← Eesti

2-20-7973/51

Obsah (8)§ 238§ 171§ 169§ 174§ 176§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7973 Koh

) § 657 lg 1 p 2¹ kohaselt jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

  1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse üle. Maakohus leidis vaidlust lahendades õigesti, et asja keskseks küsimuseks on, kas esines selline töötajapoolne kohustuse rikkumine, mis saaks olla aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.
  2. Kolleegium leiab, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui arvestas otsuse tegemisel kostja esitatud XXi
  3. mai
  4. a seletuskirja ja
  5. oktoobri
  6. a kinnitust kui dokumentaalseid tõendeid (tl 23, 37). Ringkonnakohus saab selle menetlusliku vea kõrvaldada. Ringkonnakohus selgitas kostjale, et tulenevalt hageja tõendi ebausaldusväärsuse väitest esineb alus tõendi arvestamata jätmiseks

§ 238lg 5 alusel (vt Riigikohtu 12.

oktoobri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 28). Kostja sai võimaluse apellatsiooniastmes tõendite esitamiseks (tl 88 ja
  2. aprilli
  3. a määrus; tl 101–102).
  4. Eelnevale menetlusõiguse normi rikkumisele vaatamata jättis maakohus lõpptulemusena hagi põhjendatult rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et kostja on töölepingu kehtivalt üles öelnud ning sellest tulenevalt ei saa hageja nõuda töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamist ega TLS § 109 lg 1 järgi hüvitist. 9.
  5. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostjal võis töölepingu ülesütlemiseks olla mõni muu ajend (väidetav palgateatise nõudmine hageja poolt), sest erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks hinnatakse rikkumist, millele tuginedes tööleping üles öeldi. TLS § 95 lg 2 alusel peab tööandja erakorralist ülesütlemist põhjendama ning seda tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Maakohus on õigesti vaidluse lahendamisel lähtunud kostja
  6. mai
  7. a ja
  8. mai
  9. a e-kirjades esitatud põhjendustest (tl 4, 24). 9.
  10. Maakohtu tuvastatu kohaselt on hageja ülesütlemisavalduses kirjeldatud rikkumise toime pannud – hageja ei müünud piletit XXile, kellel puudus tasuta sõidu õigus (tl 4). Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, kuid täpsustab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Puudub vaidlus, et hageja ei müünud XXile piletit
  11. mail 2020 kell 11.30 väljunud TallinnPärnu bussiliinil ning kell 15.45 väljunud Pärnu-Tallinn bussiliinil. Kuna XXi
  12. mai
  13. a seletuskiri tuleb jätta tõendina arvestamata, siis ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et hageja teadis hommikul enne Tallinnast bussi väljumist, et XX ei ole kostja töötaja. Hageja sai sellest teada kostja poolt kell 15.25 saadetud sõnumist (tl 4). Tõendamata on kostja väide, et ta andis hagejale telefoni teel suuliselt korralduse XXile pilet müüa. Seega on tõendatud, et hagejat teavitati sõnumiga enne kell 15.45 väljuvat Pärnu-Tallinn bussi, et XXil puudub tasuta sõidu õigus. Hageja selgitas, et ta ei müünud XXile piletit, sest leidis, et tööandja selline korraldus oli seadusevastane. Kolleegiumi hinnangul saab kostja poolt kell 15.25 saadetud sõnumit, milles hagejat teavitati, et XX ei tööta enam kostja juures, käsitada korraldusena müüa pilet, sest hageja on ka ise kinnitanud, et tal tuli pilet müüa juhul, kui reisija ei olnud kostja töötaja. Lisaks oli aga pileti müümine reisijale, kellel puudus tasuta sõidu õigus, hageja töösuhtest tulenev 5 kohustus. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja ei pidanud piletit XXile müüma, sest tema arvates oli tegemist kostja ebaseadusliku korraldusega, mida ta ei pidanud täitma. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejal puudus õigus asuda hindama kostja teise töötajaga sõlmitud töölepingu lõpetamise põhjendatust. XXi töölepingu lõpetamise vaidlustamise õigus oli ennekõike XXil, kes ei saanud seda hakata lahendama väljaspool selleks seaduses sätestatud korda, vaid ta võis pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse (vt nt Riigikohtu
  14. juuni
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-05, p 13). Kostja korraldus XXile pileti müümiseks oli seotud tööülesande täitmisega ning see ei olnud vastuolus töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et tegemaks kindlaks, kas XXil oli tasuta sõidu õigus, pidi hageja TLS § 15 lg-st 1 lähtuma kostjalt saadud informatsioonist ning puudub mõistlik põhjus, miks pidi hageja selles kahtlema või eelistama enda arusaama. Hageja põhjendused ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kolleegium märgib, et TLS § 88 lg 1 p-s 3 sätestatud põhjusel töölepingut üles öeldes ei ole töötaja süüline käitumine ülesütlemise eelduseks. Kostja on tõendanud, et XXiga lõpetati tööleping
  16. aprillil 2020 ning
  17. aprillil 2020 sõlmiti temaga käsundusleping (tl 110–111 pöördel). Hageja seadis kahtluse alla töösuhte kokkuleppel lõpetamise, kuid see, millisel õiguslikul alusel XXiga tööleping lõpetati, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Ka töötamise registrist nähtub, et XXi töötamise lõpp oli
  18. aprill 2020 (tl 25). Seega ei olnud XX
  19. mail 2020 kostja töötaja, millest kostja hagejat ka teavitas, ning hagejal oli kohustus müüa XXile kui reisijale pilet. Sellest tulenevalt rikkus hageja TLS § 15 lg 2 p-dest 1–3 ja 5 tulenevaid kohustusi, s.o töö tegemine kokkulepitud tingimustel, tööandja korralduste täitmine ja hoidumine tegudest, mis kahjustavad tööandja vara. 9.
  20. Maakohus leidis alternatiivse põhjendusena, et isegi kui töölepingu erakorralisele ülesütlemisele ei eelnenud hoiatust, saab lugeda ülesütlemise eelduse täidetuks TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt, kus ülesütlemisele ei pea eelnema hoiatust. Kostja on sellise eelduse olemasolule tuginenud
  21. septembri
  22. a vastuses hagiavaldusele (tl 14 pöördel; p 15). Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu ja muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Nii nagu märkis õigesti ka maakohus, siis hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul, kui sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2), samuti kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada (vt Riigikohtu
  23. märtsi
  24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1187-15, p 13). Hoiatust ei ole vaja olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) töötaja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt tööandja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 2) töötaja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 3) kohustuse rikkumine annab tööandjale mõistliku põhjuse eeldada, et töötaja ei täida kohustusi ka edaspidi. Kolleegium on seisukohal, et arvestades rikkumise raskust ja milliseid tagajärgi võib rikkumine kaasa tuua (ühele reisijale pileti müümata jätmine), siis sellise rikkumise tagajärjel ei saa töölepingut eelneva hoiatuseta üles öelda. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et TLS § 88 lg 3 teise lause kohaldamise eeldused on täidetud. Kolleegiumi hinnangul pidi kostja hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatama. 9.
  25. Maakohus leidis, et ülesütlemisele eelnes kostja hoiatus, milleks oli kostja
  26. mail 2020 kell 15.51 saadetud sõnum, samuti arvestas maakohus
  27. aprillil 2020 tehtud hoiatusega (tl 4, 18). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul võis kostja öelda töölepingu erakorraliselt üles juhul, kui hageja on tööandja eelnevast hoiatusest hoolimata eiranud tööandja 6 mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 esimene lause). Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga osas, milles maakohus leidis, et
  28. mail 2020 kell 15.51 saadetud sõnum oli hoiatus. Kolleegium muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja on väitest, et
  29. mail 2020 kell 15.51 saadetud sõnum oli hoiatus,
  30. mai
  31. a seisukohas loobunud. Hageja esitas selle väite apellatsioonkaebuses ning kinnitas viimases kirjalikus seisukohas, et ta jääb kõikide oma eelnevates menetlusdokumentides toodud väidete juurde. Kostja saatis hagejale
  32. mail 2020 teise sõnumi kell 15.51, s.o sõidu ajal, mistõttu on kolleegiumi arvates põhjendatud hageja seisukoht, et ta ei saanud bussi juhtimise ajal seda sõnumit lugeda. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kell 15.51 saadetud sõnum oli arvestatav hoiatusena, mida hageja eiras, sest ei müünud XXile piletit järgmistes peatustes. Samas nõustub kolleegium maakohtu alternatiivse põhjendusega, mille kohaselt oli hagejale
  33. aprillil 2020 tehtud hoiatus töökohustuste rikkumise eest (tl 18). Selles hoiatuses avaldub selgelt kostja tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Kolleegium märgib, et hoiatus ei pea olema tehtud samaliigilise rikkumise eest ning arvestades praeguse juhtumi asjaolusid, tuleb
  34. aprilli
  35. a hoiatust TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 esimese lause mõttes arvestada. Tegemist oli järjestikuste ajaliselt lähedaste töökohustuste rikkumistega (varasemad rikkumised toimusid
  36. märtsil 2020 ja
  37. aprillil 2020), millest saab järeldada, et hageja tähelepanu juhiti töösuhtest tulenevate kohustuste rikkumistele ning tal oli võimalus oma käitumist parandada. 9.
  38. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduste hindamisel ei saa arvestada kostja hilisemat, s.o
  39. mai
  40. a selgitust, milles kostja tugineb
  41. aprilli
  42. a hoiatusele. Kostja sai ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid hiljem täiendada (vt Riigikohtu
  43. mai
  44. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 11). VÕS (koosmõjus TLS § 1 lg-ga 3) ei esita ülesütlemisavaldusele sisulisi nõudeid, oluline on vaid lepingut ülesütleva poole tahte selgumine. Samuti ei tulene TLS-i sõnastusest, et ülesütlemisavalduses peab olema ülesütlemisalusele viidatud punkti täpsusega – oluline on see, et töötaja peab aru saama, miks tema tööleping on üles öeldud. Praegusel juhul selgus kostja
  45. mai
  46. a ülesütlemisavaldusest, et tegemist oli erakorralise ülesütlemisega seoses tasuta sõiduõigust mitteomavale isikule pileti müümata jätmisega ning hagejat edaspidi tööle ei oodatud. Ülesütlemisele eelnes hoiatus, millele kostja tugines
  47. mai
  48. a e-kirjas töölepingu lõpetamise selgitamise kohta. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust ja leidnud, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldused TLS § 88 lg 1 p 3 järgi on täidetud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  49. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi hageja vaidlustab maakohtu otsuse tervikuna, ei ole ta kostja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamiseks argumente esitanud.
  50. Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda, välja arvatud kostja rahuldamata jäänud kohtu tegevuse kohta esitatud vastuväite esitamisega seotud menetluskulud, mis jäävad

§ 169lg 3 alusel kostja kanda.

Kolleegium selgitab, et

§ 169

lg 3 võimaldab rahuldamata jäänud taotluse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas edutu taotluse. Kuivõrd ringkonnakohus jättis kostja vastuväite kohtu tegevusele 28. aprilli 2021. a määrusega rahuldamata, siis on põhjendatud jätta vastuväite esitamisega seotud kulud kostja kanda. 7 12.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.

12.

  1. Menetluskulude nimekirja järgi tegi kostja esindaja advokaat Kadri Härginen tunnihinnaga 195 eurot (käibemaksuta) kostjat esindades kokku toiminguid 7,9 tunni ulatuses, sh: apellatsioonkaebuse analüüs, kokkuvõte kliendile, kliendi kommentaaridega tutvumine 1,1 tundi (toiming nr 1); e-kiri kliendile seoses täiendavate tõenditega 0,1 tundi (toiming nr 2); apellatsioonkaebuse vastuse koostamine ja esitamine, kliendi teavitamine 2,5 tundi (toiming nr 3); e-kiri kliendile seoses kohtu teavituse ja täiendavate tõendite kogumisega 0,2 tundi (toiming nr 4); seisukoha koostamine kohtu
  2. aprilli
  3. a kirjale, kõned kliendiga 1 tund (toiming nr 5); hageja
  4. aprilli
  5. a seisukoha ja kohtumääruse analüüs, suhtlus kliendiga 0,7 tundi (toiming nr 6); kohtu
  6. mai
  7. a kirjaga tutvumine, e-kiri kliendile 1,5 tundi (toiming nr 7); kohtumäärusega tutvumine, e-kiri kliendile 0,2 tundi (toiming nr 8);
  8. juuni
  9. a seisukoha koostamine 0,6 tundi (toiming nr 9). Kostja esindaja advokaat Rety Estorn tegi tunnihinnaga 149,68 eurot (käibemaksuta) kostjat esindades kokku toiminguid 27,7 tunni ulatuses, sh apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 7,4 tundi (toiming nr 10); kohtu
  10. aprilli
  11. a kirja analüüs ja seisukoha koostamine sellele 5,5 tundi (toiming nr 11); kohtu
  12. aprilli
  13. a määrusele ja hageja
  14. aprilli
  15. a seisukohale vastuse koostamine ja esitamine 10,9 tundi (toiming nr 12); hageja
  16. mai
  17. a menetlusdokumendi ja kohtu
  18. mai
  19. a määruse analüüs, täiendava seisukoha esitamise vajaduse analüüs 0,9 tundi (toiming nr 13);
  20. juuni
  21. a seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 3 tundi (toiming nr 14). Kostja on
  22. juuni
  23. a menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Samuti on kostja kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb kulu hüvitamist käibemaksuta (

§ 174lg 10).

12.

  1. Kuna kostja
  2. aprilli
  3. a menetlusdokument sisaldab ka vastuväidet kohtu tegevusele ning kolleegium jättis vastuväite esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda, siis tuleb toimingu nr 5 ajakulu jätta 0,8 tunni ulatuses ja toimingu nr 11 ajakulu 4 tunni ulatuses kostja enda kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi hageja kohtu tegevusele esitatud vastuväitega seoses kulusid ei kandnud. Ülejäänud osas mõistab kolleegium kostja menetluskulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja kasutas praegusel juhul kahte esindajat. Üldjuhul hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (

§ 175lg 3).

Praegune õigusvaidlus ei olnud tavapärasest keerukam. Nii näiteks ei olnud töömaht erakordselt suur ega nõudnud asi eriteadmisi. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude hüvitamist suuremas ulatuses kui ühe esindaja kulude katteks. 12.

  1. Arvestades, et menetlusdokumentide maht ei ole suur ega ole need õiguslikult keerukad, on apellatsioonkaebusele vastamise ja sellele eelnenud toimingute ajakulu K. Härgineni puhul (toimingud nr 1–3) põhjendatud 2 tunni ulatuses ja R. Estorni puhul (toiming nr 10) põhjendatud 4 tunni ulatuses ning kohtu
  2. aprilli
  3. a kirjale seisukoha koostamise ja sellega seotud toimingute ajakulu K. Härgineni puhul (toiming nr 5) põhjendatud 0,2 tunni ulatuses ja R. Estorni puhul (toiming nr 11) põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Samuti tuleb
  4. mai
  5. a määrusega tutvumist pidada dubleerivaks toiminguks (toimingud nr 8 ja 13), mistõttu loeb kolleegium toimingu nr 13 põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kostja esindaja ajakulu kuulub vähendamisele ka
  6. mai
  7. a seisukoha koostamise osas (toiming nr 12). Arvestades kõnealuse menetlusdokumendi sisu ja mahtu on põhjendatud ajakulu 4 tundi. 8 Kuivõrd kohtu
  8. mai
  9. a kiri oli suunatud eelkõige hagejale, siis on sellega tutvumise ja selle osas kliendile e-kirja saatmise (toiming nr 7) ajakulu põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Lisaks tuleb vähendada lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu K. Härgineni puhul (toiming nr 9) 0,3 tunnini ja R. Estorni puhul (toiming nr 14) 1,5 tunnini, sest
  10. juuni
  11. a menetlusdokument on sisult lühike ja selles korratakse varasemalt esitatud seisukohti. Ülejäänud kostja taotletavad lepingulise esindaja kulud apellatsiooniastmes on asja keerukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud.

12.

  1. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostja lepingulise esindaja K. Härgineni tunnitasu 195 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasumäära. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust (tegemist on töövaidlusega) ning K. Härgineni kvalifikatsiooni arvestades on põhjendatud tunnitasumäär praeguses asjas 150 eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja R. Estorni tunnitasu 149,68 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 12.
  4. Eelnevast tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu toimingute kaupa apellatsiooniastmes järgmine:  toimingute nr 1–3 puhul 300 eurot (= 2 tundi x 150 eurot);  toimingu nr 4 puhul 30 eurot (= 0,2 tundi x 150 eurot);  toimingu nr 5 puhul 30 eurot (= 0,2 tundi x 150 eurot);  toimingu nr 6 puhul 105 eurot (= 0,7 tundi x 150 eurot);  toimingu nr 7 puhul 75 eurot (= 0,5 tundi x 150 eurot);  toimingu nr 8 puhul 30 eurot (= 0,2 tundi x 150 eurot);  toimingu nr 9 puhul 45 eurot (= 0,3 tundi x 150 eurot);  toimingu nr 10 puhul 598,72 eurot (= 4 tundi x 149,68 eurot);  toimingu nr 11 puhul 224,52 eurot (= 1,5 tundi x 149,68 eurot);  toimingu nr 12 puhul 598,72 eurot (= 4 tundi x 149,68 eurot);  toimingu nr 13 puhul 74,84 eurot (= 0,5 tundi x 149,68 eurot);  toimingu nr 14 puhul 224,52 eurot (= 1,5 tundi x 149,68 eurot). Seega tuleb kokku hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2336,32 eurot (käibemaksuta). Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 13. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.