Obsah (20)

§ 169§ 657§ 654§ 436§ 376§ 652§ 231§ 230§ 399§ 402§ 417§ 331§ 162§ 175§ 174§ 163§ 178§ 173§ 445§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1368 Koh

) § 162 lg 1), v.a kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud menetluskulud, millised jäävad kostja kanda (

§ 169lg 2).

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot (koos käibemaksuga) asemel on põhjendatud tunnitasu 150 eurot (koos käibemaksuga). Asi ei ole keskmisest keerukam ning esindaja koostas ainult ühe sisulise dokumendi, mis oli lihtne ja lühike. Hagiavaldusele vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute vajalik ajakulu on 6 tundi ja kõikide teiste toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kuni

1. veebruari
2. a istungiks 4 valmistumiseni on 2 tundi. Nimetatud perioodil ei esitanud esindaja kohtule ühtegi sisulist menetlusdokumenti, mis oleks olnud oluline asja lahendamiseks.
3. veebruari
4. a istungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise põhjendatud ajakulu on 2,75 tundi, kuivõrd istungil ei kuulatud üle tunnistajaid ega arutatud keerulisi õiguslikke küsimusi. Istungiprotokolli ja toimiku analüüs koos
5. veebruari
6. a teatise esitamisega on põhjendatud 0,75 tunni ulatuses. Põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks on 0,5 tundi. Analüüsimata menetluskulude kirjete puhul on ajakulu täies ulatuses põhjendamatu. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses kaja esitamisega ja menetluse taastamisega on 2,5 tundi. Tunnitasu 60 eurot on mõistliku suurusega. Hageja apellatsioonkaebus
7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on rikkunud kohustust hinnata tõendeid ning põhjendamis- ja selgitamiskohustust, mistõttu on otsus üllatav. Samuti hindas kohus juhatuse otsuse tühisust, kuigi sellist nõuet ei esitatud, ning jättis üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamata. Kohus leidis ebaõigesti, et hagejal puudub õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, sest kui üldkoosoleku otsused on tühised, siis on tühine ka juhatuse otsus hageja ühingust väljaarvamise kohta. Menetluskulude jaotus on üllatav, sest asja arutamise edasilükkamise tõttu kaasnenud menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Kuivõrd kostja ei ilmunud esimesele kohtuistungile ega teatanud õigeaegselt mõjuvast põhjusest, siis tekkisid hagejale põhjendamatud menetluskulud seoses lepingulise esindaja istungiks ettevalmistumisega ja sellel osalemisega. Apellatsioonkaebuses kordas hageja suures osas maakohtus väljatoodut. Üldkoosolekul osalesid ühingu liikmeks mitte olevad isikud, kuigi põhikirjas ei ole ette nähtud, et ühingu liikmel on õigus osaleda ka esindaja kaudu. Kuivõrd üldkoosolekul ei osalenud kõik ühingu liikmed, siis ei saanud otsustada kinnistust osa ostmist. Päevakorrapunkti nr 3 sõnastuse järgi ei saanud ükski mõistlik liige eeldada, et see võib hõlmata ka selle otsustamist, kuidas kaasnevad liikmetele rahalised kohustused. Rikkumine seisneb ka selles, et jäeti otsustamata ühingu esindaja tehingus. Samuti on päevakorrapunkti nr 3 all vastu võetud otsus tühine notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu ja seetõttu, et ühingu eesmärgiks ei ole kinnistute ostmine, vaid aiandusmaade rentimine ühingu liikmetele. Lisaks ei kostja tõendanud üldkoosoleku kutse saatmist hagejale. Hagejale ei saadetud koosoleku teadet registreeritud aadressile ega sõnumina, vaid hageja sai üldkoosolekust teada Maardu Rahvamaja seinal olnud teate kaudu. Hageja ei saanud üldkoosolekul hääletada, sest kostja ei võimaldanud hagejal end registreerida. Vastustaja seisukoht
8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuapellatsioonkaebus
9. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud kostja kanda, ei määratud kostja menetluskulusid kindlaks 1800 eurot ületavas osas, väljamõistetud menetluskulud tasaarvestati ja jäeti viivis välja mõistmata 1650 eurot ületavalt osalt. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda ja rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täielikult. Apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 5 Kõik menetluskulud tuli jätta hageja kanda, sest

§ 169

lg 2 kohaldub üksnes juhul, kui tagaseljaotsus tehakse menetluse venitamise tõttu. Praegusel juhul jäi kostja esindaja haigeks ja teavitas sellest kohut samal päeval. Haigestumist käsitles ringkonnakohus

1. veebruari
2. a määruses mõjuva põhjusena. Samuti on ebaõige tunnitasu määra vähendamine, sest kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 166,67 eurot (käibemaksuta) vastab õigusturu keskmisele tunnitasule. Lisaks ei vasta ausa kohtumenetluse põhimõttele see, kui kohus avaldab, et hindab eeltöö mahtu, kuid vähendab ikkagi menetluskulude suurust, heites ette, et kostja ei esitanud rohkeid mittevajalikke dokumente, vaid piirdus lühikeste ja konkreetsetega. Kostja esindaja pidi iga asjas esitatud dokumendiga tegelema ja selle sisu kostjale selgitama. Vajalik on ka detailne menetluskulude nimekiri ning asjaolu, et pärast istungiks ettevalmistust oli
3. novembri
4. a istungile ilmumine takistatud, ei muuda ettevalmistust põhjendamatuks. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jaotab maakohtus kantud menetluskulud ja määrab need kindlaks vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid täiendada ja muuta tuleb otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse

§ 654lg 2² alusel.

1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist ning kui on, siis kas esineb otsuste tühisuse või kehtetuse alus. Maakohus leidis, et hagejal puudub õiguslik huvi kostja üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks, mistõttu jättis hagi rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjärelduse, kuid mitte hagi rahuldamata jätmise põhjendustega, mistõttu tuleb selles osas muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
2. Esmalt käsitleb kolleegium hagejal kostja
3. novembri
4. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamise õiguse olemasolu. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal puudub nimetatud üldkoosoleku otsuste vaidlustamise õigus, mistõttu tuleb selles osas muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ebaõigesti seisukohale, et hagejal oleks õigus nõuda kostja üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist üksnes juhul, kui ta oleks kostja liige või kostja organi liige. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et mittetulundusühingu liikme tuvastushuvi juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise vastu ei lõppe liikme väljaarvamisega pärast otsuse tegemist (vt Riigikohtu
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-03, p 17;
7. märtsi
8. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15491/44, p 16). Praeguses asjas vaidlustab hageja ühingu üldkoosoleku
9. novembri
10. a otsuseid. Hageja arvati ühingust välja ühingu juhatuse
11. jaanuari
12. a otsusega (kd I, tl 117–118), s.o pärast nimetatud üldkoosoleku otsuste tegemist. Seega oli hageja üldkoosoleku otsuste tegemise ajal ühingu liige. Tuvastamise hagi esitamiseks sellest piisab, sest ühingu liikmena oli hagejal õigustatud huvi üldkoosoleku otsuste seaduslikkuse osas ja seega ei pidanud ka hageja oma 6 tuvastushuvi täiendavalt põhistama ega tõendama. Isegi, kui hageja arvati hiljem ühingust välja, siis ei võta see õigust saada teada, kas üldkoosoleku otsused rikkusid tema kui liikme õigusi. Eelnevat arvestades asus maakohus ka ebaõigesti hindama ühingu juhatuse
13. jaanuari
14. a otsuse tühisust, mistõttu jätab kolleegium sellekohased põhjendused maakohtu otsuse põhjendustest välja.
15. Järgmisena käsitleb kolleegium seda, kas esinevad kostja
16. novembri
17. a üldkoosoleku otsuste tühisuse või kehtetuse alused. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt saab kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Maakohus jättis üldkoosoleku otsuste tühisusega või kehtetuks tunnistamisega seoses poolte esitatud väited ja tõendid käsitlemata, sest leidis, et hagejal puudub õiguslik huvi otsuste vaidlustamiseks. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (

§ 436

lg 1, § 442 lg 8), kuid see rikkumine ei mõjuta maakohtu otsuse lõppjäreldust, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium saab selle rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

1. Kolleegium käsitleb kõigepealt nõude täpsustamisega seotud asjaolusid. 12.
3. märtsi
4. a hagi terviktekstis palus hageja tuvastada kostja
5. novembri
6. a üldkoosoleku otsuse tühisuse päevakorrapunkti 3 osas või alternatiivselt tunnistada päevakorrapunktis 3 vastu võetud otsused kehtetuks. Alternatiivselt palus hageja tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisus päevakorrapunktide 1 ja 2 osas või alternatiivselt tunnistada päevakorrapunktides 1 ja 2 vastu võetud otsused kehtetuks (kd I, tl 73 pöördel).
7. veebruari
8. a maakohtu istungil märkis hageja, et vaidlustab üldkoosolekul päevakorrapunktide 1 ja 2 osas vastuvõetud otsused põhinõudena. Kostja vaidles sellele vastu, leides, et tegemist on hagi muutmisega (kd II, tl 41 ja pöördel). Maakohus märkis nimetatud kohtuistungil, et käsitleb seda lahendi tegemisel, kuid jättis selle kohta otsuses selge seisukoha võtmata, märkides otsuses, et hageja esitatud nõuete esitamise eelduseks on hageja liikmelisus ühingus sõltumata sellest, kas tegemist on põhi- või alternatiivsete nõuetega (vt maakohtu otsuse p 32). 12.
9. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja esitas nõude ainult päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsuste osas. Hageja on hagiavalduse terviktekstis vaidlustanud alternatiivselt ka päevakorrapunktide 1 ja 2 osas vastuvõetud otsused. Kõnealune nõue esitati enne
10. märtsil 2020 hagi menetlusse võtmist (kd I, tl 76). Samuti leiab kolleegium erinevalt kostjast, et tegemist ei ole hagi muutmisega

§ 376

lg 1 mõttes, kui hageja palub algselt alternatiivselt esitatud nõudeid käsitleda hiljem kumulatiivsena. Sellist täpsustust saab pidada ka lubatavaks, sest selle esitamine ei mõjutanud asja menetlemist, kuivõrd hageja tugines päevakorrapunktide 1 ja 2 tühiseks või kehtetuks pidamisel samadele rikkumistel, mis päevakorrapunkti 3 osas vastu võetud otsuste puhul. Nõude täpsustamine ei mõjuta ka tsiviilasja hinda, sest kui samadest asjaoludest lähtuvalt palutakse tuvastada kõigi samal koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus, loetakse hagihinna arvestamiseks need otsused üheks otsuseks (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 41).
3. Hageja tugineb sellele, et üldkoosolekul osalesid ka isikud, kes ei ole ühingu liikmed. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et ühingu üldkoosolekul võis osaleda ka esindaja kaudu ja seejuures ei pidanud volitatud esindaja olema ühingu liige. 7 13.
4. MTÜS § 21 lg 5 esimese lause kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige. Sama lõike teise lause järgi võib mittetulundusühingu liikme esindaja üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud sättest tulenevalt võib mittetulundusühingu liiget üldkoosolekul esindada teine isik ning seejuures ei pea mittetulundusühingu liikme esindaja üldkoosolekul olema teine mittetulundusühingu liige (mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 271 SE seletuskiri, lk 8). 13.
5. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et ühingu põhikirjas on ette nähtud teisiti, sest põhikirja p 4.1 kohaselt on ühingu kõrgemaks organiks selle liikmete üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik ühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (kd I, tl 10). Kolleegium märgib, et põhikirja p-s 4.1 on korratud peaaegu sõna-sõnalt MTÜS § 18 lg-s 1 kindlaks määratut, mis sätestab, et liikmed on mittetulundusühingu kõrgeim juhtimistasand ja annab mittetulundusühingu igale liikmele õiguse osaleda mittetulundusühingu juhtimises. Õiguse üldkoosolekust osa võtta ka esindaja vahendusel annab MTÜS § 21 lg 5 teine lause. 13.
6. Kolleegium märgib, et järeldust ei muudaks ka see, kui põhikirja sisu kindlaks määrata tõlgendamise teel võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid kasutades (vt ka Riigikohtu
7. veebruari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-09, p 11), arvestades ka asjaoluga, et ühist tahet ei ole võimalik praegusel juhul kindlaks teha, mistõttu tuleb põhikirja VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada mõistliku isiku positsioonilt. Kuna põhikirja p-s 4.1 on kasutatud fraasi „kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“, mis tavapäraselt tähendab, et sellele eelnev kohaldub vaid juhul, kui seaduses ei ole reguleeritud teistmoodi ja seega on tahetud järgida kehtivas õiguses sätestatut, siis mõistab mõistlik isik põhikirja p-i 4.1 selliselt, et põhimõte, mille järgi võivad üldkoosolekul osaleda ühingu liikmed, kohaldub vaid juhul, kui seadus ei näe ette teistmoodi. Praegusel juhul näeb seadus ette erisuse, sest MTÜS § 21 lg 5 teine lause võimaldab mittetulundusühingu liikmel määrata enda esindajaks isikut, keda ta soovib. Seega ei pidanud ühingu liikmed valima endale esindajat teiste ühingu liikmete hulgast. 13.
9. Kolleegiumi hinnangul ei anna alust asuda seisukohale, et üldkoosolekul saab osaleda ja hääletada üksnes ühingu liige ka hageja viidatud põhikirja p 4.4, mille järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmeist ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet (kd I, tl 10). Nimetatud põhikirjapunkt reguleerib seda, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline, mitte ei piira mittetulundusühingu liikmete õigust võtta üldkoosolekust osa vabalt valitud esindaja vahendusel. Kui üldkoosolekul esindab mittetulundusühingu liiget teine isik, siis on esindaja osalemine võrdsustatud liikme enda osalemisega.
10. Samuti väidab hageja, et kinnistust osa ostmist ei olnud üldkoosoleku päevakorras. Koosoleku kokkukutsumise teate järgi oli päevakorrapunkt 3 maa võõrandamisest ühingule (kd I, tl 59). Kolleegiumi hinnangul on hageja käsitlus ebaõige. 14.
11. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et maa ühingule võõrandamine ja maa ostmine ühingu poolt on ühe ja sama tehingu erinevad nimetused, seega otsustati üldkoosolekul küsimus, mis oli eelnevalt päevakorrana näidatud. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust ka hageja viide sellele, et päevakorra täiendamise nõuded ei olnud täidetud, kuivõrd kolleegiumi hinnangul võeti üldkoosolekul vastu otsus päevakorrana välja kuulutatud küsimuses. 14.
12. Täiendavalt selgitab kolleegium, et päevakorra välja kuulutamise eesmärk on tagada ühingu liikmetele võimalus koosolekuks ette valmistada.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Hageja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatud asjaolusid, et enne

1. novembrit 2019 toimus veel üks mitteametlik üldkoosolek, kus anti mh 8 hagejale info paberil kuhu ja mis summa tuleb maa väljaostmiseks tasuda ning et hagejaga käidi maa väljaostumakse tasumise osas ka isiklikult rääkimas (vt maakohtu otsuse p 36). Seega saab kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et hageja oli enne vaidlusalust üldkoosolekut piisavalt teadlik, milline otsus on kavas vastu võtta ja milline rahaline kohustus sellega kaasneb. Eelnevat arvestades on põhjendamatu ka hageja etteheide, et ühingu liikmetel ei olnud võimalik enne üldkoosolekut tutvuda kinnistu ostuprojektiga.
2. Kolleegium ei nõustu ka hageja seisukohaga, et päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsus on tühine notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu. 15.
3. Üldkoosoleku protokoll peab MTÜS § 21 lg 8 järgi olema notariaalselt tõestatud õigustatud isikute nõudel. Asjas ei ole esile toodud, et esitatud oli nõue vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli notariaalseks tõestamiseks. 15.
4. Kolleegiumi hinnangul ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale ka hageja märgitu, et kinnistu ostuga seotud kokkulepped, sh eelleping, peavad olema notariaalses vormis. Iseenesest märgib hageja õigesti, et kinnisasja omandamisele või võõrandamisele suunatud võlaõiguslik leping ja kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peavad olema notariaalselt tõestatud (asjaõigusseaduse § 119 lg 1 ja § 120 lg 1). Asjas on aga esile toodud, et kinnistust osa ostmiseks sõlmitud lepingu koostas ja tõestas notar Priidu Pärna. Kuigi ka kinnisasja müügilepingu eelleping peab olema notariaalselt tõestatud vormis, siis ei saa kolleegiumi hinnangul käsitada kostja üldkoosoleku otsust eellepinguna. VÕS § 33 lg 1 järgi on eellepingu sisuks kohustus sõlmida põhileping. Liikmed ei andnud otsuse vastu võtmisega üldkoosoleku nimel Jõelähtme vallale kui müüjale kinnistust osa ostmise kohta kinnitust, vaid liikmete üldkoosolek kui ühingu kõrgeim juhtimistasand (MTÜS § 18 lg 1) kujundas ühingu tahte, mida ühingu juhatus seejärel kohustus ellu viima (MTÜS § 26 lg 1).
5. Lisaks tugineb hageja sellele, et üldkoosolekul vastu võetud otsus osta kinnistust osa ei ole kooskõlas ühingu põhikirjalise eesmärgiga, sest ühingu eesmärgiks ei ole kinnistute ostmine, vaid aiandusmaade rentimine ühingu liikmetele. Ühingu põhikirja p 1.4 järgi on ühingu eesmärgiks aiandusmaade haldamine, harimine, rentimine ühingu liikmetele, aiandussaaduste kasvatamine ühingu liikmetele ja mahepõllumajanduse propageerimine (kd I, tl 9). Kolleegiumi hinnangul ei ole kõnealuse otsuse vastu võtmine vastuolus ühingu põhikirjaga. 16.
6. Kolleegium selgitab, et

§ 231

lg 1 esimese lause kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Sama lõike teise lause järgi võib kohus lugeda üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust lugeda üldiselt teadaolevaks kostja esitatud asjaolu, et kui kinnistust osa ei oleks ostetud, siis oleks Jõelähtme vald nõudnud maa tagastamist, mistõttu oleks kostja sõnul muutunud võimatuks ühingu põhikirjaline tegevus. 16.

1. Samas ei pidanud kolleegium vajalikuks anda kostjale võimalust seda asjaolu tõendada, sest asja materjalid kinnitavad kostja esile toodut, et kasutuse jätkamiseks osteti maa, mida eelnevalt Jõelähtme vald rentis ühingule. Põhikirjas kokku lepitud ühingu eesmärk rentida aiandusmaad ühingu liikmetele tagab liikmetele võimaluse kasutada aiandusmaad. Vastuvõetud otsus teenib seda eesmärki ning hageja ei ole ka esile toonud, et muutunud oleks näiteks ühingu eesmärk kasvatada aiandussaadusi. Kuivõrd üldkoosolekul vastu võetud otsus on kooskõlas ühingu põhikirjalise eesmärgiga, siis ei olnud tegemist ühingu tegevuse eesmärgi muutmisega, milleks on põhikirja p 4.5 järgi nõutav kõigi liikmete nõusolek (kd I, tl 10).
2. Hageja märkis ka seda, et ta ei saanud üldkoosolekul hääletada, sest tal ei võimaldatud liikmete nimekirja allkirja anda. Kostja selle etteheitega ei nõustunud, märkides, et hageja ise keeldus registreerimisest. Kolleegium märgib, et hageja väide, mille kohaselt keelas ühingu juhatus tal üldkoosolekul osalemise, on tõendamata.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki 9 pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 230

lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nende asjaolude tõendamiseks, millele tugineb tema nõue ja seetõttu võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13707, p 13).
3. Hageja väitis ka seda, et kostja ei ole tõendanud üldkoosoleku kutse saatmist hagejale. Kolleegium leiab, et see väide on esitatud hilinenult. Sellele asjaolule ei ole hageja
4. märtsi
5. a hagiavalduses, mille maakohus menetlusse võttis, tuginenud ning hageja tugines sellele rikkumisele maakohtu
6. veebruari
7. a istungil, sealgi alles kohtuvaidlustes (vt protokoll, kd II, tl 44 pöördel; kohtukõne teesid, kd II, tl 37 pöördel). 18.
8. Kolleegium selgitab, et kohtuvaidlus on

§ 399järgi istungil asja läbivaatamisel viimane staadium.

Kohtuvaidluse kohtukõnes võib

§ 402

lg 2 teise lause järgi viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esile toodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kohtuvaidluses võib menetlusosaline esitada kohtule kohtukõne seisukohad

§ 402lg 7 järgi kirjalikult.

Seega saab kohtuvaidluses tugineda üksnes varem menetluses käsitletud asjaoludele. Praeguses asjas viitas hageja rikkumisele koosoleku teate saatmise osas maakohtus alles pärast asja sisulise arutamise lõppemist, mistõttu esitati selline väide hilinenult. Kolleegium märgib, et asjas lõppes eelmenetlus juba 1. juulil 2020 (kd I, tl 155). Menetlus taastus pärast kostja tagaseljaotsusele esitatud kaja rahuldamist

§ 417

lg 2 järgi olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Viimaseks oli praeguses asjas

1. novembri
2. a maakohtu istung. 18.
3. Uue asjaolu menetlemise otsustamine on kohtu kaalutlusõigus, kuid maakohus praegusel juhul

§ 331

lg-st 1 tulenevat kaalutlusotsust ei teinud, jättes selle koos teiste üldkoosoleku otsuste tühisusega või kehtetuks tunnistamisega seoses esitatud väidetega käsitlemata (vt maakohtu otsuse p 44). Seega hindab kolleegium ise, kas hageja uus väide tulnuks erandkorras

§ 331lg 1 järgi vastu võtta.

Hageja ei esitanud hilinemise kohta mingit mõjuvat põhjust, mis õigustanuks selle menetlemist ja selle menetlemine oleks põhjustanud lahendamise viibimise. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium selle tähelepanuta ja lähtub sellest, et pooled ei vaidle selle üle, et üldkoosolekust teatati hagejale nõuetekohaselt. 18.

1. Hageja koosoleku teate saatmata jätmisele tuginemine on kolleegiumi arvates ka vastuolus hea usu põhimõttega. Kolleegium selgitab, et hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamise küsimus, mida saavad kohtud teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-15, p 13). Mittetulundusühingu suhe oma liikmetega on seadusega reguleeritud ning ühingu ja liikme suhetes tuleb arvestada mh hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32 ja § 138, VÕS § 6). Hea usu põhimõtte funktsiooniks on seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine, millisel juhul ei kohalda kohus seadusest tulenevat (Riigikohtu
4. novembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Kolleegium märgib, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord peab tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada (Riigikohtu
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391/43, p 37). Kolleegiumi hinnangul ei saa hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks pidada hageja vastuolulist käitumist, kus ta oli üldkoosolekul kohal ning on hagiavalduse terviktekstis kinnitanud, et ta ei vaidlusta üldkoosolekust õigeaegselt teada saamist (kd I, tl 70), kuid hiljem asub ette heitma, et üldkoosolekust ei teatatud talle nõuetekohaselt. Samuti oli hageja kui kostja endise liikme kohustuseks ühingut kahjulike tagajärgede vältimiseks toetada, sealhulgas teavitada otsustusprotsessis esinenud protseduurilistest eksimustest võimalikult varakult. Seega leiab kolleegium, et hageja on kaotanud õiguse tugineda vastuvõetud otsuste tühisusele koosolekust 10 isiklikult teatamata jätmise tõttu ja kohus ei kohalda selle väidetava rikkumise suhtes MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatut.
8. Lisaks on praeguse õigusvaidluse seisukohast asjakohatu hageja viide sellele, et ajal, mil ühingu juhatus otsustas otsustuskorras kinnistust osa ostmise, ei olnud juhatusel kehtivaid volitusi. Samuti ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust hageja esile toodu, et üldkoosolekul jäeti otsustamata ühingu esindaja kinnistust osa ostmiseks sõlmitava tehingu tegemisel. Kolleegium märgib, et need väited seonduvad Lõunapilpa kinnistu müügilepinguga ja sellele eelnenud võimalike tehingutega, mille kehtivust käesolevas asjas ei hinnata. Seega kolleegium neid apellatsioonkaebuse väiteid ei analüüsi. Samuti sisaldab hageja
9. mai
10. a seisukoht asjaolusid, mis ei ole

§ 331lg 1 ja § 634 järgi lubatavad.

1. Neil põhjendustel jätab kolleegium maakohtu otsuse lõppjärelduses, et hagi tuleb jätta rahuldamata, muutmata. Kostja
2. novembri
3. a üldkoosoleku otsused ei ole MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised ega ole neid alust tunnistada MTÜS § 24 lg 1 esimese lause alusel kehtetuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Maakohus jättis maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda, välja arvatud kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud, millised jättis maakohus kostja kanda, ning määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1800 eurot ja hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 150 eurot. Mõlemad pooled vaidlustasid maakohtu kindlaks määratud menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Vaatamata sellele, et kolleegium jätab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas muutmata, tuleb kolleegiumi hinnangul osaliselt muuta maakohtu märgitud menetluskulude jaotust ja sellest tulenevalt ka menetluskulude rahalist suurust.
5. Esmalt võtab kolleegium seisukoha maakohtus kantud menetluskulude jaotuse osas. 22.
6. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohtul oleks tulnud jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

§ 169

lg 2 sätestab mh, et tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda. Viidatud säte on erinorm

§ 162

lg 1 suhtes, st ka hagi rahuldamata jätmisel ei pea hageja üldjuhul kandma kaja esitamisega seotud menetluskulusid (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-09, p 14). Seega jättis maakohus põhjendatult kostja esitatud kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja kanda. Kolleegiumi hinnangul on ebaõige kostja käsitlus, et

§ 169

lg 2 kohaldub üksnes juhul, kui tagaseljaotsus tehakse menetluse venitamise tõttu, aga praegusel juhul esines kostjal mõjuv põhjus haigestumise näol.

§ 169

lg 2 kohaldamise eelduseks on menetlusosalise toiming või tegevus, mis põhjustab menetluse venimist. Kuigi ringkonnakohus tuvastas

1. veebruari
2. a määruses, et kostja lepingulisel esindajal esines mõjuv põhjus istungilt puudumiseks (kd II, tl 19 pöördel), mistõttu ei ole alust asuda seisukohale, et kostja esindaja venitas menetlust, siis tingis istungilt puudumine siiski menetluse venimise. Kolleegium selgitab, et reeglina kannab kaja esitanud menetlusosaline kajamenetluse kulud sõltumata põhjusest, mis tingis kaja esitamise vajaduse. Erandina saab kohus kaaluda

§ 162

lg 4 alusel ka kajaga seonduvate kulude jätmist iga poole enda kanda, kui kaja esitamise vajaduse tingis hageja või kohtu tegevus, aga praegusel juhul ei põhjustanud kaja esitamist hageja käitumine ega kohtu tegevus, sest kostja lepinguline esindaja teatas oma haigestumisest pärast kohtuistungi toimumist ja tagaseljaotsuse tegemist ning minetusi kohtu tegevuses ei tuvastanud ka ringkonnakohtus kaja rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebust lahendades (kd II, tl 19–20). Seega tuleb kostjal kanda kajast tingitud täiendavate menetluskulude riski. 11 22.

1. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et maakohus leidis ebaõigesti, et kostja lepingulise esindaja
2. novembri
3. a istungiks ettevalmistamine on põhjendamatu toiming, sest kostja lepinguline esindaja sellel ei osalenud. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas
4. veebruari
5. a määruses, et kostja esindaja haigestus istungipäeval (kd II, tl 19 pöördel), siis ei saanud ta mõjuval põhjusel istungile ilmuda. Samas ei muuda see kolleegiumi hinnangul lõpptulemust, sest kõnealuseks istungiks ettevalmistamisega seotud kulud tuleb

§ 169lg 1 alusel jätta kostja enda kanda.

Nimetatud paragrahvi alusel saab jätta asja arutamise edasilükkamisest tingitud menetluskulud istungilt puudunud menetlusosalise kanda sõltumata sellest, kas menetlusosalisel oli istungile ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. 22.3. Hageja tugineb sellele, et asja arutamise edasilükkamise tõttu kaasnenud maakohtu menetluskulud oleks tulnud jätta kostja kanda. Arvestades, et maakohus jättis kaja esitamise, menetlemise ja menetluse taastamisega seotud menetluskulud

§ 169

lg 2 alusel kostja kanda, siis saab kolleegium aru, et maakohus jättis hageja

1. veebruari
2. a menetluskulude nimekirjas p-de 1–3 all märgitud toimingutega, s.o sisuliselt alates kostja esitatud kajaga tutvumisest kuni ringkonnakohtu
3. veebruari
4. a määrusega tutvumiseni (kd II, tl 33 pöördel), kaasnenud kulud kostja kanda. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et
5. novembri
6. a maakohtu istungiks ettevalmistamisega ja sellel osalemisega seotud menetluskulud tuleb jätta

§ 169

lg 1 alusel samuti kostja kanda, kellest tingituna jäi kohtuistung ära ja hagejal tuli kanda seetõttu täiendavaid ja asjatuid kulusid.

1. Järgmisena võtab kolleegium kindlaksmääramise osas. seisukoha maakohtus kantud menetluskulude 23.
2. Kostja väidete kohaselt on maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud

§ 175lg-t 1.

Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega maakohtule seoses tunnitasu määra vähendamisega. Maakohus lähtus tunnitasu hindamisel õigesti tsiviilasja keerukusest ning menetlustoimingute ja -dokumentide mahust ning ei ole ületanud diskretsioonipiire, leides, et 150 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud tunnitasumäär praeguses asjas. Kolleegium leiab, et alusetu on ka kostja väide justkui oleks maakohus ette heitnud, et kostja ei esitanud rohkeid mittevajalikke dokumente. Maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti ning on oma sellekohaseid järeldusi piisavalt põhjendanud. Kohus saab põhjendatud kulu suuruse määramisel arvestada, kas esitatud on põhjalikke seisukohti ja sisukat õiguslikku põhjendust sisaldavaid menetlusdokumente. Kuigi kostja heidab maakohtule ette, et maakohus jättis hindamata eeltöö mahu, siis on maakohus märkinud, et võttis põhjendatud ja vajalikus ulatuses arvesse lisaks menetlusdokumendi faktilisele kirjutamisele dokumentidega tutvumist ja analüüsi (vt maakohtu otsuse p 52) ning kolleegiumi arvates on maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu kooskõlas menetlusdokumentide ja -toimingute sisu ja mahuga. 23.
3. Menetluskulude jaotuse muutmise tõttu mõistab kolleegium kostjalt hageja kasuks välja täiendavad menetluskulud. Hageja
4. novembri
5. a menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal
6. novembri
7. a maakohtu istungiks ettevalmistamiseks 3 tundi ja sellel osalemiseks 2 tundi (kd I, tl 184). Arvestades vaidluse sisu ja mahtu, sh menetlusdokumentide ja tõendite arvu ning asjaolu, et asjas ei olnud planeeritud tunnistajaid, peab kolleegium kõnealuseks kohtuistungiks ettevalmistamise mõistlikuks ajakuluks 1 tundi. 12 Sellele tuleb juurde arvestada istungi kestusele vastav ajakulu 10 minutit (istung avati kell 14:05 ja lõppes 14:15; kd I, tl 179 ja pöördel). Seega mõistab kolleegium kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja koos käibemaksuga menetluskulu 70 eurot (= 1 tund ja 10 minutit x 60 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

24. Viimaks määrab kolleegium kindlaks ringkonnakohus kantud menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate kulude suuruse. 25.

ei sisalda otseselt erinorme apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise kohta. Riigikohtu praktikas on märgitud, et seadus ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes, ning leitud, et lähtuda tuleb hagi rahuldamise ulatusest ja selle puhul menetluskulude jaotust reguleerivast

§‑st 163 (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 18). Kolleegiumi hinnangul ei ole viidatud Riigikohtu seisukoht praeguses asjas kohaldatav. Vaatamata hageja apellatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele ei muutu hagi lahendamise tulemus, sest kaebus rahuldatakse osaliselt menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas. Kuivõrd kohtul tuleb tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane, siis tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada seda, et hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja kostja vastuapellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata. Kolleegium lähtub menetluskulude jaotamisel

§ 163

lg-s 1 ja § 171 lg-s 1 sätestatust ning jätab apellatsioonkaebusega seotud hageja menetluskulud 20% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda ning vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja kanda. Arvestada tuleb ka

§ 178

lg 4, mille järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 26. Tulenevalt menetluskulude jaotusest määrab kolleegium

§ 173lg 1 alusel kindlaks ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

26.1. Hageja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et apellatsioonimenetluses oli lepingulise esindaja ajakulu 5,2 tundi tunnitasuga 60 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi tulenes hageja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus järgmistest toimingutest: maakohtu otsusega tutvumine, õiguslik hinnang ja apellatsioonkaebuse koostamine ning kohtumäärusega tutvumine, õiguslik hinnang ja kliendile edastamine koos selgitustega. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks veel kulu apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivule 300 eurot (kd II, tl 82). Arvestades asja keerukust ning menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, mh asjaolu, et apellatsioonkaebuses korratakse maakohtus esitatud seisukohti, on kolleegiumi hinnangul apellatsioonkaebuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute ajakulu vajalik ja põhjendatud 4 tunni ulatuses. Kuivõrd kolleegium mõistab menetluskulude jaotuse järgi kostjalt välja hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud osaliselt, aga hageja esitatud menetluskulude nimekirja põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, millise kohtumäärusega seoses on kaebuse koostamisele järgnenud toimingud teostatud, siis jätab kolleegium selles osas menetluskulud kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 60 eurot (käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt on hageja taotletavatest apellatsioonkaebusega seotud lepingulise esindaja kuludest

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud koos käibemaksuga 240 eurot (= 4 tundi x 60 eurot), millele lisandub põhjendatud riigilõivu kulu 300 eurot ehk kokku 540 eurot. Vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid ei ole hageja menetluskulude nimekirjast võimalik tuvastada. 13 Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb apellatsioonkaebusega seotud hageja menetluskuludest 20% kanda kostjal, siis tuleb kostjalt hageja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskuludena välja mõista 108 eurot (= 540 x 0,2). 26.2. Kostja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi tulenes kostja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus järgmistest toimingutest: maakohtu otsuse analüüs ja arutelu kostja juhatuse liikmetega, apellatsioonkaebuse analüüs ja arutelu kliendiga, formaalsuste kokku leppimine ja täitmine, vastuse ja vastuapellatsioonkaebuse koostamine, kohtu kirja analüüs, kliendi informeerimine, menetluskulude nimekirja analüüs. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Arvestades, et pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest, apellatsioonkaebuses ei tõstatanud hageja olulisel määral uusi õiguslikke probleeme, sama vandeadvokaat on kostjat esindanud kogu menetluse käigus ning apellatsioonkaebuse vastus on sisult lühike ega ole õiguslikult keerukas, on apellatsioonkaebusele vastamise ja sellele eelnenud toimingute (sh kliendiga suhtlus) ning apellatsioonkaebusega seotud osas menetluskulude kindlaksmääramise toimingu ajakulu põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Kolleegium märgib, et kuigi esindaja ja pool peavad omavahel suhtlema, siis saab pidada sellega seonduvat esinduskulu vajalikuks menetluskuluks üksnes mõistlikus ajamahus. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu tuleb vähendada 150 euroni (koos käibemaksuga) (vt käesoleva otsuse p 23.1). Kolleegium selgitab, et kuigi kohtupraktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks ka 150 eurot ületavat tunnitasu, tuleb tunnitasu

§ 175lg 1 järgi hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest lähtudes.

Kolleegiumi hinnangul ei esine praegusel juhul asjaolusid, mis võimaldaksid pidada 150 eurot ületavat tunnitasu põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on kostja taotletavatest apellatsioonkaebusega seotud lepingulise esindaja kuludest

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud koos käibemaksuga 375 eurot (= 2,5 tundi x 150 eurot). Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus kostja vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb apellatsioonkaebusega seotud kostja menetluskuludest 80% kanda hagejal, siis tuleb hagejalt kostja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskuludena välja mõista 300 eurot (= 375 x 0,8). 26.3. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kolleegium otsuse resolutsioonis menetluskulude nõuete osas vastavalt

§ 445lg 1 teisele lausele tasaarvestuse.

Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 1772 eurot (= 2100 – 328). Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 27. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 14