkonnakohus pidanud seda võimalikuks ka asjas 2-20-12778). 9. Pärandi hoiumeetmete materiaalõiguslikud küsimused on sätestatud PärS §-des 110-115 ning menetlusõiguslikud küsimused

57. peatükis. Muuhulgas saab kohus nõuda tagatist hoiumeetmete rakendamise kulude katteks ning vajadusel kuulab ära isikud. Asja materjalidest nähtub, et A.A. nimel võttis käesolevas avalduses nimetatud korteri vastu C.C., kelle andmed on toodud kinnistamisavalduses (lk 20). Maakohus saab vajaduse korral sidevahendite vahendusel või kirjalikult C.C. ära kuulata. 10.

§ 150

lg 1 p 5 alusel tuleb määruskaebuse esitajale tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson Andra Pärsimägi 4