Süüdi tunnistada Dmitri Pereberin
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Dmitri Pereberini karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.12.–28.12.2020.a, s.o 3 (kolm) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.03.2021.a.
lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - rahakott, milles leht dokumendist Dmitri Pereberini nimele – tagastada Dmitri Pereberinile kohtuotsuse jõustumisel; - süüdistatava Dmitri Pereberini püksid, sokid ja viltsaapad– tagastada Dmitri Pereberinile kohtuotsuse jõustumisel; - kannatanu V. A.i teksapüksid ja püksirihm – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - pokaalid, katkised prillid, terved prillid, kööginuga, lauanuga – tagastada V. A.ile; - tühjad pudelid (8 tk) ja suitsukonid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - tunnistaja A. T. 2 kampsunit, t-särk, jalatsid, sokid, jope, teksapüksid – tagastada A. T.le kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaaltoimiku juures asuvad: - 2 CD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 18.03.2021.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale 2 kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 15.04.2021.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Dmitri Pereberinit süüdistatakse selles, et tema 26.12.2020 kella 19.20 paiku xxxx asuvas korteris lõi V. A.ile noaga ühe korra vasaku reie piirkonda ning ühe korra parema reie piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: torke-lõikehaava vasaku reie ülemises-tagumises osas külgmiselt koos reiearteri haru (süva reiearteri) vigastuse ja profuusse verejooksuga ning pindmise torke-lõikehaava parema reie ülemises-tagumises osas külgmiselt. Kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 20E-AOI0297 kohaselt vasaku reie haav koos süva reiearteri vigastusega on eluohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist on verekaotusest põhjustatud hemorraagilise šokiga. Seega Dmitri Pereberin pani oma tahtliku tegevusega toime tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule, s.o
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Dmitri Pereberin tunnistas ennast kohtuistungil täielikult süüdi kannatanu noaga löömises, kuid ta lisas, et ta ei soovinud sellist vigastust tekitada. Ta kahetseb toimepandut. Soovib kriminaalasja arutamist lühimenetluses ning oli nõus kirjalike materjalide avaldamisega. Kaitsja Kristina Suvalova leidis, et tema kaitsealuse tegu ei ole õigesti kvalifitseeritud ning seda põhjusel, et asjas kogutud materjali põhjal ei ole tuvastatav D. Pereberini tahtlus tekitada kannatanule eluohtlik tervisekahjutus. Seejuures kaitsja tugineb Riigikohtu praktikale asjas nr 117-5883, milles isik mõisteti süüdi
Kaitsja märkis, et D. Pereberin ei saanud ette näha sellist tagajärge, tema tahtlus ei ulatunud reiearteri vigastamiseni. Kaitsja taotles D. Pereberini tegevuse kvalifitseerimist
Alternatiivselt leidis kaitsja, et kui D. Pereberin pidi eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist ette nägema, siis tuleks ründe vähest intensiivsust, piirkonda ja süüdistatava käitumist arvestades tema tegevus kvalifitseerida
Samuti palub kaitsja karistuse mõistmisel arvestada isiku kahetsust, varasemate karistuste puudumist ja mõista karistus miinimummääras ning jätta see täitmisele pööramata
Kaitsja palub menetluskulud osaliselt riigi kanda jätta ning ülejäänud osas määrata tasumiseks 12 kuud. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et D. Pereberini tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör leiab, et tähelepanu väärib, et tunnistaja sõnul pani D. Pereberin õhtu jooksul mitu korda noa kannatanule näo ja kõri juurde ja ütles midagi ähvardavat ja mõni aeg hiljem oli kannatanu juba verisena maas. Süüdistatav tekitas kannatanule noavigastused konkretiseerimata tahtlusega. Isik ka ise möönis, et lõi keha või jalgade piirkonda, täpselt ta ei oska öelda, lööke ei sihtinud ja läbi teki ei olnud täpselt võimalik näha, kuhu piirkonda lõi. Ka tavalisele inimesele on teada, et alakeha piirkonnas asuvad elutähtsad organid ja reite piirkonnas asuvad suured veresooned, mis on samuti vigastuste seisukohalt ohtlikud. Tagajärje suhtes ei olnud süüdistataval küll otsest tahtlust põhjustada nii raskeid vigastusi, kuid ta sai aru, et selline löömine võib kaasa tuua igasuguse tagajärje, kaasa arvatud 3 raske tagajärje. Kuivõrd ekspertiisiakti kohaselt on tegemist eluohtliku vigastusega, siis seetõttu on Dmitri Pereberini tegevus kvalifitseeritud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisena
Karistuse osas leidis prokurör, et isik on kahetsenud, ta on varem karistamata, väidetavalt ei tarvita enam alkoholi ja on kannatanuga leppinud, seega ei ole tingimata vaja karistada teda reaalse vangistusega. Seda arvestades taotles prokurör karistada D. Pereberinit 4aastase vangistusega, mida vähendada lühimenetluse korras 1/3 võrra, arvata sellest maha 3 eelvangistuspäeva ning mõistetav 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust jätta
sätete alusel tingimisi kohaldamata 5-aastase katseajaga ning määrata lisakohustustena alkoholi tarvitamise keeld ning kohustus läbida sotsiaalprogramm. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud ära süüdistatava süü tunnistamise ja kohtulikul uurimisel antud ütlused, uurinud, avaldanud ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses
lg 1 p 1 järgi on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus ning süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav kannatanut noaga kahel korral lõi ning kannatanu neist just ühe süüdistatava noalöögi tagajärjel eluohtliku tervisekahjustuse sai. Märgitu on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud täies ulatuses järgmiste tõenditega. Kannatanu V. A.i ütlustest nähtub /tl 9-14/, et ta ei mäleta juhtunut täpselt, mäletab kaklust Dimaga. Kakluse põhjust ta ei tea öelda, arvab, et Dima lõikas teda juhuslikult. Varem erilisi konflikte Dimaga ei ole olnud. Tunnistaja A. T. on samuti kinnitanud oma ütlustes /tl 103-105/, et 26.12.2020.a viibis tema külas Dmitril, kellega koos võeti viina. Tema ja Dmitri hakkasid suures toas jooma, Dmitri kutsus korduvalt taati, kelle nimi võis olla V., ka jooma ja käis teda vaatamas. Taat oli väiksemas toas poollamavas asendis voodis. Dmitri võttis mitu korda noa välja ja pani selle taadi juurde ja rääkis midagi ähvardavat, kuid tunnistaja ei kuulnud mida, kord kallistas, kord pani noa vastu põske. Mingi hetk tõid nad taadi suurde tuppa tugitooli. Sellest edasi mäletab, et taat oli põrandal ja tema juures maas oli verelomp. Tema ütles, et tuleb kiirabi kutsuda ja helistas ise kiirabisse. Dmitri on kaine peaga adekvaatne mees, kuid kui ta joob, siis muutub väga agressiivseks ja ebaadekvaatseks. Dmitril on alati kaasas väljaviskuva teraga nuga, millega ta joobeseisundis mängib. Seega kannatanu ega tunnistaja otsesõnu ei kinnita ega mäleta, et just Dmitri Pereberin kannatanut lõi, samuti löömise asjaolusid. Ometi kannatanu möönab, andes arvamuse, et „Dima lõikas teda juhuslikult“, et seda tegi Dmitri Pereberin. Samuti on oluline nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlustest, et koos tarbiti alkoholi ja kõik osalised olid teo toimepanemise ajal alkoholijoobe seisundis. Kuid vaidlus puudub selles, et konflikt leidis aset just kannatanu ja süüdistatava vahel. Kannatanu noaga löömist kinnitab süüdistatav esimesest ülekuulamisest alates, kuid tähele tuleb panna, et osaliselt on tema ütlused erinevad tunnistaja ütlustest ning ütlused ei ole ka järjepidevad noaga löömise nüanssides, kuid sealjuures kannatanu noaga löömist on ta alates esimesest ülekuulamisest tunnistanud. Kohtueelses menetluses on ta andnud ütlusi /tl 127-129/, mille kohaselt tema lõi V.it kahel korral noaga, kuna vihastas tema peale. Nimelt palus V. tal alkoholi tuua, kuid seejärel ei joonud ise alkoholi, mis vihastas süüdistatavat, kes kulutas alkoholi peale raha. Süüdistatav tunnistas, et viimasel ajal olid neil kannatanuga konfliktid kannatanupoolse alkoholi liigtarvitamisega seoses. 26.12.2020.a oli süüdistatav koos V.i ja enda tuttava A.iga xxxx 4 korteris ja tarvitasid alkoholi. V. oli alguses väiksemas toas, kuid kui ta tuli suurde tuppa, siis kukkus maha. Süüdistatav vihastas ja lõi teda kahel korral noaga. Ta ei vaadanud kuhu lööb. Lõi kannatanut taskunoaga, mis on väiksemat sorti ja pruuni värvi käepidemega. Seejärel jõid A.iga viina edasi. Kui ta siis, siis küsisin, kas V. kavatseb püsti tõusta ja kui V. ei vastanud, siis nägid nad (A.iga) maas verd. Kutsusid kiirabi. Süüdistatav avaldas kahetsust puhtsüdamlikult ja märkis, et ei soovinud V.ile haiget teha. Dmitri Pereberin on kohtuistungil süüdistatavana ülekuulamisel /tl 166-167/ oma ütlustes kinnitanud, et 26.12.2020.a elas tema kannatanu V. A.i juures aadressil xxxx. Neil oli külas ka tunnistaja A. T.. Nii tema ise, tunnistaja kui ka kannatanu olid tarvitanud alkoholi. Märgitud ajal oli tema ja kannatanu vahel skandaal, mille käigus ta lõi kannatanut kaks korda noaga. Skandaali põhjust ta ei mäleta. Löömise ajal lamas kannatanu diivanil (ilmselt mõtleb süüdistatav tugitooli, kuivõrd sündmuskoha vaatluses ja fotodel ei ole diivanit kajastatud), jalad kaetud villase tekiga. Tema ise istus kannatanust kolme sammu kaugusel jalgade juures, näoga kannatanu jalgade poole. Löömise ajal ta seisis kannatanu kõrval ja lõi kannatanut kaks korda laualt võetud väikese noaga, lüües ühte ja teise jalga. Ta arvab, et löögid olid kerged, ta ei arvanud, et lõi sellise jõuga. Ise ta ei näinud kuhu löögid tabasid, sest kannatanul oli tekk peal. Tema lõi jalgadesse läbi teki, viimati nägi, et lõi jalgade piirkonda. Süüdistatav kinnitab, et ta ei teadnud, et see löök põhjustab reiearteri vigastuse, seda, et löök võib tabada reiearterit ta ette ei näinud. Ta ei teadnud, et see löök võib põhjustada eluohtliku tervisekahjustuse. Ta ei sihtinud kuhugi, lihtsalt lõi ühe ja teise korra, kuhu lõi seda ei tea. Löömise ajal oli kannatanu kõrval, tuli ja lõi, kas oli keha või jalgade juures ei mäleta. Miks ta kannatanut lõi, ei teagi. Pärast lööki, kui mõne hetke pärast kannatanu poole pöördus, nägi verd, palus tunnistajal kutsuda kiirabi, sest ehmus vere nägemisest. Ta elas kannatanuga toimuvat üle ja seetõttu kutsus kiirabi, lootes, et kannatanuga läheb kõik hästi. Süüdistatav mõistab, et noaga löömisel on tagajärjed, kuid kannatanut noaga lüües ei soovinud ta midagi (tagajärje mõttes). Ta ei kujutanud ette, et noa löögi tagajärjel võib kannatanu ära surra. Nüüd ta teab, et on kehaosi, milliste puhul noaga löömise tagajärjel võib saabuda surm. Kannatanuga olid enne suhted head ja on ka praegu suhted head, elavad endiselt koos. Ta vabandas kannatanu ees ja kannatanu andestas talle. Meditsiini tema õppinud ei ole ja õppinud on ta abikoolis, arenguga olid probleemid. Kahetseb toimepandut. Seega on süüdistatav ise tunnistanud kannatanu kahel korral noaga löömist, tema teokirjeldus kattub kannatanul sedastatud vigastuste ja ekspertiisis tuvastatud eluohtliku tervisekahjustuse tekkemehhanismiga. Löömise ja tahtluse asjaolusid vaeb kohus eraldi kvalifikatsioonile hinnangut andes. Asjaolu, et süüdistatav asus kannatanu korteris teo toimepanemise ajal ja et ta sealsamas kinni peeti on tõendatud järgnevaga. Tunnistaja R. G. ütlustest /tl 15-16/ nähtub, et tema oli 26.12.2020 tööl autopatrullis politseinikuna ning reageeris kell 19:29 väljakutsele xxxx, kohale jõudes kell 19:31 oli juba saabunud kiirabi, kes tegeles noahaavaga kannatanuga ning nendest tagapool toas kahte meesterahvast, kelle nad eraldasid ja andsid üle Ida- Harju patrullile. Asjaolu, et just süüdistatav sündmuskohal kinni peeti on tõendatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga /tl 124-126/, milline tõendab D. Pereberini kahtlustatavana kinnipidamist 26.12.2020 kell 19:33 xxxx korteris. Asjaolu, et süüdistatav viibis alkohoolse joobe seisundis on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga /tl 108/, milline tõendab kahtlustatava D. Pereberini joobeseisundit 1,32 mg/l kohta. Süüdistatava seost toimepandud kuriteoga tõendab samuti isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga /tl 109-123/. Nimelt on süüdistatavalt äravõetud mh määrdunud musta värvi teksapüksid, millised on täpsemalt vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. Asitõendi vaatlusprotokollist /koos fototabeliga, tl 19-22/ nähtub, et D. Pereberini musta värvi pükstel on ees, luku ülemises osas näha pruuni värvi veretaolisi plekke. Sündmuskoha vaatlusprotokollist /koos fototabeliga, tl 2-8/ nähtub, et xxxx korteris ustel ja lukkudel vigastused puuduvad. Elutoa põrand on määrdunud, põrandal on näha mh verekahtlast 5 määrdumist ja verekahtlase määrdumisega musta värvi püksid (võetud bioloogiline proov nr 2.1.). Pükste parema sääre põlve kõrgusel on sääre välisel serval näha u 2 cm pikkust kangakahjustust. Pükste esikülje vasakpoolse tasku all on kanga vigastus pikkusega u 1,5 cm. Parempoolse tagatasku välimise serva juures on näha u 2 cm pikkust kangakahjustust. Elutoa keskel on põrandal verekahtlane määrdumine, mille peale on asetatud mh tekikott. Elutoas oleva laua peal on mh liigendnuga (markeering nr 3). Nuga on vaatluse hetkel kokkupandud asendis, kokkupandult umbes 14 cm pikkune. Noakäepidemelt võetud bioloogiline proov. Noa teral verekahtlane määrdumus. Noa tera pikkus u 9 cm ja laius u 2 cm. Laual mh viinapudel, laua all maas 2 tühja viinapudelit. Sündmuskohal tehtud fotodest kannatu kohta on näha kannatanu lamamine põrandal, osaliselt paremal küljel, punane määrdumus alumise parempoolse jala reie siseküljel ja tuharate piirkonnas ning valge side vasakpoolse jala reiel. Fotografeeritud on kannatanul esinevat ühte haava. CD-plaadil olevalt fototabelilt nähtub, et suures toas diivanit ei ole, samuti ei ole diivanit väikeses toas. Tugitoole on suures toas üks, see on kaetud tooli kattega ja riietusesemega. Verekahtlast määrdumist tugitoolil ega selle juures fotodelt ei nähtu /fototabel KJ-2085, fotod nr 26-32, 78, 84, 85, 87/. Täpsemalt on kaasavõetud nuga vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis /koos fototabeliga, tl 17-18/ ning sellest nähtub, et sündmuskohalt kaasa võetud nuga on kokkupandult 14 cm pikk, noa tera on 10 cm pikk ja noa tera on määrdunud pruunikat värvi hüübinud verd meenutava ainega. Tähelepanu väärib, et noa kirjeldus tera laiuse osas kattub kannatanu teksapükstel sedastatud vigastustega. Nimelt lisaks sündmuskoha vaatluse protokollis kajastatule on kannatanu püksid vaadeldud ka asitõenditena asitõendi vaatlusprotokollis /koos fototabeliga, tl 23-27/, millisest nähtuvalt on kannatanu püksid osaliselt verest läbiimbunud ja nähtuvad ka augud läbimõõtudega vasakul reiel umbes 1,5-2 cm, paremal reiel umbes 1–1,5 cm. Seega saab märgitud kirjalike tõendite pinnalt teha kohus tõsikindla järelduse, et kogutud objektiivsed tõendid kinnitavad just Dmitri Pereberini poolt kannatanu vigastamist. Nimelt on kannatanu asunud elutoas nagu kirjeldavad tunnistaja ja süüdistatav, temal tuvastatud vigastused lähevad kokku süüdistatava kirjeldusega, et lõi kannatanut kahel korral noaga. Sündmuskohalt on leitud nuga, selle täpsem kirjeldus kattub süüdistatava poolt antud ütlustes kirjeldatud kannatanu löömise noa kirjeldusega. Samuti kannatanu pükstel sedastatud vigastused ja noa tera kuju ja suurus kattuvad. Tähelepanuta ei saa jätta, et süüdistaval seljas olnud ja vahetult peale kinnipidamist äravõetud pükstel tuvastati verekahtlane määrdumus. Seega asub kohus seisukohale, et märgitud tõenditega kogumis on leidnud tuvastamist, et just Dmitri Pereberin lõi 26.12.2020.a õhtul kannatanut kahel korral noaga ja põhjustas kannatanule selle tagajärjel eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu tervisekahjustuse eluohtlikkus nähtub nii haigusloost, kui ka antud ekspertarvamusest kohtuarstlikus ekspertiisiaktis. Nimelt Ida-Tallinna Keskhaigla 30.12.2020 vastus päringule ja haiguslugu /tl 32-66/ tõendavad kannatanul V. A. 26.12.2020.a tuvastatud tervisekahjustusi. Kokkuvõtvalt nähtub, et patsiendil oli hingamisseiskus, teostatud vereülekanne /tl 35/, sedastatud on lahtine puusa- ja reiehaav, puusa lahtine haav. Teostatud operatsioon. Patsiendil tuvastati kaks haava: haav vasaku reie ülemises tagumises osas külgmiselt koos reiearteri haru (ehk süvareiearteri vigastusega) ja profuusse verejooksuga ning haav parema reie ülemises- tagumises osas külgmiselt: pindmine haav, läbistatud on nahk ja nahaalune rasvkude. 29.12.2020 on patsient üleviidud intensiivraviosakonnast kirurgia osakonna intensiivpalatisse. 30.12.2020 üleviidud tavapalatisse. Seega on kannatanu ekspertiisi teostamise ajal viibinud veel haigla ravil. Ekspertiisiaktis nr 20E-AOI0297 antud ekspertarvamuse /tl 69-76/ kohaselt tuvastati kannatanul 26.12.2020 torke-lõikehaav vasaku reie ülemises tagumises osas külgmiselt koos reiearteri haru (süvareiearteri) vigastuse ja profuusse verejooksuga ning pindmine torke- lõikehaav parema reie ülemises-tagumises osas külgmiselt. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Vasaku reie haav koos süva reiearteri vigastusega on eluohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist on verekaotusest põhjustatud 6 hemorraagilise šokiga. Parem reiehaav ei ole eluohtlik ja selle paranemine kestab vähem kui 4 nädalat. Tervisekahjustuste paranemine kestab vähem kui 4 kuud. Tervisekahjustused ei põhjustanud elundi tegevuse lakkamist. Vigastused võisid olla tekitatud 26.12.2020 ekspertiisimääruses kirjeldatud viisil, s.o kahel korral noaga reie piirkonda löömisest. V. A.i terviseseisundi taastumisperiood kestab orienteeruvalt 6–8 nädalat. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et kannatanu sai kaks noalööki, milledest üks põhjustas talle eluohtliku tervisekahjustuse. Samuti on ekspertiisiaktist ja ka haigusloos kirjapandud epikriisist nähtav kannatanul esinevate kehavigastuste asukoht, iseloom ja võimalik tekkemehhanism, mis kattub süüdistatava poolt antud kirjeldusega kannatanu noaga löömise osas ehk kannatanu löömisel kahel korral noaga mõlemasse jalga. Kvalifikatsioon Praegusel juhul puudub täielikult vaidlus selles, et mõlemad haavad on tekitatud D. Pereberini poolt noaga, seda on süüdistatav ise kinnitanud (tl 127pö, 166) ning seda kinnitab ka ekspertiisiaktis märgitu selle kohta, et torke-lõikevahendiks võis olla nuga (tl 73). Süüdistatava kaitsja on aga leidnud, et D. Pereberinil puudus seejuures igasugune tahtlus kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamiseks ja tema elu ohtu asetamiseks, niisamuti ei ole reie puhul tegu elutähtsa organiga. Kaitsja hinnangul tuleks süüdistatava tegu kvalifitseerida
järgi või alternatiivselt
Seejuures on kaitsja viidanud Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 1-17-5883. Nimetatud lahendi pinnalt on kaitsja viidanud, et kohus pidanuks samalaadsete asjaolude korral (s.o reiearteri noaga vigastamine) teo kvalifitseerimisel arvestama ühelt poolt seda, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis
Samuti tulnuks kohtutel teo kvalifitseerimiseks
lg 1 järgi esmalt tuvastada, et toimepanija tahtlus ulatus sellise tervisekahjustuse tekitamiseni, mis põhjustas kannatanule eluohtliku seisundi ja viis seejärel tema surma saabumiseni. Seega tulnuks hinnata, kas süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks ja möönis (kaudne tahtlus), et kannatanut noaga lüües vigastab ta reiearterit. Praegusel juhul ja eelnevat arvestades ei ole hetkel vaidlust selles, et D. Pereberin soovis kannatanule kehavigastusi tekitada, tehes selleks kaks invasiivset noalööki. Ka on D. Pereberin ise väitnud, et ta ei tea, miks ta ja kuhu täpsemat kannatanut lõi, kuid samas on möönnud kohtuistungil, et vihastus ja lõi kannatanut noaga kaks korda jalgadesse (tl 127; tl 166-166pö). Seega on D. Pereberin tervisekahjustamise tekitamisel tegutsenud kavatsetult. Edasiselt, andes hinnangut Dmitri Pereberini tahtlusele saabunud tagajärje (eluohtliku tervisekahjustuse) osas, leiab kohus, et Dmitri Pereberini enda ütlusi saab arvesse võtta osaliselt, nimelt selles osas, et ta vihahoos kannatanut kahel korral noaga lõi ja tabas jalgadesse. Kohus ei arvesta osaliselt D. Pereberini väiteid löömise nüanssides selle kohta, et kannatanu asus löömise ajal lamavas asendis diivanil, ta ei vaadanud, kuhu ta kannatanut lööb (tl 127) ega selle kohta, et ta oli kannatanust löömise ajal kolme sammu kaugusel ning, et kannatanul oli peal pruun tekk (tl 166pö). Seda põhjusel, et need väited ei ole kooskõlas sündmuskoha vaatluse protokolliga, ekspertiisiaktis tuvastatud vigastuste lokatsiooniga, on osalt eluliselt ebausutavad ning samuti vastuolulised ka D. Pereberini enda ütlustega. Nagu eelnevalt märgitud, siis sündmuskoha vaatluse protokollis ega sellele lisatud fototabelis CDplaadil ei ole suures toas ega ka väikeses toas diivanit. Sündmuskoha vaatluse fototabelist on näha suures toas tugitool. Tugitoolil ei ole tuvastavad verekahtlased määrdumised ja saab eeldada, et 7 neid seal ei ole olnud, sest vastasel juhul oleks see märgitud vaatlusprotokollis. Samuti on näha, et tugitooli vahetus läheduses ei ole verekahtlast määrdumust. Väikeses toas ei ole samuti diivanit, on voodi, kuid seal ruumis puudub igasugune seos verekahtlase määrdumusega. Samuti on tunnistaja ja süüdistatav ühte moodi kinnitanud, et kannatanu asus suures toas. Samuti on süüdistatava ütlused löökide täpsemate asjaolude osas vähesed tema ülekuulamisel. Nimelt ülekuulamise alguses märgib ta, et „vihastusin ja lõin teda kahel korral noaga“ (tl 127pö), ülekuulamise lõpus aga, et „V. kukkus ja lõin teda noaga kahel korral“. Täpsustamata on kannatanu ja süüdistatava asukoht löömise hetkel ja pärast löömist kannatanu asukoht. Kohtus on süüdistatav öelnud, et kannatanu oli diivanil (pidades silmas ilmselt tugitooli, kuivõrd sündmuskoha kirjeldusest ja fotodest nähtuvalt diivanit ruumis ei ole, vaid elutoas on tugitool – tl 3; samuti räägib tugitoolist tunnistaja – tl 103pö) ja tema kannatanust umbes kolme sammu kaugusel. Kannatanul tuvastatud vigastustest nähtuvalt on D. Pereberin tabanud kannatanut kummagi reie täpselt samasse piirkonda. Ka ei ole võimalik kolme sammu kauguselt kannatanut noaga lüüa, sest seda limiteerib noaga käe siruulatus, mis on väiksem kolmest sammust. Võimalik on aga see, et süüdistatav alustas löömise eelselt kolme sammu kauguselt liikumist kannatanu suunas, et teda tabada, kuid sel juhul oli ta tabamise ajal lähemal, kui väidetavad kolm sammu. Seda versiooni kinnitab kaudselt seegi, et D. Pereberini ütluste kohaselt oli ta eelnevalt asetanud noa lauale (tl 166), kannatanu oli eelnevalt kukkunud ja ta üritas teda tagasi püsti tõsta või asetses tugitoolis, kuid ärritus ja lõi noaga (tl 127pö). Seega pidi ta olema kannatanu lähedal. Taolised vastuolud nüanssides viitavad kohtu hinnangul sellele, et süüdistatav on püüdnud end noalöögi tahtlikkusest distantseerida ja püüab jätta muljet, et nii löökide suund, tabamine kui kaasnenud tagajärjed olid juhuslikud. Kohus siinkohal ei sea kahtluse alla asjaolu, et kainena süüdistatav ei soovinud kannatanule tervisekahjustusi tekitada, veelvähem viimast eluohtlikku olukorda asetada, kuid alkohoolse joobe seisundis on süüdistatava käitumist agressiivsena kirjeldanud ka tunnistaja, lisaks süüdistatava endapoolsele vihatunde tunnistamisele. Eeltoodu alusel leiab kohus, arvestades tunnistaja ja süüdistatava ütlusi, et kannatanu toodi teisest toast suure toa tugitooli. Kannatanu ja süüdistatava vahel, kes istus laua taga, tekkis tüli alkoholi tarbimisega seoses, mistõttu süüdistatav vihastus ja lõi laualt haaratud noaga kannatanut kahel korral, tabades jalgade ülaosasse. Kohtulikul uurimisel ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas kannatanu asus löömise hetkel tugitoolis või põrandal. Kuivõrd tugitoolil ei ole kajastatud verekahtlast määrdumist, siis on ilmne, et pükstest läbiimbunud verejooksu ajal oli kannatanu juba põrandal. See ei välista iseenesest vigastuste tekitamist ka tugitoolil, kuivõrd vigastusele järgnevat verejooksu imbumist põrandale takistasid esialgu püksid. Samuti on võimalik, et löökidest tekkinud impulsi tõttu kannatanu kukkus toolilt maha või oli enne lööke maas (võimalik, et kukkunud nagu väitis süüdistatav), misjärel süüdistatav teda põrandal ründas, kus on tuvastatud ka kõige ohtram verekahtlane määrdumus. Nimetatu ei oma ka vigastuste tekitamise seisukohast aga tähtsust, sest kriminoloogilise kogemuse pinnalt leiab kohus, et süüdistatav asetses löögi teostamise ajal kannatanu vahetus läheduses ja n-ö tema kohal. Sellise järelduse saab kohus teha võttes arvesse kannatanu pükstel ja kehal olevaid vigastusi, nende paiknemist ja haava suunda vastavalt haigusloos ja ekspertiisiaktis antud haavade kirjeldustele ning fotomaterjalile. Sealjuures oli üks löökidest piisavalt tugev ja nuga piisavalt pika teraga, et tabada kannatanu reie süvaarterit. Seejärel süüdistatav asetas noa tagasi lauale (leiti ja võeti samast sündmuskoha vaatluse käigus) ning mõne hetke pärast pöörasid tunnistaja ja süüdistatav tähelepanu uuesti kannatanule, misjärel märkasid verd ja said aru, et on vaja kutsuda kiirabi. Vaidlus puudub selles, et tol hetkel oli kannatanu igal juhul põrandal. Tähelepanuta ei saa jätta ka D. Pereberini iseloomustust, et kainena on ta adekvaatne, alkoholijoobes aga agressiivne ning varasemalt samal õhtul korduvalt hoidis nuga kannatanu näo 8 juures ja kõril (tunnistaja ütlused tl 103pö). Samuti seda, et süüdistataval on kombeks nuga kaasas kanda ja „joobes peaga võtab selle välja ja mängib sellega“ (tunnistaja ütlused tl 103pö). Kõik see ilmestab, et süüdistataval oli harjumus alkohoolse joobe seisundis nuga käes hoida ja tol hetkel oli D. Pereberin sellises vihahoos, et ta soovis ja lõigi kannatanut tahtlikult kahel korral noaga. Asjaolu, et kannatanul oli löömise ajal tekk peal, ei ole aga lisaks süüdistatava ütlustele tõendamist leidnud. Süüdistatava mainitud pruuni villast tekki on näha vaatlusprotokollis, see on kannatanu all (tl 7pö esimene foto). Samuti ei ole sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatud tekil vigastusi, mis seal aga peaksid olema, sarnaselt kannatanu pükstel esinevate noalöökide jälgedega. Samuti ei vääraks ka teki kannatanu keha peal olemine eelnevalt öeldut, kuivõrd kokkuvõttes on D. Pereberin kannatanut löönud nii, et ta nägi kannatanut, seega pidi talle olema arusaadav, kus asuvad kannatanu pea, keha ja jalad, sh jalgade ülaosa ja sääred. Samuti on üldteada asjaolu, et villane tekk on materjal, millest noatera kergelt läbi tungib, ehk teki olemasolu kannatanu peal ei välistanuks ühelgi moel tema vigastamist ega vigastuste ulatust. Arvestades, et noalööke saab teha ainult lähedalt ja seda, et D. Pereberin teadis iseenda noa tera pikkust ning et vihahoos üldteadaolevalt jõud suureneb, siis ei ole eluliselt usutav ka asjaolu, et ta ise arvas, et lõi kannatanut kergelt. Süüdistatav on nooremapoolne, keskmises kasvus meesterahvas keskmise kehaehitusega, nagu nähtub fotodelt (tl 111). Seevastu on kannatanut iseloomustavatest tõenditest aru saada, et tegemist on süüdistatavast vanema, väiksema, sh kõhnema ja haige meesterahvaga (67-aastane pensionär – tl 9, kandis mähet – tl 2, 7), keda pidi teise tuppa kandma (tl 103pö). Ilmselgelt on igal juhul keskmisele inimesele arusaadav, et süüdistatav oli kannatanust tugevam. Arvestades, et igal juhul ei olnud kedagi ega midagi nende vahel, mis takistanuks löökidel kannatanuni jõudmast, oli süüdistataval väga kerge kannatanut vihahoos kogu jõuga lüüa, millele viitab eluohtliku vigastuse lokatsioon (süva-reiearter) ja haava suhteline sügavus (seoses tuvastatud hematoomi ulatusega reielihases ca 14,5 x 5,5 cm). Arvestades ka tunnistaja ütlusi, et D. Pereberin ongi alkohoolse joobe seisundis agressiivne, siis on eluliselt usutav, et tekkinud vihahoos lõigi ta kannatanut suure jõuga, tabas kahel korral väga täpselt mõlema jala reie samasse piirkonda. Kohtu hinnangul on eelpool tuvastatud asjaolude pinnalt võimalik kahtlusteta järeldada, et D. Pereberini tegu (kannatanu noaga löömine) oli saabunud tagajärjega (mh eluohtlik tervisekahjustus) põhjuslikus seoses, sest D. Pereberini noalöökide mõttelisel ärajätmisel ei oleks kannatanul sellist tagajärge esinenud. Sellist seost on sisuliselt kinnitanud nii süüdistatav ise (tl 127pö, 166), kui möönnud tema kaitsja. Samas ei piisa praegusel juhul D. Pereberini teo kvalifitseerimiseks pelgalt põhjusliku seose tuvastamisest. Lähtudes karistusõiguse teooriast ja kohtupraktikas kinnistunud arusaamast, tuleb põhjuslikkuse selgitamiseks anda hinnang ka sellele, kas koosseisupärane tagajärg (praegusel juhul eluohtlik tervisekahjustus) on süüdistatavale ka objektiivselt omistatav (nt RKKKo 3-1-1-102-16 p 8jj). See tähendab, et tuleb küsida selle järele, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks, et D. Pereberini tegu vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädis eluohtliku tervisekahjustusega. Seejuures tuleb lähtuda n-ö objektiivsest kõrvaltseisjast. Kohus leiab, et üldteada ja ka keskmisele objektiivsele kõrvaltseisjale teada olevaks asjaoluks tuleb pidada teadmist sellest, et inimeste jäsemetes asetseb mitmeid olulisi veresooni (artereid ja veene), mis kulgevad südamest kuni pea jäsemeotsteni ning et jäsemete tõsisemad vigastused, sh noahaavad võivad põhjustada ka n-ö verest tühjaks jooksmise ehk lõppastmes inimese surma. Selle teadmise väljenduseks keskmisele inimesele võib-olla n-ö veenide läbilõikamine, kui üks võimalik surmapõhjus suure verejooksu tagajärjel. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul antud juhul põhjust rääkida sellest, et noaga sügavale reide löömisel ei oleks eluohtlik tervisekahjustus sellise teo tüüpiliseks tagajärjeks, sest objektiivne kõrvaltseisja mõistab, et kui selline löök vigastab olulist veresoont, võib tekkida rohke verejooks, 9 mis võib põhjustada surma. Teisisõnu ei saa noaga reide sügava haava (tl 70, 73 – ekspertiisi järgi haavakanali sügavust ei mõõdetud, kuid selle suur sügavus on tuletatav lihasesse tekkinud hematoomi mõõdust – 14,5 x 5,5 cm; ning noatera pikkusest – 10 cm, tl 17) löömise puhul pidada ebatüüpiliseks seda, et tekkida võib eluohtlik verejooks. Seejuures ei ole kohtu hinnangul tähtsust ka asjaolul, et süüdistatav õppis enda sõnul abikoolis ja ei oma meditsiinilist haridust, sest esmalt tuleb nentida, et need väited on paljasõnalised ning ei välistaks ka isiku vastutust enamohtlike tagajärgede eest. Samuti on oluline, et lööke oli kaks ja need vigastasid üht ja sama piirkonda kummalgi reiel ning seega polnud tegu juhusliku kerge riivamisega, vaid sel hetkel kavatsetud rünnakuga kannatanu suhtes. Seetõttu ei ole selle kriteeriumi alusel põhjust eitada D. Pereberini käitumise objektiivset koosseisupärasust ehk tema tegu on talle ka objektiivselt omistatav. Puutuvalt kaitsja seisukohta Dmitri Pereberini tegevuse kvalifitseerimisest märgib kohus järgmist. Kohus nõustub kaitsja poolt viidatud Riigikohtu seisukohtadega kohtuasjas 1-17-5883 siinse asja lahendamisel osaliselt ning seda esmalt põhjusel, et selle juhtumi tehiolud ei ole täielikult kattuvad praeguse asjaga. Kohtu hinnangul on faktiliste asjaolude osas väga olulise tähtsusega see, et D. Pereberin lõi kannatanut kahel korral ja mõlemal korral tabas ta kannatanut kummagi reie piirkonda. Seejuures saab ekspertiisiakti pinnalt sedastada, et mõlemad vigastused paiknesid kummagi reie ülemises-tagumises osas külgmiselt (tl 73), seega mõlemal jalal identsetes asukohtades. Samuti on mõlemad noalöögi n-ö torke-lõikehaavad (suunatud mitte mööda jala pinda, vaid reiega ristisuunaliselt, s.o sissetorkavalt). Need asjaolud iseloomustavad kõnekalt seda, et D. Pereberini noalöögid ei olnud juhuslikku laadi ning suunatud riivavate vigastuste tekitamiseks. Teiseks on oluline tähele panna, et kohtuasjas nr 1-17-5883 tehtud lahendi on teinud kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis, kuid samas näib selles
järgi tegude kvalifitseerimise osas väljendatud seisukoht (süüdistataval peaks olema vähemalt kaudne tahtlus reiearteri vigastamise suhtes) kaugenevat veidi varem kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt tehtud lahendist kohtuasjas nr 1-16-5213. Viimati nimetatud lahendis on põhjalikult lahatud küsimust sellest, et
lg 1 redaktsiooni muutmise üheks kaalutluseks oli seadusandja tahe
lg 1 rakendamisel arvestada ka
§-ga 19, mis sätestab, et erandina üldpõhimõttest vastutab isik ka enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Seega piisab tulenevalt
§-st 19 seega
lg 1 koosseisu realiseerimiseks juba sellest, kui tahtliku tervisekahjustuse tekitaja on raske tagajärje suhtes toiminud ettevaatamatult (RKKKo 1-16-5213, p 12.–12.3). Lisaks viitas kriminaalkolleegium ka oma varasemale seisukohale, mille järgi on võimalik pärast 01.01.2015.a toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest
lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt või hooletult (RKKKo 3-1-1-46-15, p 10.2). Praegusel juhul on kohtu hinnangul sedastatav, et kaitsja on oma seisukoha (
lg 1 p 1 järgi kvalifitseerimine on lubatav vaid siis, kui süüdistatava tahtlus kannatanu noaga löömisel ulatus viimase reiearteri vigastamiseni) sidunud Riigikohtu poolt asjas nr 1-17-5883 väljendatuga. Kohtu hinnangul ei välista see aga võimalust, et süüdistatav tegutseb
lg-s 1 nimetatud tagajärgede suhtes ettevaatamatult, vastavat seisukohta väljendas Riigikohus kaudselt ka selles samas lahendis (RKKKo 1-17-5883, p 18). Lisaks tuleb kohtuasjas nr 1-17-5883 esitatud seisukoha kujunemisel silmas pidada, et Riigikohus on selles tuginenud varasemale lahendile kohtuasjas nr 1-17-105. Viimati nimetatu kohaselt ei pidanud kriminaalkolleegiumi kogu koosseis silmas seda, et igas
lg 1 p-des 1 kuni 7 kvalifitseerimise üle otsustamise juhtumil peab esinema isikul vähemalt kaudne tahtlus konkreetse (sh eluohtliku) vigastuse tekitamise suhtes. Lahendi nr 1-17-105 otsuse p-s 15 juhtis kriminaalkolleegium tähelepanu vajadusele vaatluse all olevas asjas tuvastada, kas süüdistatava 10 tahtlus oli suunatud konkreetsetele ja hiljem surma põhjustanud vigastustele just põhjusel, et mitte iga rusikalöök pähe ei ole selline, mis võimaldaks pelgalt välise ohtlikkuse pinnalt jaatada raske tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust. Selle vajaduse tingisid konkreetse kaasuse asjaolud, seejuures esines kahtlus, et süüdistatav soovis kannatanule vaid valu põhjustada, mitte aga mistahes vormis tervisekahjustust (
Seega on asja nr 1-17-105 otsuses antud konkreetse asja lahendamise juhised edasi kandunud ka asjas nr 1-17-5883 tehtud lahendisse. Kokkuvõtvalt ei tähenda see aga seda, et poleks võimalikud olukorrad, kus süüdistatav tegutseb tervisekahjustuse tekitamise osas tahtlikult, kuid enamohtlik tagajärg
lg 1 p 1-7 järgi saabub ettevaatamatusest ning selline tegevus kuulub kvalifitseerimisele
Neid asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei pruukinud olla teadlik sellest, et noalöök just reiearterit vigastada võib, kuid seda, et noaga sügavale reide lüües võib tekkida suur verekaotus, mis võib põhjustada isegi surma (rääkimata eluohtlikust tervisekahjustusest), pidi süüdistatav ette nägema. Seega on kohtu hinnangul täidetud tagajärje ettenägemise kriteerium ehk sedastatav on nii kaudse tahtluse kui ka ettevaatamatuse raskema vormi (kergemeelsuse) intellektuaalne element. Samas on süüdistatava tegevuses tuvastatav, et ta ei soovinud sellist rasket tagajärge ning on lootnud selle mittesaabumisele. Selle üheks väljenduseks on see, et süüdistatav soovis vihast tingituna kannatanut vigastada ning seejärel süüdistatav ja tunnistaja jätkasid alkoholi tarvitamist. Kohe, kui märgati, et kannatanu on endiselt liikumatu, asuti abi kutsuma. Lisaks on sedastatav, et süüdistatav sai alles suure verekoguse nägemisel aru, et kannatanu seisund on tõsine ning seejärel kutsuti kiirabi. Ka puudub D. Pereberinil varasem karistatus mistahes tüüpi kehavigastuste tekitamise eest, mis võimaldab öelda, et lootus raske tagajärje mittesaabumisele oli tõsimeelne. Eelnevat arvestades on põhjendatud asuda seisukohale, et D. Pereberini tahtliku teo tagajärg saabus ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Nagu eelnevalt ka viidatud, siis lähtudes
ja
vahekorrast, tähendab see, isik vastutab enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Kohus ei tuvastanud süüdistatava puhul süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatava näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga. KARISTUS Kohus uuris Dmitri Pereberini iseloomustava materjalina karistusregistri väljavõtet /tl 133137/, mille kohaselt süüdistataval puuduvad kriminaalkaristused. Sündmuskoha vaatluse fotodelt nähtub ohtralt alkoholipudeleid, mis kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav tarbisid sagedasti alkoholi. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt on süüdistatav kainena adekvaatne, kuid alkoholi tarvitades muutub agressiivseks. Samuti seda, et süüdistataval on kombeks nuga kaasas kanda ja alkoholi tarbinuna sellega „mängida“. Kannatanu on avaldanud arvamust, et juhtunu oli õnnetus. Kannatanu kohtuistungil osaleda ei soovinud ning ei ole avaldanud arvamust karistuse osas. Süüdistatav on kinnitanud, et on kannatanuga leppinud, elavad jätkuvalt koos ja nende suhted on head. Kohus selgitab, et
lg 1 p 1 eest on seaduseandja karistusena ettenäinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude 11 toimepanemist, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud esimese astme kuriteo, põhjustades ettevaatamatusest raske, eluohtliku tagajärje. Sealjuures konkreetse sündmuse osas on tunnistaja kirjeldanud, et süüdistatav hoidis ka enne kannatanu noaga löömist nuga vahetult kannatanu põse vastas, oli juba eelnevalt ähvardav. Kohus on leidnud, et süüdistatav pani teo – noaga kahel korral kannatanu löömise – toime kavatsetult, kuid põhjustas eluohtliku tagajärje ettevaatamatusest. Samuti ei nähtu ei tunnistaja ega kannatanu ega ka süüdistatava enda ütlustest, et kannatanu oleks tüli provotseerinud, agressiivsust üles näidanud või muul viisil ise järgnenud olukorda soodustanud. Kuivõrd süüdistatav lõi kannatanut tahtlikult kahel korral, piisava tugevusega, et tabada reie süvaarterit (ettevaatamatusest), kuid selle lühiajalise intensiivse ründega tema tegevus ka lõppes, siis leiab kohus, et
Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse järgmisi asjaolusid.
Kohus on andnud hinnangu, et teo toimepanemisel
Kannatanupoolset konflikti algatamist või vägivaldsust ei ole esinenud, kannatanu asetses passiivselt (nt poollamavas asendis), Dmitri Pereberini poolne vägivald kannatanu suhtes oli lühiajaline, intensiivne (2 järjestikust torkavat noalööki, neist 1 tugev), edasisi vigastusi kannatanule ega juures viibinud tunnistajale ta ei põhjustanud, seega oli tema vihahoog ajaliselt lühikese kestvusega ning peale vere avastamist kutsusid süüdistatav ja tunnistaja kiirabi ehk asusid ärahoidma kahjulike tagajärgede (surm) saabumist. Samuti ei ole D. Pereberin varem kohtulikult karistatud, sh vägivallakuriteo eest süüdi mõistetud ega ole esitatud kohtule tõendeid tema varasema vägivalla kohta kannatanu või kellegi teise suhtes. Süüdistatav on alates esimesest ülekuulamisest tegu tunnistanud, kahetsenud ning kannatanult vabandust palunud. Seda arvestades ning tõdedes, et varasemad sarnased rikkumised puuduvad, leiab kohus, et kahetsusavaldus on siiras. Ühtlasi tuleb arvestada, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud ja esinevad karistust kergendavad asjaolud. Nimelt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine kiirabi kutsumisega
lg 1 p 1 mõttes, puhtsüdamlik kahetsus (
lg 1 p 3) ja kannatanuga leppimine (
lg 1 p 9), siis peab kohus võimalikuks mõista karistus sanktsiooni alammäära lähedasena. Eeltoodu alusel peab kohus kohaseks karistada Dmitri Pereberinit vangistusega 5 aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Dmitri Pereberini karistuseks 3 (kolm) aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.12.– 28.12.2020.a, s.o 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Süüdistatav ei ole varasemalt kohtulikult karistatud, on leppinud kannatanuga, viimane ei ole soovinud tema karistamist ja peab juhtunut „juhuslikuks õnnetuseks“, D. Pereberin ei ole ei enne ega peale käesolevat tegu kuritegusid toime pannud, on enda sõnul lõpetanud alkoholi tarvitamise. Samuti esinevad olulised karistust kergendavad asjaolud, siis puudub kohtu hinnangul vajadus D. Pereberinile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. D. Pereberini osas ohtlikkuse puudumisele viitab kaudselt ka asjaolu, et teda ei ole kohtueelses menetluses vajalikuks peetud vahistada. Samuti on süüdistatav ilmunud kohtu kutsel ja andnud juhtunu kohta ütlusi, ta ei ole kohtumenetlusest ega kohtueelsest menetlusest kõrvale hoidunud. Seega kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, leppimist kannatanuga ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas. Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks, et mõistetud karistust, 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele
lg 1, 3 alusel, kui süüdimõistetu ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.03.2021.a. 12 MENETLUSKULUD Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 129,60 eurot kohtueelses menetluses ja 194,40 eurot kohtumenetluses ehk kokku 324 eurot ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu on 84 eurot. Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, s.o 1460 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Tulenevalt asjaolust, et praeguseni ei ole süüdistatav ametlikult tulu teeninud, enda väitel tal püsiv sissetulek puudub, siis on süüdistatava sissetulek ilmselgelt vähene. Seega peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud D. Pereberinilt väljamõistetavate menetluskulude vähendamine, sest tal ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiks kulude vähendamise. Dmitri Pereberini näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes jääb ka pärast kohtuotsust vabadusse ning saab asuda tööle ja sissetulekut teenima. Mõlemad asjaolud aitaks seejuures ka väljaspool mõistetavat karistust seejuures kaasa tema resotsialiseerumisele. ASITÕENDID Kriminaalasjas asitõenditeks olevad proovid ja esemed: sündmuskohalt võetud proovid ning samuti tunnistajalt võetud võrdlusproovid; liigendnuga, rahakott, D. Pereberini riided, V. A.i riided; tunnistaja A. T. rõivad; pokaalid, katkised ja terved prillid, kööginuga, lauanuga; tühjad pudelid ja suitsukonid. Kohus leiab, et kogutud proovid, kannatanu tugeva veremäärdumisega teksapüksid ja püksirihm ning tühjad pudelid ja suitsukonid on kõik väärtusetud esemed, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Liigendnuga, mis kuulub D. Pereberinile, on kriminaalasjas tuvastatu kohaselt nuga, millega tekitati kannatanule eluohtlik tervisekahjustus, s.o tegu on kuriteo toimepanemise vahendiga. Seega kuulub antud nuga
Dmitri Pereberini püksid, sokid, viltsaapad ja rahakott tuleb talle tagastada kohtuotsuse jõustumisel. Pokaalid, katkised prillid, terved prillid, kööginuga, lauanuga on V. A.i elukohaks olnud korteris olnud esemed, mis tuleb talle tagastada. Tunnistaja A. T. 2 kampsunit, t-särk, jalatsid, sokid, jope, teksapüksid tuleb tagastada A. T.le kohtuotsuse jõustumisel. 2 CD-plaati salvestistega on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311-313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.03.2021 kohtuotsus. 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.